Protokoll: Arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu linnas Ränilinna linnaosas tänavale nime määramine ning Tammelinna ja Maarjamõisa linnaosas tänavate ruumikuju muutmine
2. Informatsioon Sanatooriumi pargi kaitse alla võtmise ettepanekust
3. Informatsioon Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamisel tehtud ettepanekutest
4. Kohal algatatud küsimused


1. Tartu linnas Ränilinna linnaosas tänavale nime määramine ning Tammelinna ja Maarjamõisa linnaosas tänavate ruumikuju muutmine

Kuulati Gea Kangilaski ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Muudatused on tingitud Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitustöödest. Kambja vallas Räni alevikus asuv Viirpuu tänav on seni olnud ühendatud Tartus asuva Riia tänavaga, seoses ümbersõidu ehitusega otsene juurdepääs Viirpuu tänavalt Riia tänavale kaob, see ühendatakse Optika tänavaga ja tänav moodustab ühtse terviku. Kuna linna territooriumile jäävale nimeobjekti osale pole ametlikku kohanime määratud, on ettepanek määrata selleks vallale sarnaselt Viirpuu tänav. Samuti muutub Tammetõru ja Metsmaasika tänava ruumikuju.

Jaak Laineste märkis, et linnas on palju n-ö ebaloogilisi tänavaid, kus tänav mingil kohal lõpeb ära, teises kohas läheb edasi, aga nimi jääb samaks (nt Väike kaar), neil tänavatel asuvaid aadresse on raske leida. Selliste tänavate puhul võiks linn küsida kohalikelt kogukondadelt, kas anda neile täiesti uued nimed.
Gea Kangilaski selgitas, et see on lihtsam seal, kus asustust veel ei ole, üldjuhul inimesed ikka tahavad jätkata sama tänavanimega.
Veljo Ipits oli seisukohal, et kunagi võiks sellised ebaloogiliseks kujunenud tänavad üle vaadata, kas olukorda saab selgemaks teha.

Informatsioon võeti teadmiseks.


2. Informatsioon Sanatooriumi pargi kaitse alla võtmise ettepanekust

Mart Hiob taandas ennast päevakorrapunkti arutelust.

Kuulati Gea Kangilaski ettekannet, Gea Kangilaski ja Indrek Ranniku vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Linnavalitsus on seisukohal, et loodusväärtuste kaitse on väga oluline, kuid pargi täiendavalt riikliku või kohaliku kaitse alla võtmine ei ole vajalik ja otstarbekas, kuna see tooks kaasa täiendavat halduskoormust olukorras, kus kaitse-eesmärgid on elluviidavad ka ilma selleta, pargi säilimine ja avalik kasutus on tagatud. Kohaliku kaitse alla võtmine tähendaks ka suurt kulu linnaeelarvele. Samuti ei soovi kinnistu omanik alal kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ning kohaliku kaitse alla võtmine tooks eeldatavalt kaasa hüvitise nõude. Linna üldplaneeringusse on lisatud täiendav tingimus, et ala hoonestamisel tuleb lähtuda dendroloogilise hindamise tulemustest, säilitada tuleb võimalikult palju olemasolevat väärtuslikku haljastust. Üldplaneeringus määratud väikeelamumaa juhtotstarvet ei saa ilma uut üldplaneeringut koostamata muuta. Keskkonnaamet ei ole oma ettepanekus ja ka edasise menetluse käigus esitanud infot ega võtnud seisukohta ettepaneku kohaselt kaitse alla võetavate maade omanikele makstava võimaliku hüvitise või muude võimalike kokkulepete osas.
Arvestades neid asjaolusid ei toeta linnavalitsus Keskkonnaameti ettepanekus esitatud tingimustel ja ulatuses maa-ala kaitse alla võtmist.

Indrek Ranniku selgitas, et linn saab kaaluda selle ala omandamist ja haljasala loomist, kus on kõige enam suuri põlispuid (detailplaneeringus Pos 8).

Veljo Ipits avaldas arvamust, et praegu on park avalikus kasutuses ja kui leitakse vahendid, on võimalik seda parki korrastada. Kaitseala loomine seab hoopis täiendavaid piiranguid nii korrastamisele kui avalikule kasutusele.

Lenne Rähn-Kuusik märkis, et tihti öeldakse, et tegu on võsastunud alaga ja seetõttu ei ole nii oluline säilitada, kuid just selline ala on väga liigirikas ja väärtuslik. Kui ala võetakse riikliku kaitse alla, saab selle alusel ka toetusi ehk ei suurenda halduskoormust. Samuti ei saa väita, et tegemist ei ole suure avaliku huviga, teema on pikka aega üleval olnud ja avalikkusel on selle vastu huvi. Ei ole nõus ala kaitse alla mitte võtmisega.

Gea Kangilaski selgitas, et praegu on jutt kahest erinevast kaitse alla võtmisest - kas kaalume, et võtta linna looduskaitse alla, mida linnavalitsus ei toeta, või saab sellest riiklik looduskaitseala. Linn ootab siin riigi seisukohta. Kui riik võtab oma kaitse alla, siis riik peab seda ka haldama ja eraomanikule hüvitama.

Verni Loodmaa oli seisukohal, et seda ei saa nii lihtsalt käsitleda. Kui riik võtab selle ala kaitse alla, siis läheb riik vastuollu meie üldplaneeringuga, mis näeb sinna ette elamuala. See on laiem teema ja puudutab kogu linna, Tartu vajab elamualasid.

Informatsioon võeti teadmiseks.


3. Informatsioon Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamisel tehtud ettepanekutest

Kuulati Gea Kangilaski ettekannet ning Gea Kangilaski ja Indrek Ranniku vastuseid küsimustele.

Komisjonile tutvustati avalikustamise käigus tehtud ettepanekuid. Neli arvamust laekus eraisikutelt ja neli asutustelt. Kõik eraisikud väljendavad oma vastuseisu planeeringule ja on seisukohal, et linna arenguperspektiividega ei ole kooskõlas naabreid häiriva tootmistegevuse kinnistamine kesklinna läheduses, vaid antud asukoht on sobilik äri- ja teenidusettevõtete arenguks, nagu oli see detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud Tartu linna üldplaneeringus.
Linnavalitsus on oma vastustes selgitanud, et detailplaneering on koostatud vastavuses praegu kehtiva üldplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamisel on leitud, et tegemist on olemasoleva, toimiva tootmisega, omanik soovib senist tegevust krundil jätkata ja täiendava ehitusõiguse andmine loob eeldused tootmisega kaasnevate transpordivoogude vähendamiseks piirkonnas.

Veljo Ipits märkis, et selle planeeringu raames tuleb kindlasti ära lahendada raudteeala vähendamine.

Informatsioon võeti teadmiseks.


4. Kohal algatatud küsimused

Lenne Rähn-Kuusik soovis infot, kas ja millal tutvustatakse arengu- ja planeerimiskomisjonis ja keskkonnakomisjonis kaht uuringut: Aveliina Helm, Tartu ülikool, Nordic Botanical: südalinna kultuurikeskuse roheuuring ning Merle Karro-Kalberg, projekt "Kureeritud elurikkus", Eesti Maaülikool: kesklinna parkide kasutajauuring. Järgmisel nädalal toimub linnavalitsuse korraldatav üritus, kus neid tutvustatakse. Samuti tegi Lenne Rähn-Kuusik ettepaneku elurikkuse arendamisel kutsuda kõnelema komisjoni ette Anna-Liisa Unt, Tartu ruumiloome osakonna maastikuarhitekt, kes teeb 25. aprillil avaliku ettekande teemal "Tartu linna plaanid elurikkuse arendamisel." Elurikkuse arendamine linnas on äärmiselt oluline teema arengu- ja planeerimiskomisjoni jaoks ning komisjon peaks kindlasti selle teema linnavalitsuse poolse käsitlusega kursis olema ning saama ka omapoolseid küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.

Veljo Ipits selgitas, et ei ole üldine tava kõiki uuringuid komisjonis arutada. Uuringutega tutvuda on võimalik neid komisjonis arutamata. Ka praegusel juhul toimub uuringute avalik tutvustamine, kus on kõigil võimalik osaleda. Uuringu puhul saame teada selle tulemused, nende muutmiseks ettepanekuid teha ei saa. Kui uuringud leiavad kasutamist otsuste ettevalmistamisel, siis nende otsuste tegemise juures saab arutada ja ettepanekuid teha. Igal komisjoni liikmed on õigus teha ettepanekuid teemade võtmiseks komisjoni päevakorda, mõnda uuringut võib kindlasti komisjonis käsitleda. Avalikel tutvustustel on igati kasulik komisjoni liikmetel osaleda.