EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
04. märts 2022. a. nr LV-K-0249 |
| Osalemine projektis "Tartu ringrenoveerimine" |
Võttes aluseks Tartu linnavara eeskirja § 9 lg 1 ja lg 3, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Osaleda projektis "Tartu ringrenoveerimine", mis esitatakse rahastamiseks Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmi
kohalike omavalitsuste ringmajanduse pilootprojektide meetme raames.
2. Projekti heakskiitmisel, finantseerida projekti tegevusi summas 33 580 eurot.
3. Määrata projekti koordinaatoriks linnaarhitekt Tõnis Arjus, kes omab punktis 1 nimetatud projekti raames allkirjaõigust.
4. Korraldus jõustub ...
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Osalemine projektis "Tartu ringrenoveerimine" " juurde
Projekti nimi ja number
VP-22-0029 - Tartu ringrenoveerimine - 
Lühikokkuvõte
Ehitussektorist tekib 9% Eesti jäätmetest. jäätmete ringkasutus on täna madalakvaliteediline, sest üle 90% ringlussevõetud ehitusmaterjalidest kasutatakse tagasitäiteks. Tartu ringrenoveerimise projektis luuakse pilootlahendused ehitusmaterjalide taaskasutatavuse tõendamiseks, arendatakse välja Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspank ja luuakse koostöös eramuomanikega praktilised ringrenoveerimise näited ja ringmaterjalidest paviljonid. Koolitatakse võimestajaid ja tehakse koostööd Norra partneritega.
Eesmärk ja alleesmärgid
Ehitussektor on Eestis nn põlevkivikompleksi järel jäätmetekitajana teisel kohal, siit lähtus 2018.aastal 9% kõigist jäätmetest (stat.ee).Ehitus- ja lammutusjäätmete hulgas on kõige suurem kogus – 62% pinnast, kive jasüvenduspinnast, 14% betooni-, tellise ja plaadijäätmeid, 9% bituumenitaolisi segusid jatõrvasaadusi ning 8% metalle. Pinnasest, kividest ja süvenduspinnasest 18% moodustavad ohtlike jäätmete hulka kuuluvad kivid, pinnas ja süvenduspinnas, muudejäätmevoogude puhul moodustavad ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeruvad jäätmed alla 1%.
Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse määr on viimastel aastatel küll suur – 2018. aastal 84%, kuid valdavalt on tegu madala väärtusega taaskasutusega, mitte ringlussevõtuga. Suurosa ehitusjäätmetest kasutatakse pinnasetäitena ja teedeehituses.
Sektorist pärinev jäätmehulk on ajas pidevalt suurenenud, taaskasutuse ja ringlussevõtumäärad on jäänud suhteliselt sarnaseks. Jäätmete kõrge väärtusega ringlussevõtu kogused (ehitusvaldkonnas kõrgeim võimalik väärtus ringlussevõtul: korduskasutuseks ettevalmistamineehk jäätmete taaskasutamistoimingud R3k, R5k) ei ole aga märkimisväärsed – näiteks 2019.aastal moodustas kõrge väärtusega ringlusse võetud materjal vaid 0,7% ehitus- jalammutusjäätmete kogutekkest.
Projekti eesmärgiks on piloteerida lahendusi, mis tõendavad ehitusmaterjalide ringkasutuspotentsiaali, meie tähelepanu keskpunktis on ringmajanduse põhimõtete integreerimine Tartu linna piires toimuva Renoveerimislaine protsessi.
Tartu linn on avaldanud soovi liituda Euroopa 100 Kliimaneutraalse linna missiooniga, mis tähendab, et linnavalitsemises on prioriteediks suurendada oluliselt olemasoleva hoonefondi energiatõhusust ja vähendada linnas kasutatavate lahenduste süsinikujalajälge. Selleks, et Tartu saavutaks Kliimaneutraalsete linnade missioonis eesmärgiks oleva kliimaneutraalsuse aastaks 2030, on vajalik kiiremas korras terviklikult renoveerida vähemalt 50% olemasolevast hoonefondist. See tähendab suurt survet jäätmetekkeks, seejuures on tänaseks linnasisesed ehitusmaterjalide tagasitäitealad ammendunud.
Projektiga lahendatakse tehnoloogilisi barjääre (materjalide taaskasutatavuse tõendamise piloot), regulatiivseid barjääre (Tartu jäätmekava uuendamine ringrenoveerimise põhimõtetel ja 10 võtmesammu kokkuleppime ringrenoveerimisele üleminekuks), korralduslikke barjääre (arendatakse välja Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspanga ärimudel ja toetatakse selle käivitamist) ja lisaks toetatakse käegakatsutavate renoveerimisobjektide (eramute ringrenoveerimislabor) ja renoveerimisest tekkinud ehitusmaterjalide uuskasutuslahenduste rajamist (rattapaviljonid). Täiendavalt koolitatakse võtmesihtrühmi ja tehakse koostööd doonorriigi ekspertidega nende parimate praktikate ülekandmiseks Tartusse ja Eestisse.
Tegevused
- Analüüs: Tartus renoveerimise ringmajanduslahendusi takistavad regulatiivsed barjäärid ja nende leevendamise võimalused
- Tartu Jäätmekava uuendamisel arvesse võetavad 10 olulist sammu ringrenoveerimise võimestamiseks
- Renoveerimis- ja lammutusprojektidest tekkivate ehitusmaterjalide kasutatavuse tõendamise meetodite arendus
- Iseehitajatele ja eramuomanikele suunatud koolitused
- Arhitektide ja Inseneride ringrenoveerimise töötoad
- Ringmajandusettevõtete koolitus
- Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspanga ärimudeli väljatöötamine ja rakendamine
- Ringkasutuspanga digilahenduse loomine
- Ringrenoveerimise lahenduste piloteerimine koostöös projektiga LIFE IP BUILDEST ehk Eesti renoveerimise maraton
Tulemused
Projekti tulemusena on:
- loodud ehitusjäätmeid ja ringrenoverimist puudutav osa uuest jäätmekavast ehk Tartu ringmajanduse kavast
- loodud ja läbi viidud ringrenoveerimise koolitusprogramm ehitusjäätme teket ja taaskasutamist mõjutavatele osapooltele
- loodud ringrenoveerimist toetav digilahendus
- piloteeritud ringrenoveerimise lahendusi Tartus toetades seeläbi projekti "Eesti Renoveerimise maraton" tegevusi Tartus
Eelarve
Projekti kogumaksumus 148 580 eurot
Tartu linna omaosalus 33 580 eurot
Toetus Tartu linnale 115 000 eurot
Eelarve Partnerite lõikes:
Tartu linn: 148 580 EUR
TalTech: 129 760 EUR
SRIK: 144 800 EUR
ERMEL: 36 219 EUR
Trondheim: 0 EUR
SINTEF: 0 EUR
Sildfinantseerimise vajadus - jah
Eelarve peamiste kululiikide lõike
Personalikulu: 34 300 EUR
Teenused: 78 900 EUR
Lähetused: 6 000 EUR
Kaasamine: 10 000 EUR
Kaudkulu: 19 380 EUR
Rahastaja
Keskkonna Investeeringute Keskus
Euroopa Majanduspiirkonna toetused 2014-2021 programm,
kohalike omavalitsuste ringmajanduse pilootprojektide meede
Meeskond
Projekti koordinaator: linnaarhitekt Tõnis Arjus
Projektijuht ja tema kontaktandmed: Kaspar Alev - kaspar.alev@tartu.ee; +372 5242859
Projekti seos linna arengudokumentidega
Tartu linna jäätmekava 2020-2024.
Projekti tulemused on sisendiks Tartu uue jäätmekava väljatöötamiseks.
Tähtajad
Esitamine: 14.03.2022
Projekti elluviimine: 01.09.2022 - 29.02.2024