EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
01. veebruar 2022. a. nr LV-IP-0018 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Spordi valdkonna toetused" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Marleen Viiduli ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse "Spordi valdkonna toetused" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Lemmit Kaplinski. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0018 juurde
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja spordiseaduse § 3 punkti 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
Üldsätted
- § 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib spordi valdkonnas toetuse andmise kriteeriume, toetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse andmise ja kasutamise korda.
§ 2. Toetuse taotlemisele ja toetuse kasutamise kontrollimisele rakenduvad õigusaktid
Käesoleva määruse kohase toetuse taotlemisele ja toetuse andmise menetlemisele ning toetuse kasutamise üle järelevalve teostamisele kohaldatakse Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.
§ 3. Toetuse objekt
(1) Spordi valdkonna toetuse objekt on spordi väikeprojekt, spordi suurprojekt, esindusvõistkonna toetus ja koolidevaheliste karikavõistluste toetus.
(2) Linnavalitsuse kultuuriosakonna (kultuuriosakonna) juhatajal on õigus kehtestada toetuse objektile konkreetseks ajaks prioriteete, millega taotleja peab toetuse saamiseks arvestama või millele vastavat taotlust toetuse andmisel eelistatakse.
§ 4. Toetuse taotlemise ühekordsuse põhimõte
(1) Käesoleva määruse kohaselt on ühele sündmusele või tegevusele võimalik toetust saada üks kord.
(2) Üks isik võib taotleda mitut käesolevas määruses nimetatud toetust, kui toetust kasutatakse erinevate sündmuste või tegevuste elluviimiseks.
§ 5. Kindla taotlemise ajata toetused
Kui käesolevas määruses ei ole toetuse objektile sätestatud taotlemise aega või eelarveaasta jooksul tekib lisavahendeid toetuse andmiseks, teavitatakse toetuse taotlemise ajast vähemalt kaks kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva Tartu linnaportaalis. Taotluste esitamise aja väljakuulutamisega samaaegselt pannakse paika toetuse kasutamise aeg (abikõlblikkuse periood).
§ 6. Vähese tähtsusega abi
(1) Käesoleva määruse paragrahvi 6 nimetatud toetus võib olla käsitletav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes.
(2) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse vastavalt konkurentsiseaduse paragrahvis 33 ja paragrahvi 492 lõikes 3 sätestatut.
(3) Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.
(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
2. peatükk
Toetuse andmise täpsemad reeglid
1. jagu
Spordi väikeprojekt
Toetuse andmise täpsemad reeglid
1. jagu
Spordi väikeprojekt
§ 7. Spordi väikeprojekti toetus
(1) Spordi väikeprojekti toetus on toetus Tartu linnas või Tartu linnaga seotud piiritletud ajal avalikkusele suunatult toimuvat spordisündmust või -sündmuste sarja korraldavale juriidilisele isikule.
(2) Spordi väikeprojektile taotletava toetuse alammäär on 400 eurot ja ülemmäär 4 000 eurot.
§ 8. Spordi väikeprojekti toetuse taotlemine
(1) Spordi väikeprojekti toetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis. Taotlust on võimalik esitada kuni kahel korral aastas.
(2) Spordi väikeprojekti toetuse taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) spordi väikeprojekti pealkiri;
2) spordi väikeprojekti toimumise aeg;
3) spordi väikeprojekti toimumise koht;
4) taotletav toetussumma;
5) spordi väikeprojekti eesmärk (sealhulgas sündmuse positsioon kogu Tartu spordisündmuste pildis ja täpsustus, kas tegemist on Tartu linna meistrivõistlustega);
6) spordi väikeprojekti tegevuskava;
7) spordi väikeprojekti planeeritud osalejate arv, nende kirjeldus ja nendeni jõudmise kanalid;
8) spordi väikeprojekti planeeritud pealtvaatajate arv, nende kirjeldus ja nendeni jõudmise kanalid;
9) spordi väikeprojekti elluviimise eest vastutava isiku nimi;
10) spordi väikeprojekti kogueelarve (kogueelarve peab sisaldama oma- ja kaasfinantseeringut);
11) kavandatud tegevused keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendi täitmise tagamiseks;
12) vajadusel muud olulised andmed.
§ 8. Spordi väikeprojekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Spordi väikeprojekti abikõlblikuks kuluks loetakse spordi väikeprojekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud arvestades järgmisi piirangud:
1) spordi väikeprojekti raames loetakse sobilikuks liikumisharrastuse-, saavutusspordi- või muu tervislikke eluviise propageeriva sündmuse, sh Tartu linna meistrivõistluste korraldamise ja elluviimise kulud;
1) elluviimisega seotud isikute töötasude maksmiseks on lubatud kasutada kuni 20% Tartu linna toetusest; 2) auhindadeks (medalid, diplomid ja karikad) on lubatud kasutada kuni 10% Tartu linna toetusest.
(2) Abikõlblikud ei ole alljärgnevad kulud:
1) kulu, mille kohta ei ole kirjalikku kuludokumenti;
2) sularahas tasutud kulu;
3) kinnisasja või registrisse kantava sõiduki ostmine (sealhulgas sellega seotud laenu-, liisingumaksed või intressid);
4) kohtumenetluses tekkinud kulu, sealhulgas vastaspoole või kolmanda isiku menetluskulu;
5) varasemad võlgnevused, rahatrahvid või muud rahalised karistused (sealhulgas leppetrahvid);
6) erisoodustusmaks ja erisoodustusega maksustatavad kulud;
7) käibemaks, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane või kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja tõendab, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu maha arvata;
8) kulu asjade ostmiseks või muuks investeeringuks, mida on võimalik kasutada olulises mahus muuks kui konkreetse spordi väikeprojekti tarbeks;
9) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teistest allikatest või muul viisil (näiteks kindlustushüvitis);
10) auhindade ostmise kulu, välja arvatud medalite, diplomite ja karikate kulu.
§ 9. Spordi väikeprojekti oma- ja kaasfinantseering
(1) Spordi väikeprojektile toetuse saamise eelduseks on oma- ja kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 50% ulatuses projekti kogumaksumusest.
(2) Omafinantseeringuks võib olla kuni 25% ulatuses projekti kogumaksumusest vabatahtlik töö, mille rahaline väärtus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes.
§ 10. Spordi väikeprojekti toetuse taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Spordi väikeprojekti toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) spordi väikeprojekti eesmärgi (sealhulgas sündmuse positsiooni kogu Tartu spordisündmuste pildis) kirjelduse selgus;
2) spordi väikeprojekti tegevuskava kirjelduse selgus;
3) spordi väikeprojekti teavitusplaani selgus ja asjakohasus, kavandatud osalejate ja pealtvaatajate arv;
4) spordi väikeprojekti kogueelarve realistlikkus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti.
(3) Käesoleva määruse paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt kehtestatud prioriteedile vastavale spordi väikeprojektile antakse lisaks 20 punkti.
§ 11. Spordi väikeprojekti toetuse suurus ja toetuse andmine
(1) Spordi väikeprojekti toetust võib saada taotletud mahus või taotlusega võrreldes vähendatud mahus.
(2) Spordi väikeprojekti toetuse andmise otsustab linnavalitsus.
(3) Toetuse andmisel rohkem kui 40% taotletust väiksemas mahus on taotlejal õigus vähendada spordiprojekti tegevusi toetuse vähendamisega samas proportsioonis, säilitades spordiprojekti eesmärgi ning kooskõlastades muudatused eelnevalt kultuuriosakonnaga.
§ 12. Spordi väikeprojekti toetuse aruanne
Spordi väikeprojekti toetuse saaja kohustub esitama Tartu linnaportaalis hiljemalt spordi väikeprojekti elluviimise kuule järgneva teise kuu lõpuks aruande, milles esitatakse spordi väikeprojekti kohta järgmine teave:
1) osalejate ja pealtvaatajate arv;
2) ülevaade spordi väikeprojekti eesmärgi saavutamisest;
3) ülevaade tegevustest ja nende erinevus tegevuskavast;
4) ülevaade teavitustegevustest;
5) ülevaade eelarve täitmisest;
6) ülevaade keskkonnahoidlike meetmete rakendamisest koos nende rakendamist tõendavate materjalidega;
7) muu vajalik info spordi väikeprojekti elluviimise kohta.
2. jagu
Spordi suurprojekti toetus
Spordi suurprojekti toetus
§ 13. Spordi suurprojekti toetus
(1) Spordi suurprojekti toetus on toetus Tartu linnas või Tartu linnaga seotult piiritletud ajal avalikkusele suunatult toimuvat rahvusvahelist või Tartule olulist spordisündmust või sündmuste sarja korraldavale juriidilisele isikule.
(2) Spordi suurprojektile taotletava toetuse alammäär on 4001 eurot ja ülemmäär 50 000 eurot.
(3) Spordi suurprojektile taotletava toetuse ülemmäär võib olla kuni 70 000 juhul, kui tegemist on linna spordielu oluliselt rikastava üksiku rahvusvahelise mõõtmega suurprojektiga ja taotleja on hiljemalt 1. juuniks esitanud kultuuriosakonnale vabas vormist spordi suurprojekti tutvustuse, millest lähtuvalt antakse taotlejale soovitus edasiseks tegevuseks toetuse taotlemisel.
- § 14. Spordi suurprojekti toetuse taotlemine
(1) Spordi suurprojekti toetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. septembriks.
(2) Spordi suurprojekti toetuse taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) spordi suurprojekti pealkiri;
2) spordi suurprojekti toimumise aeg;
3) spordi suurprojekti toimumise koht;
4) taotletav toetussumma;
5) spordi suurprojekti eesmärk ning rahvusvahelise mõõtme kirjeldus või spordi suurprojekti olulisuse kirjeldus Tartu linna jaoks (sealhulgas sündmuse positsioon kogu Tartu spordisündmuste pildis);
6) spordi suurprojekti tegevuskava;
7) spordi suurprojekti planeeritud osalejate arv, nende kirjeldus ja nendeni jõudmise kanalid;
8) spordi suurprojekti planeeritud pealtvaatajate arv, nende kirjeldus ja nendeni jõudmise kanalid;
9) spordi suurprojekti elluviijate nimed ning nende roll projektis ja kogemused ning pädevused projekti elluviimiseks;
10) spordi suurprojekti kogueelarve (kogueelarve peab sisaldama oma- ja kaasfinantseeringut);
11) kavandatud tegevused keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendi täitmise tagamiseks;
12) vajadusel muud olulised andmed.
§ 15. Spordi suurprojekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Spordi suurprojekti abikõlblikuks kuluks loetakse spordi suurprojekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud arvestades järgmisi piirangud:
1) spordi suurprojekti raames loetakse sobilikuks saavutusspordisündmuse, liikumisharrastust või muu tervislikke eluviise propageeriva sündmuse korraldamise ja elluviimise kulud;
2) elluviimisega seotud isikute töötasude maksmiseks on lubatud kasutada kuni 20% Tartu linna toetusest;
3) auhindadeks (medalid, diplomid ja karikad) on lubatud kasutada kuni 10% Tartu linna toetusest.
(2) Abikõlblikud ei ole alljärgnevad kulud:
1) kulu, mille kohta ei ole kirjalikku kuludokumenti;
2) sularahas tasutud kulu;
3) kinnisasja või registrisse kantava sõiduki ostmine (sealhulgas sellega seotud laenu-, liisingumaksed või intressid);
4) kohtumenetluses tekkinud kulu, sealhulgas vastaspoole või kolmanda isiku menetluskulu;
5) varasemad võlgnevused, rahatrahvid või muud rahalised karistused (sealhulgas leppetrahvid);
6) erisoodustusmaks ja erisoodustusega maksustatavad kulud;
7) käibemaks, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane või kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja tõendab, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu maha arvata;
8) kulu asjade ostmiseks või muuks investeeringuks, mida on võimalik kasutada olulises mahus muuks kui konkreetse spordi suurprojekti tarbeks;
9) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teistest allikatest või muul viisil (näiteks kindlustushüvitis);
10) auhindade ostmise kulu, välja arvatud medalite, diplomite ja karikate kulu.
§ 16. Spordi suurprojekti oma- ja kaasfinantseering
(1) Spordiprojektile toetuse saamise eelduseks on oma- ja kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 70% ulatuses projekti kogumaksumusest. Oma- või kaasfinantseeringu koosseisus ei saa esitada olulises mahus teiste isikute pakutavate teenuste hinda, mida taotleja vahendab (nt transpordi-, majutus- ja toitlustusteenus jms).
(2) Omafinantseeringuks võib olla kuni 15% ulatuses projekti kogumaksumusest vabatahtlik töö, mille rahaline väärtus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes.
§ 17. Spordi suurprojekti toetuse taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Spordi suurprojekti toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) spordi suurprojekti eesmärgi selgus ja rahvusvahelise mõõtme või spordi suurprojekti spordi valdkonna ja Tartu linna jaoks (sealhulgas sündmuse positsiooni kogu Tartu spordisündmuste pildis) olulisuse kirjelduse selgus;
2) spordi suurprojekti tegevuskava kirjelduse selgus;
3) spordi suurprojekti teavitusplaani selgus ja asjakohasus, kavandatud osalejate ja pealtvaatajate arv ning elluviijate võimekus;
4) spordi suurprojekti kogueelarve realistlikkus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti.
§ 18. Spordi suurprojekti toetuse suurus ja toetuse andmine
(1) Spordi suurprojekti toetust võib saada taotletud mahus või taotlusega võrreldes vähendatud mahus.
(2) Spordi suurprojekti toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks (abikõlblikkuse periood).
(3) Spordi suurprojekti toetuse andmise otsustab linnavalitsus.
(4) Toetuse andmisel rohkem kui 40% taotletust väiksemas mahus on taotlejal õigus vähendada spordi suurprojekti tegevusi toetuse vähendamisega samas proportsioonis, säilitades spordi suurprojekti eesmärgi ning kooskõlastades muudatused eelnevalt kultuuriosakonnaga.
(5) Vähese tähtsusega abi andmisel märgitakse toetuse andmise otsuses asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes.
§ 19. Spordi suurprojekti toetuse aruanne
Spordi suurprojekti toetuse saaja kohustub esitama Tartu linnaportaalis hiljemalt spordi suurprojekti elluviimise kuule järgneva teise kuu lõpuks aruande, milles esitatakse spordi suurprojekti kohta järgmine teave:
1) osalejate ja pealtvaatajate arv;
2) ülevaade spordi suurprojekti eesmärgi saavutamisest;
3) ülevaade tegevustest ja nende erinevus tegevuskavast;
4) ülevaade teavitustegevustest;
5) ülevaade eelarve täitmisest;
6) ülevaade keskkonnahoidlike meetmete rakendamisest koos nende rakendamist tõendavate materjalidega;
7) muu vajalik info spordi suurprojekti elluviimise kohta.
3. jagu
Koolidevaheliste karikavõistluste toetus
Koolidevaheliste karikavõistluste toetus
§ 20. Koolidevaheliste karikavõistluste toetus
(1) Koolidevaheliste karikavõistluste toetus on toetus Tartu linna koolidevahelisi karikavõistlusi korraldavale juriidilisele isikule.
(2) Koolidevaheliste karikavõistluste korraldamist toetatakse spordialadel, mis on jõukohased üldhariduskooli kehalise kasvatuse tunnis keskmiselt tasemel hakkama saavale õpilasele ega eelda spetsiifilisi õppekava väliseid treeninguid või varustust ning tingimusel, et karikavõistlustel osalevad vähemalt viie Tartu linna põhikooli või kolme Tartu linna gümnaasiumi õpilased.
(3) Ühes kalendriaastas toetatakse kuni viieteistkümne koolidevaheliste karikavõistluste elluviimist.
(3) Toetuse määr koolidevaheliste karikavõistluste korraldamiseks ja elluviimiseks on:
1) 300 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on kuni 100 õpilast;
2) 400 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on 101-250 õpilast;
3) 600 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on 251-400 õpilast;
4) 800 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on üle 401 õpilase.
(4) Koolidevaheliste karikavõistluste korraldamisel ja elluviimisel jalgpallis ja jäähokis korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse määr kahega.
§ 21. Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse taotlemine
(1) Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. septembriks.
(2) Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) koolidevaheliste karikavõistluste spordiala;
2) koolidevaheliste karikavõistluste toimumise aeg;
3) koolidevaheliste karikavõistluste toimumise koht;
4) kavandatav võistlusplaan vanusegruppide lõikes;
5) kavandatav koolide ja õpilaste arv;
6) koolidevaheliste karikavõistluste elluviimise eest vastutava isiku nimi;
7) kavandatud tegevused keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendi täitmise tagamiseks;
8) vajadusel muud olulised andmed.
§ 22. Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse taotluse menetlemine
(1) Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse taotluste põhjal teeb kultuuriosakonna spordivaldkonna juht linnavalitsusele ettepaneku toetuse andmiseks.
(2) Kui koolidevaheliste karikavõistluste korraldamiseks esitatakse rohkem kui viisteist taotlust, teeb spordivaldkonna juht ettepaneku toetuse andmiseks põhimõttel, et koolidevahelised karikavõistlused toimuvad erinevatel spordialadel ning eelistatakse taotlusi, kus nähakse ette suurema hulga koolide ja õpilaste osalemist.
§ 23. Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse andmine
(1) Koolidevaheliste karikavõistluste toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks (abikõlblikkuse periood).
(2) Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse andmise otsustab linnavalitsus.
§ 24. Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse aruanne
Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse saaja kohustub esitama Tartu linnaportaalis hiljemalt koolidevahelise karikavõistluse elluviimise kuule järgneva teise kuu lõpuks aruande, milles esitatakse koolidevahelise karikavõistluse kohta järgmine teave:
1) osalejate (sh koolide) arv;
2) ülevaade tegevustest;
3) ülevaade keskkonnahoidlike meetmete rakendamisest koos nende rakendamist tõendavate materjalidega.
4. jagu
Esindusvõistkonna toetus
Esindusvõistkonna toetus
§ 25. Esindusvõistkonna toetus
(1) Esindusvõistkonna toetus on toetus Tartu linnas tegutsevale juriidilisele isikule, kelle koosseisus on sportmänguvõistkond või muu võistkonnana võistlev sportlaste ühendus kõrgetasemeliste sportlike eesmärkide saavutamiseks. Võistkond peab ennast ühemõtteliselt nimetama Tartu linna võistkonnaks.
(2) Esindusvõistkonna toetust antakse ühel kalendriaastal kuni kuuele võistkonnale.
(3) Ühelt spordialalt antakse toetust ühele võistkonnale, välja arvatud juhul, kui spordialal on Tartus kõrgetasemeline võistkond nii naiste kui meeste arvestuses.
(4) Ühelt spordialalt esindusvõistkonna väljaselgitamiseks hinnatakse võistkonna potentsiaali ja senist panust Tartu linnale tuntuse toomisel, sh võistkonna tegevuste kajastatust avalikkuses, ning võrreldakse:
1) võistkondade saavutusi Eesti meistriliigas ning teistes liigades, võistkonna kodumängude pealtvaatajate arvu või
2) võistkonna saavutusi Eesti meistrivõistlustel või muudel Eesti tiitlivõistlustel ja rahvusvahelistel kõrgetasemelistel võistlustel.
(5) Toetuse saamise eelduseks on sportmänguvõistkonna osalemine Eesti meistriliigas ning võistkonna kodumängude toimumine Tartus, muu võistkond peab osalema Eesti meistrivõistlustel.
§ 26. Esindusvõistkonna toetuse taotlemine
(1) Arvestades käesoleva määruse paragrahvis 25 sätestatut, teeb linnavalitsus võistkonnale ettepaneku esindusvõistkonna toetuse taotlemiseks hiljemalt 1. juuliks.
(2) Esindusvõistkonna toetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. septembriks.
(3) Esindusvõistkonna toetuse taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) esindusvõistkonna nimi;
2) taotletav toetussumma;
3) esindusvõistkonna positsiooni kirjeldus ja ambitsioon Tartu ja Eesti spordimaastikul;
4) võistlusliigad või -sarjad, kus võistkond hakkab uuel hooajal osalema;
5) sportmänguvõistkonna puhul minimaalne mängude arv igas liigas või sarjas eraldi;
6) muu võistkonna puhul võistlussarja võistluspäevade arv, kus minimaalselt osaletakse;
7) eelmise hooaja tulemused igas osaletud võistlusliigas või -sarjas või muul võistlusel;
8) esindusvõistkonna kogu aasta eelarve (aasta eelarve peab kajastama oma- ja kaasfinantseeringut);
9) ülevaade, kuidas plaanitakse Tartu linna oma tegevusega turundada;
10) kavandatud tegevused keskkonnahoidliku tegevuse põhimõtete järgimiseks;
11) vajadusel muud olulised andmed.
§ 27. Oma- ja kaasfinantseering
Esindusvõistkonna toetuse saamise eelduseks on oma- ja kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 70% võistkonna aastaeelarvest.
§ 28. Esindusvõistkonna toetuse suurus
(1) Esindusvõistkonna toetuse suurus sõltub võistkonna ambitsioonist, edukusest ja kujuneb järgmistest komponentidest:
1) võistkonna osalemine Eesti meistrivõistlustel või meistriliigas (sh arvestatakse osalevate võistkondade arvu, liigas minimaalselt mängitavate mängude arvu, publiku- ja meediahuvi, eelmise hooaja tulemust);
2) võistkonna osalemine regionaalses liigas (Balti liiga, Põhjamaade liiga vms) (sh arvestatakse liigas osalevate võistkondade ning riikide arvu, liigas minimaalselt mängitavate mängude arvu, publiku- ja meediahuvi liiga vastu, eelmise hooaja tulemust liigas);
3) võistkonna osalemine Euroopa või maailma või mõnes muus sarnases tunnustatud liigas (sh arvestatakse liigas osalevate võistkondade ning riikide arvu, liigas minimaalselt mängitavate mängude arvu, publiku- ja meediahuvi liiga vastu, eelmise hooaja tulemust liigas);
4) võistkonna osalemine rahvusvahelistel tunnustatud võistlustel või võistlussarjades (sh arvestatakse publiku- ja meediahuvi võistluse vastu, eelmise hooaja tulemust).
(2) Esindusvõistkonna toetus sportmänguvõistkonnale koosneb kahest osast: üldtoetusest ja preemiast Eesti meistritiitli eest (5000 eurot).
(3) Esindusvõistkonna toetuse suuruse osas teeb ettepaneku linnavalitsusele kultuuriosakond, arvestades eelarve võimalusi ja käesolevas paragrahvis sätestatut.
§ 29. Esindusvõistkonna toetuse andmine
(1) Esindusvõistkonna toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks (abikõlblikkuse periood), välja arvatud preemia, mida võib kasutada määramata ajal.
(2) Esindusvõistkonna toetuse andmise otsustab linnavalitsus.
§ 30. Esindusvõistkonna preemia väljamaksmine
Eesti meistritiitli eest määratud preemia makstakse välja üksnes meistritiitli võitmisel.
§ 31. Esindusvõistkonna toetuse aruanne
(1) Esindusvõistkonna toetuse saaja kohustub esitama toetuse kasutamise kohta aruande hiljemalt toetuse saamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuaril Tartu linnaportaalis.
(2) Esindusvõistkonna toetuse kasutamise aruandes tuleb näidata:
1) ülevaade võistlusliigadest või -sarjadest, kus võistkond osales;
2) ülevaade võistlusliigades või -sarjades saavutatud tulemustest;
3) ülevaade eelarve täitmisest;
4) ülevaade, kuidas oma tegevusega Tartu linna turundati;
5) ülevaade keskkonnahoidlike meetmete rakendamisest koos nende rakendamist tõendavate materjalidega;
6) muu vajalik info esindusvõistkonna tegevuse kohta.
3. peatükk
Hindamiskomisjon ja toetuse saaja kohustused
Hindamiskomisjon ja toetuse saaja kohustused
§ 32. Spordi väikeprojekti ja spordi suurprojekti toetuse taotluste hindamiskomisjon
(1) Spordi väikeprojekti ja spordi suurprojekti toetuse taotluste hindamiseks ja toetuse suuruse osas linnavalitsusele ettepaneku tegemiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni.
(2) Hindamiskomisjon kinnitab hiljemalt kaks kuud enne toetuse taotlemise tähtaega hindamisjuhendi ja iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu, arvestades käesolevas määruses sätestatud piiranguid.
(3) Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid vastavalt oma äranägemisele ja hindamisjuhendile. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumile antud punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga. Prioriteedi punktide andmine otsustatakse hindamiskomisjoni koosolekul konsensuslikult.
(4) Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning hindamiskomisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks taotletud mahus või taotletust väiksemas mahus.
(5) Toetuse suuruse määramisel võrdleb hindamiskomisjon kõiki samaks tähtajaks esitatud spordi väikeprojektide ja spordi suurprojektide toetuse taotlusi, arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte, võimalusel võrreldakse varasemat sama juriidilise isiku sarnasele projektile antud toetuse suurust (sh võrreldakse sündmuse toimumise kohta, osalejate arvu, sündmuse pikkust jms) ning eelarveliste vahendite olemasolu.
§ 33. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja kohustub:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse summa ja toetuse kasutamise tingimuste kinnitamisele saatmisest Tartu linnaportaali kaudu teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid;
2) toetuse kasutamisel järgima oma tegevuses kehtivaid õigusakte;
3) järgima Tartu linna veebilehel avalikustatud keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit või keskkonnahoidlike tegevuste põhimõtteid ja rakendama taotluses lubatud keskkonnahoidlikke meetmeid;
4) taotluses nimetatu täielikult ellu viima, kui toetus anti täismahus või taotletust kuni 40% väikesemas mahus;
5) kasutama toetust taotluses nimetatud projekti, koolidevahelise karikavõistluste või esindusvõistkonna tegevuse elluviimisega seotud kulude katmiseks eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult, arvestades käesolevas määruses nimetatud piiranguid;
6) eristama toetuse oma raamatupidamises muudest tuludest ja kulud muudest kuludest;
7) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
8) taotlema kultuuriosakonna heakskiitu taotluses esitatust olulises osas muudatuste tegemiseks;
9) informeerima viivitamata kultuuriosakonda asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine, meeskonna lagunemine vms), mis tingivad taotluses nimetatu osalise või täies mahus ärajäämise;
10) taotluses nimetatu osalisel või täies mahus ärajäämisel tagastama toetuse vastavalt osaliselt või täies mahus hiljemalt kolme kuu möödumisel ajast, mil ilmnes tegevuste osaline või täies mahus ärajäämine;
11) esitama käesolevas määruses nimetatud aruanded tähtajaks;
12) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle.
4. peatükk
Rakendussätted
Rakendussätted
§ 34. Määruse rakendamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määrus nr 118 "Spordi valdkonna toetused" tunnistatakse kehtetuks 15. veebruaril 2023. a.
(2) 2022. aastaks antud toetuste suhtes rakendatakse kuni nõuetekohase aruande esitamiseni Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määrust nr 118 "Spordi valdkonna toetused".
(3) 2023. aastaks esitatakse ja menetletakse toetuse taotlust käesoleva määruse kohaselt.
(4) Käesoleva määruse paragrahvi 13 lõikes 3 nimetatud spordi suurprojekti tutvustus esitatakse 2022. aastal hiljemalt 1. juuliks.
§ 39. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 23. juunil 2022. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Spordi valdkonna toetused" eelnõu esitamine " juurde
1. ÜLDINE ÜLEVAADE
Tartu Linnavolikogu võttis 30. juunil 2016. a vastu määruse nr 118 "Spordi valdkonna toetused", millega sätestati spordi valdkonnale toetuste taotlemise ja toetuste andmise põhimõtted ning tingimused. Selle aja jooksul on määrust täiendatud ja muudetud kolmel korral. Viimane muutmine toimus 2020. a. Kuna nüüd on taas tekkinud vajadus spordi valdkonna toetuste süsteem üle vaadata ja sinna põhimõttelisemaid muudatusi teha, siis on mõistlik kehtiv määrus kehtetuks tunnistada ja kehtestada uus spordi valdkonna toetuste määruse terviktekst.
Toetussüsteemi muutmise eesmärk on ajakohastada toetuste meetmeid, taotlemise tingimusi, toetusmäärasid, taotluste hindamist ja muid toetuse andmise põhimõtteid. Teiseks eesmärgiks on ühtlustada kultuuriosakonna erinevate toetusmeetmete põhimõtteid ja menetluspraktikaid.
Uue määruse olulisem muudatus on spordiprojektide jagunemine suur- ja väikeprojektideks. Teine oluline muudatus on see, et taotlusi hakkab edaspidi hindama valdkonda tundev ekspertkomisjon. Kui suurprojektide puhul võetakse taotlusi vastu jätkuvalt üks kord aastas, siis väikeprojektide taotlusi saab edaspidi esitada 2 korda aastas. Seni võeti taotlusi vastu aastaringselt, aga see ei võimaldanud taotlusi omavahel võrrelda. Muudatus tagab taotlejatele senisest võrdsemad taotlemistingimused.
Linna esindusvõistkondade puhul saab edaspidi senise nelja asemel määrata kuni kuus võistkonda linna esindusvõistkonnaks ning need ei pea olema pallimänguvõistkonnad. Samuti võib ühelt alalt valida kaks esindusvõistkonda, juhul kui nii mees- kui ka naiskond on väga tugeval sportlikul tasemel.
Määruse väljatöötamise algatas kultuuriosakond, kaasates sellesse valdkonda tundvaid ja valdkonnas tegutsevaid spetsialiste. Muudatuste sisendina kasutati valdkonna tagasisideküsitlust. Tööprotsessi käigus kaasati erinevaid huvigruppe arutellu ning korraldati kaks laiendatud valdkondlikku arutelu.
Vaatamata muudatustele jääb määruse ülesehitus toetusliikide osas sarnaseks. Toetusliigid on spordi väikeprojektid, spordi suurprojektid, esindusvõistkonna toetus ja koolidevaheliste karikavõistluste toetus. Mobiilsustoetust sätestab eraldi Tartu Linnavolikogu 4. detsembri 2020. a määrus nr 122 "Mobiilsustoetus".
Spordivaldkonna toetuste jagunemine 2022. aastal ja prognoos 2023. aastaks.
| Toetusliik | 2022 | 2023 prognoos |
| Esindusvõistkonnad | 291 000 | 361 000 |
| Spordi suurprojektid | 309 000 | 339 000 |
| Spordiprojektid (al 2023 spordi väikeprojektid) | 126 295 | 148 000 |
| Tartu linna meistrivõistlused (al 2023 väikeprojektide all) | 21 725 | - |
| Tartu koolidevahelised karikavõistlused | 8800 | 10 000 |
 | | |
| 756 820 | 858 000 |
Eelarve suurenemise soovi on tinginud järgnevad tegurid:
1. Esindusvõistkonnad. 2023. a prognoositav suurenemine 70 000 eurot. Hetkel on linna esindusvõistkondi neli ja neile antav toetuse kogusumma on 291 000 eurot, jäädes vahemikku 51 000-100 000 eurot ühe võistkonna kohta. Uue määruse alusel on valdkonnal soov suurendada linna esindusvõistkondade arvu kuni kuueni (kuni kaks võistkonda enam), mis teeb keskmiselt 35 000 eurot lisandunud võistkonna kohta. Arvestades, et linna esindusvõistkondadeks on täna vaid meeskonnad ja linna soov on juba aastaid juurde tuua ka mõni naiskond, on selline esindusvõistkondade arvu suurendamine loogiline ja põhjendatud. Kuna uus määrus sätestab esindusvõistkondade arvuks kuni kuus võistkonda, tähendab see ka seda, et kui vahendeid napib või on muud aktsepteeritavad põhjused, võib esindusvõistkondi olla ka vähem.
2. Spordi suurprojektid. 2023. a prognoositav suurenemine 30 000 eurot. Seoses 2024. a Euroopa Kultuuripealinna staatusega on korraldajatel suurenenud huvi siin ka eelüritustena suuremaid spordisündmusi läbi viia. Hetkel on teada, et Tartusse planeeritakse 2023. a suveks U17 vanuseklassi Maailmameistrivõistluste korraldamine maadluses. Lõpliku otsuse teeb rahvusvaheline alaliit 2022. a suve esimesel poolel. Sarnast informatsiooni rahvusvahelise tasemega sündmuste korraldamissooviga on tulnud ka teistelt sündmuste korraldajatelt.
3. Spordi väikeprojektide eelarve prognoos koos linna meistrivõistlustega on planeeritud samale tasemele, kuigi uues määruses on tõstetud toetuse suuruse määra. Antud juhul võib tekkida olukord, et antakse komisjoni hinnangu põhjal kokkuvõttes vähematele projektidele, aga senisega võrreldes mõnevõrra suuremas summas toetust.
4. Tartu koolidevahelised karikavõistlused. Suurenemise prognoos 1200 eurot tuleneb toetusmäärade tõstmisega 100 euro võrra ühe projekti kohta. Aastas toimub keskmiselt 12 koolidevahelist karikavõistlust.
2. ÜLEVAADE MUUDATUSTEST TOETUSMEETMETE KAUPA
2.1 Spordi väikeprojekti toetus
2.1 Spordi väikeprojekti toetus
Varasemas määruses oli see lihtsalt spordiprojekti toetuse nimetuse all. Uues määruses eristatakse sarnaselt kultuuriprojektidele selgemalt spordi suur- ja väikeprojektid. Spordi väikeprojekti all mõeldakse Tartu linnas või Tartu linnaga seotud piiritletud ajal avalikkusele suunatult toimuvat spordisündmust või -sündmuste sarja.
Uue määruse alusel saab edaspidi väikeprojekti toetuse taotlusi esitada kuni kahel korral aastas. Taotlusvoorude avanemisest antakse taotlejatele eelnevalt kaks kuud ette teada. Seoses sellega kaob ära aastaringne projektitoetuste jagamine. Muudatus on oluline selleks, et tagada taotlejatele võrdsemad tingimused, st enam ei sõltu toetuse saamine sellest, kes esimesena taotleb, vaid tähtajaks saabunud taotlusi võrreldakse ja pingerea alusel selguvad toetuse saajad. Muutub ka toetuse andmise ülemmäär. Varasemalt on see olnud kuni 3000 eurot, uue määruse alusel hakkab see olema kuni 4000 eurot. Uue teemana lisandub määrusese toetuse alammäär, mis saab olema 400 eurot. Kui varasemalt oli toetuse abikõlbulikel kuludel kindel loetelu, siis uues määruses seda nii rangelt ei sätestata. Linna toetuse kasutamisel loetakse abikõlbulikeks kuludeks kõiki kulusid, mis on projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud otsekulud, sealhulgas kuni 20% projekti elluviijate töötasude maksmiseks ja kuni 10% auhindadeks (medalid, karikad, diplomid). Lisatud on säte mitteabikõlbulike kulude hulka, mis on näiteks kulud mille kohta puuduvad kuludokumendid, liisingud, kinnisvara ja sõiduvahendite soetus, eelnevate võlgnevuste kulud, kohtumenetluse kulud, erisoodustusmaksud jms.
Uue suurema muudatusena hakkab väikeprojekti taotlusi hindama kultuuriosakonna juhataja poolt kinnitatud hindamiskomisjon. Iga taotlust hindab vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Hindamiskomisjon kinnitab eelnevalt hindamisjuhendi ja hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu. Maksimaalne punktide summa on 100 punkti. Osakonna juhatajal on õigus kinnitada iga taotlusvooru eel toetuse prioriteete, mille eest on võimalik saada hindamisel lisaks 20 punkti.
Väikeprojekti toetuse suuruse kohta teeb hindamiskomisjon linnavalitsusele ettepaneku. Toetuse suuruse määramisel võrdleb hindamiskomisjon kõiki samaks tähtajaks esitatud spordi väikeprojektide ja spordi suurprojektide toetuse taotlusi, arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte, võimalusel võrreldakse varasemat sama juriidilise isiku sarnasele projektile antud toetuse suurust (sh võrreldakse sündmuse toimumise kohta, osalejate arvu, sündmuse pikkust jms) ning eelarveliste vahendite olemasolu. Toetust võib saada taotletud mahus või taotletuga võrreldes vähendatud mahus. Rohkem kui 40% taotletust väiksemas mahus toetuse saamisel jääb taotlejal õigus vähendada projekti tegevusi samas proportsioonis.
2.2 Spordi suurprojekti toetus
Spordi suurprojektiks loetakse projekte, mis on Tartu linnaga seotult piiritletud ajal avalikkusele suunatud rahvusvaheline või muul viisil Tartule oluline spordisündmus või sündmuste sari.
Antud toetusmeetme puhul jääb kehtima üks kord aastas taotlemise võimalus ja see saab jätkuvalt olema 1. septembriks, projekti toimumisele eelneval aastal.
Muudetud on toetuse taotlemise alammäära ja see on tõstetud 4001 eurole (varasemalt 3001 eurot). Lisandunud on toetuse ülemmäär, milleks saab olema 50 000 eurot. Erijuhtudel võib see olla kuni 70 000 eurot, kui esitatakse 1. juuniks linnale vabas vormis eeltaotlus koos põhjendatud selgitustega vajadusest suurema toetuse järele.
Sarnaselt spordi väikeprojektidega pole enam jäigalt piiritletud abikõlbulike kulude loetelu ja lisandunud on tegevuste loetelu, mis ei liigitu toetuskõlbulike tegevuste hulka. Sarnaselt väikeprojektidega hakkab suurprojekte hindama ekspertkomisjon. Maksimaalselt on võimalik saada kuni 100 punkti. Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt saadud punktidele paremusjärjestus, mille alusel toetused määratakse. Komisjonile jääb õigus teha ettepaneku taotluse toetamiseks taotletust väiksemas mahus.
2.3 Koolidevaheliste karikavõistluste toetus
Koolidevahelised karikavõistlused on võistlused millest võtavad osa vähemalt viie Tartu linna põhikooli või kolme gümnaasiumi õpilased.
Antud meede on jäänud suuresti samaks ja selles suuri muudatusi pole. Tõstetud on toetuse määrasid 100 euro võrra projekti kohta.
Lisandunud on punkt, mis selgitab, et koolidevahelisi karikavõistlusi toetatakse spordialadel, mis on jõukohased üldhariduskooli kehalise kasvatuse tunnis keskmisel tasemel hakkama saavale õpilasele ega eelda spetsiifilist treeningettevalmistust ega varustust. Ka on piiritletud, et linn toetab aastas kuni 15 koolidevahelist karikavõistlust, et vältida liigset koormust koolidele ja kehalise kasvatuse õpetajatele.
2.4 Esindusvõistkondade toetus
Esindusvõistkonnaks loetakse Tartu linnas tegutsevat sportmänguvõistkonda või muu võistkonnana võistlevat sportlaste ühendust, kel on kõrgetasemelised sportlikud eesmärgid ja kes peab ennast ühemõtteliselt Tartu linna võistkonnaks.
Kui varasemalt sai ühelt spordialalt kandideerida linna esindusvõistkonnaks vaid üks võistkond, siis uus määrus lubab seda teha kahel võistkonnal tingimusel, et üks neist on meeskond ja üks naiskond. Ka muutub võistkondade arv. Kui siiani on linna esindusvõistkondadeks olnud neli võistkonda, siis uus määrus võimaldab kuni kuus võistkonda. See tähendab, et kui on linnas piisavalt kõrgetasemelisi võistkondi ning linna eelarvelised võimalused lubavad kuni kuut võistkonda toetada.
Esindusvõistkond ei pea enam ilmtingimata olema pallimänguvõistkond ja selleks võib saada ka muu spordiala sportlaste ühendus, kes võistlevad võistkonnana võistlussüsteemis.
Esindusvõistkonna toetuse määramisel võetakse aluseks võistkonna eelmise hooaja tulemused Eesti meistrisarjas, regionaalliigades ja muudes rahvusvahelistes liigades ja võistlustel. Hinnatakse võistkonna potentsiaali ja panust Tartu linnale tuntuse toomisel. Järgmise hooaja plaane, minimaalselt mängude (võistluste) arvu, publiku ja meediahuvi.
Esindusvõistkonna toetus hakkab koosnema kahest osast: üldtoetusest ja sportmängude võistkonna puhul ka preemiast Eesti meistritiitli eest, mis saab olema 5000 eurot. Juhul kui esindusvõistkond saavutab kõrgetasemelise koha rahvusvahelistes liigades, makstakse preemiat "Eduka sportlase ja treeneri preemia" määruse alusel.
3. HINDAMINE
Spordi suur- ja väikeprojekte hakkab hindama valdkonna ekspertidest moodustatud komisjon kinnitatud hindamisjuhendi alusel. Sama süsteemi on kultuuriosakond kultuuri valdkonna toetuste taotluste hindamiseks rakendanud edukalt juba 2019. aastast. Valdkonna ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni kasutamine aitab lisaks kultuuriosakonna menetluspraktikale muuta spordi valdkonna toetuste jagamist sisulisemaks ja selgemaks.