Protokoll: Keskkonnakomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Informatsioon linnavolikogu keskkonnakomisjonile uuringu "Ujula tänava pikendusena kavandatud liikluslahenduse võimalike alternatiivsete lahendusvariantide esitamine ja nende rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine" lähteülesande kohta
Ettekandja Gea Kangilastki
2. Loa andmine projektis "Tartu renoveerib" osalemiseks
Ettekandja Gea Kangilastki
3. Loa andmine projektis "LIFE IP BUILDEST - Renoveerimise maraton Eestis" osalemiseks
Ettekandja Gea Kangilastki
4. Kohapeal algatatud küsimused.

Irja Alakivi tegi ettepaneku arutada 4. päevakorrapunktis „Kohapeal algatatud küsimused“ lühiinformatsiooni saamiseks:
1. rohealade omandamisest linnale, näiteks endisel Ihaste tee 18 maaüksusel, kas ja kuidas see on seotud haljastuse säilimisega või hoopis haljastuse lisavähendamisega;
2. Sanatooriumi pargi loodus- ja arhitektuuri- ning miljööväärtuste kaitseks kavandatavast tegevusest.
Komisjon nõustus ettepanekuga.

Mart Hiob taandas ennast 1. päevakorrapunkti juhtimise, arutamise ja otsustamise ajaks.

1. Informatsioon linnavolikogu keskkonnakomisjonile uuringu "Ujula tänava pikendusena kavandatud liikluslahenduse võimalike alternatiivsete lahendusvariantide esitamine ja nende rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine" lähteülesande kohta
Päevakorrapunkti arutelu juhtis komisjoni aseesimees Loone Ots.
Abilinnapea Gea Kangilaski andis ülevaate uuringu "Ujula tänava pikendusena kavandatud liikluslahenduse võimalike alternatiivsete lahendusvariantide esitamine ja nende rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine" lähteülesande kohta. Teema oli eelmisel keskkonnakomisjoni koosolekul arutusel ning komisjoni tehtud ettepanekud, mis puudutasid Tiksoja silla ja jõeäärse terviseraja olemasolu, viidi uuringu lähteülesandesse sisse.

Andrus Punt palus täpsustada Ujula tänava pikendusena kavandatud liikluslahenduse võimalike alternatiivsete lahendusvariantide esitamise ja nende rakendamisega kaasnevate mõjude hindamise töö esitamise ja pakkumuse esitamise lõplikku tähtaega.
Gea Kangilaski vastas, et see lepitakse töö tegijatega kokku, tuleneb lepingust.
Irja Alakivi tegi ettepaneku, et selgelt on vaja välja tuua ka 0-alternatiiv, et läbimurret ei toimu.
Gea Kangilaski selgitas, et see on uuringu lähteülesandes kirjas.
Irja Alakivi küsis, millised kaardikihid võetakse arvesse ja seotakse selgelt Tartu linna üldplaneeringuga.
Gea Kangilaski vastas, et üldplaneeringuga on seotud need kaardikihid, mis sellega praegugi seotud on, me praegu üldplaneeringut ei aruta ega muuda.
Irja Alakivi küsis kaitsealuste liikide kihtide ja loodusobjektide kohta selles piirkonnas. Ta väitis, et lähteülesandes ei ole sees loodusväärtuste kaardikihti ja tal on kahtlused nende kaartide kasutamise osas.
Gea Kangilaski vastas, et keskkonnamõju tuleb hinnata, see on uuringus sees. Tegemist ei ole lõpplahendusega. See, kuidas me üldplaneeringut muutma hakkame, sõltub uuringute tulemustest. Juuresolev plaan on informatiivne. Uuringus võetakse arvesse need liigid, mida seal leidub ning arvestatakse erinevate alternatiivide mõju piirkonna elurikkusele. See on ka selgelt lähteülesandes välja toodud.
Andrus Punt täiendas, et kaardi puhul tegemist on Tartu linna üldplaneeringu väljavõttega.
Irja Alakivi oli seisukohal, et Tartu linna üldplaneering on halvasti seotud looduse kaardikihtidega. Sellele on aastate jooksul korduvalt tähelepanu juhitud, et rohealade planeering praktiliselt puudub ja sellest tulenevad ka väga suured probleemid.
Gea Kangilaski selgitas, et me ei tee praegu üldplaneeringut. Meil on vaja rohevõrgustiku analüüsi ja teatud teemaplaneeringut selles valdkonnas, see saab olema eraldi eesmärk ja ülesanne.
Andrus Punt ütles, et tema siin probleemi ei näe, lähteülesandes on kõik välja toodud, mida ja kuidas hinnatakse. Ta tegi ettepaneku nõustuda esitatud informatsiooniga lähteülesande kohta.
Loone Ots küsis, kas uuringu tulemused saame orienteeruvalt sügise alguseks ja selleks ajaks on professionaalne analüüs olemas, et aruteluga jätkata.
Gea Kangilaski vastas jah, siis tuleme teemaga uuesti komisjoni.

Komisjon võttis informatsiooni teadmiseks ja jätkab teema arutelu pärast uuringu valmimist.

2. Loa andmine projektis "Tartu renoveerib" osalemiseks
Komisjon otsustas, et päevakorrapunkte 2. ja 3. arutatakse koos tulenevalt nende sarnasusest..
Kuulati Gea Kangilaski ettekannet. Projekt on Euroopa Investeerimispanga ELENA meetme kaudu mõeldud enne 2000. a. ehitatud kortermajade renoveerimiseks. Eesmärk on töötada välja Tartu linna kortermajade renoveerimise tugiteenus, mille abil toetada vähemalt 50 Tartu kortermaja renoveerimist. Teenuse toel tekitada Tartusse renoveerimisinvesteeringuid väärtuses vähemalt 32 miljonit eurot. Tegevustena töötatakse välja tugiteenusedisain koostöös korteriühistutega, tutvustatakse seda vähemalt 200le korteriühistule, tehakse energiaaudit, koostatakse renoveerimise projekt energiaklassiga C või kõrgem, luuakse energiaühistuid, esitatakse riikliku renoveerimistoetuse taotlusi, renoveeritakse kortermaju (vähemalt 20). Lisateenusena on kavas renoveerimisjärgne konsultatsioon ja tehnosüsteemide toimimise häälestamine. Tartu linna omaosalus on 178 975 eurot ning toetus 1,6 miljonit eurot. Projekt toetab nii linna, riigi kui ka Euroopa Liidu kliimaeesmärke.

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Loa andmine projektis "LIFE IP BUILDEST - Renoveerimise maraton Eestis" osalemiseks
Kuulati Gea Kangilaski ettekannet. Projekt on Euroopa Komisjoni LIFE programmi raames mõeldud kortermajade ja eramute renoveerimiseks. Linna omaosalus 383 553 eurot. Toetus linnale 575 328 euro. Projekti eesmärk on töötada välja strateegiad ja tehnoloogiad Eesti renoveerimise eesmärkide saavutamiseks ning neid projekti jooksul rakendada Tartu, Võru ja Rakvere linnas. Projektis osaleb 18 partnerit eesotsas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kelle ülesanne on aastaks 2027 viia Eesti elu- ja ärihoonete renoveerimine uuele võimekuse tasemele. Tegevusteks on kortermajade renoveerimise pilootala valimine, eramute renoveerimise pilootala valimine, uute renoveerimisstrateegiate väljatöötamises osalemine, renoveerimisstrateegiate rakendamine, avaliku ruumi kestlikud investeeringud renoveerimisstrateegiate toetamiseks. Selle tulemusena saavad renoveeritud 3 kortermaja ja 10 eramut.

Mart Hiob küsis, kas Tartu linn korraldab neid asju ise või tehakse ka mingi hange ja otsitakse partnereid ning kas saab LIFE projekti andmeid esimeses ELENA projektis kasutada.
Gea Kangilaski selgitas, et ELENA puhul tehakse koostööd Energiaagentuuriga ja otsitakse partnereid sinna, aga LIFE projektis annab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium raamid ette. ELENA puhul püütakse leida just Tartu jaoks paremaid lahendusi. Omafinantseerimise summa on väike, kuid tuleb tekitada Tartusse renoveerimisinvesteeringuid 32 miljonit eurot.
Irja Alakivi küsis renoveerimise tugiteenuste kohta, kas seda ei ole Tartus juba piisavalt tehtud.
Gea Kangilaski vastas, et korteriühistud on üsna omapäi, KREDEX kaudu saab küll toetust taotleda, aga linna poolt renoveerimistuge ei ole olnud. Loodame, et see renoveerimistugi kasvab iseseisvaks ja on jätkuvalt toeks erinevate energialahenduste väljatöötamisel, tehnovõrkude rajamisel, investeeringute leidmisel, kortermajade renoveerimisel jne.
Silver Kuusik avaldas arvamust, et valmisolek elamuid renoveerida on Tartus juba praegu väga kõrgel tasemel (palju renoveerimisprojekte on ette valmis tehtud), kuid puudu on pigem renoveerimistoetustest ehk rahast. Praegu tuleks tegeleda pigem renoveerimise enda täiendava rahastamisega kui korteriühistutele ja majaomanikele renoveerimise ettevalmistamise lihtsustamisega.
Mart Hiob tegi ettepaneku lisada säte, et vähemalt üks majadest kummaski hoonete rühmas peaks olema kultuuriväärtuslik ja vähemalt üks miljööväärtuslik.

Komisjon võttis informatsiooni teadmiseks.

4. Kohapeal algatatud küsimused
4.1. Gea Kangilaski andis lühiülevaate rohealade omandamisest Ihaste tee 18 maaüksusel.
Endisel Ihaste tee 18 maaüksusel ostis linn 2 erinevat maatükki ja vastavalt üldplaneeringuga ette nähtule on üks roheala ja jääb rohealaks. Teine on tulevase Ihaste kooli maa-ala ja mõeldud tulevikus sinna munitsipaalkooli rajamiseks. Kolmas maatükk on arendusala, millele tuleb arendajal taotleda detailplaneeringu algatamist.

4.2. Gea Kangilaski andis lühiülevaate Sanatooriumi pargi loodus- ja arhitektuuri- ning miljööväärtuste kaitseks kavandatavast tegevusest. Sanatooriumi pargi kohta on keskkonnaamet algatanud looduskaitseala moodustamise. Linnal on olnud kohtumine keskkonnaametiga, kus on tutvustatud läbiviidud uuringuid. Hetkel ei ole infot, kas minnakse looduskaitseala moodustamise taotlusega edasi ja kas ollakse valmis tegema rahalist kulutust riigieelarves, et need maad omanikult välja osta. Seda otsust ei tee Tartu linn. Praegu ei ole kindel, kui suure ala säilitamist pargina ette nähakse, see alles selgub. Linn ei ole vastu, kui riik on valmis selle maa-ala välja ostma ja looduskaitseala moodustama, aga meie mure on Aino ja Oskar Kallase maja ja selle seisukord, kuid sellest ei ole praegu räägitud.

Loone Ots avaldas arvamust, et peaksime toetama A. ja O. Kallase maja riikliku muinsuskaitse alla võtmist ja andma riigile tugevamat sisendit.
Gea Kangilaski selgitas, et praegu on räägitud üksnes Sanatooriumi pargi looduskaitse alla võtmisest. Seal on varasemast ajast kehtiv detailplaneering peal.
Mart Hiob selgitas, et maja muinsuskaitse alla võtmisega ei pruugi pargipuid päästa ning selleks oleks kõige parem riiklik looduskaitseala. Praegu peame lihtsalt ootama, mida riik otsustab.
Irja Alakivi tegi ettepaneku, et komisjon teeb toetava hea tahte avalduse Sanatooriumi pargi ja A. ja O. Kallase maja riikliku looduskaitse alla võtmise ja muinsus- ja miljöökaitse alla võtmiseks konsultatsioonide alustamiseks. On väga halb, et niisugused väärtused on hävimisohus. Kaitse alla võetakse omandisuhtest hoolimata.
Gea Kangilaski selgitas, et looduskaitse alla võtmine on riigi otsus. Linna üldplaneeringu järgi ei ole see roheala tervikuna säilitamiseks mõeldud, seal on kehtiv detailplaneering. A. ja O. Kallase maja ümbrus on elamumaa. Komisjon ei saa kergekäeliselt minna vastuollu üldplaneeringuga.
Mart Hiob oli seisukohal, et praegu on see teema ette valmistamata, komisjon ei saa teha kergekäeliselt ettepanekut, mis on vastuolus üldplaneeringuga.
Mati Malm oli seisukohal, et eelnevalt peaks teemat juriidiliselt analüüsima.
Loone Ots tegi ettepaneku arutada Sanatooriumi pargi ja A. ja O. Kallase hoone teemat järgmisel koosolekul.

Otsustati:
4.2.1. võtta järgmise koosoleku päevakorda informatsioon Sanatooriumi pargi ja A. ja O. Kallase maja kohta, missugused on juriidilised, kultuuripärandi, looduskaitse vaatenurgad ja võimalused, kaaluda keskkonnaameti kaasamist arutellu.
4.2.2. linnavalitsusel esitada informatsioon millised võimalused ja lahendused on, juriidiline pool, kooskõla üldplaneeringuga.


Loone Ots
Koosoleku juhataja