Protokoll: Arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Ettevalmistused Tartu südalinna kultuurikeskuse rajamiseks ja Kultuurkapitaliga läbirääkimisteks
2. Informatsioon ligipääsetavuse uuringu ja sellest tuleneva parkimisnormi täpsustamise sisendi kohta
3. Informatsioon Tartu kliimakogu algatamisest ja läbiviimisest
4. Kohal algatatud küsimused


1. Ettevalmistused Tartu südalinna kultuurikeskuse rajamiseks ja Kultuurkapitaliga läbirääkimisteks

Kuulati Urmas Klaasi ja Elo Kiiveti ettekannet, Urmas Klaasi, Elo Kiiveti, Kunnar Jürgensoni ja Tõnis Arjuse vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Urmas Klaas selgitas, et 13.09.2021 võttis riigikogu vastu otsuse „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“, mille pingereas esimeseks määrati Tartu südalinna kultuurikeskus. Märtsi lõpus koguneb Kultuurkapitali uus nõukogu ja Tartu linnavalitsus soovib esitada neile täiendava info koostööläbirääkimiste alustamiseks, mille eesmärk on allkirjastada koostöömemorandum ja sõlmida edasise toetamise leping.

Elo Kiivet andis põhjaliku ülevaate, mida on südalinna kultuurikeskuse ettevalmistamisel seni tehtud, millised on edasised tegevused, prognoositav ajakava ja eelarve.

Jaak Laineste märkis, et praeguses majandusolukorras tuleks kaaluda, kas südalinna kultuurikeskuse prognoositav kogumaksumus ligi 100 miljonit eurot on Tartule lähiaastatel jõukohane ja kas ei oleks mõistlik keskuse ruumiprogrammi vähendada. Oluline on ka, millised on hiljem hoone ülalpidamise kulud.
Urmas Klaas selgitas, et on oluline silmas pidada, et rahastamisel on kaks etappi, ettevalmistused ja reaalne ehitamine. Ruumiprogrammi on juba täpsustatud, kuid keskus peab siiski vastama sellele, mille alusel on riigikogu oma otsuse teinud.
Kunnar Jürgenson selgitas ülalpidamiskulude teemat. Kunstimuuseum jääb riigile ja need kulud katab riik. Linnaraamatukogu saab ruumi juurde, kuid linn ei suurenda töötajate arvu raamatukogus.

Lenne Rähn-Kuusiku, Markus Meieri ja Aivar Söödi küsimustele vastates selgitasid linnavalitsuse esindajad keskusega seotud parkimisteemasid. Põhimõtteline lähenemine on, et südalinna kultuurikeskusega ei lahendata kesklinna parkimisvajadust. Parkimispinnad võivad lisanduda maa-aluse osana. Erapartneri kaasamine parkla rajamisse praeguses majandusolukorras ilmselt ei ole realistlik, tuleb arvestada, et parkimise osa ehitab linn.

Lenne Rähn-Kuusik soovis infot, milliseid keskkonnateemalisi uuringuid on planeeritud teha, eriti õhusaaste ja õhukvaliteeti teemal.
Elo Kiivet selgitas, et eelmise aasta lõpul alustati uuringut, mida veab Tartu Ülikoolist Aveliina Helm ja mis tegeleb pargi elurikkuse uurimisega ja annab suunised, kuidas projekt oleks võimalikult keskkonnasõbralik ja -hoidlik, see on otsene sisend arhitektuurivõistlusele. Lisaks sellele alustatakse ka keskkonnamõjude strateegilist hindamist, mille käigus saab samuti paljudele keskkonnateemadele vastuseid.

Veljo Ipits märkis, et see südalinna kultuurikeskusega seonduv tuleb lähematel aastatel korduvalt komisjoni arutamiseks. Praegu on oluline pidada läbirääkimisi Kultuurkapitaliga, et oleks võimalik asjaga edasi liikuda.

Informatsioon võeti teadmiseks.


2. Informatsioon ligipääsetavuse uuringu ja sellest tuleneva parkimisnormi täpsustamise sisendi kohta

Kuulati Gea Kangilaski ja Tõnis Arjuse ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Komisjonile tutvustati linna ligipääsetavuse uuringu sisu ja eesmärke. Tartu linnaruumi tuleviku arengu üks peamisi põhimõtteid on n-ö lühikeste vahemaade linna või 15-minuti linna kontseptsioon - elanikele on tagatud võimalikult kodulähedased teenused ja töökohad, et inimesed ei oleks sunnitud kasutama ressursimahukaid liikumisviise. Ligipääsetavuse uuring kogub kokku erinevad andmekihid, mis hindavad kinnistu kättesaadavust jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga linnas paiknevatele teenustele, töökohtadele, haridusasutustele ja toitlustuskohtadele. Uuringu andmete alusel loodud rakenduse abil on võimalik korrigeerida kinnistu parkimisnormi vastavalt kinnistu paiknemisele linnas.

Komisjoni liikmete küsimustele vastates selgitas Tõnis Arjus, kuidas uuring toetab linnaplaneerijate tegevust ja linna terviklikku planeerimist. See on oluline sisend erinevate valdkondade (nt haridusteenuse kättesaadavus) arengu kavandamisel.

Informatsioon võeti teadmiseks.


3. Informatsioon Tartu kliimakogu algatamisest ja läbiviimisest

Kuulati Gea Kangilaski ja Maiu Lauringu ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Kliimakogu näol on tegemist uudse kaasamisinstrumendiga, see on rahvakogu. Tartu esimene kliimakogu säästva liikuvuse teemal toimub aprillis-mais 2022. Kliimakogu osalejad kutsutakse Tartu linna elanike hulgast juhuvalimi abil tuginedes rahvastikuregistri andmetele. Märtsi keskel saavad kutse kliimakogusse ligikaudu 15 000 tartlast. Seejärel aitab algoritm registreerunute hulgast välja valida 55 linlast, kes esindavad kõige täpsemini läbilõiget Tartu linna elanikest, arvestades meeste-naiste osakaalu, elukohta, hõivatust ja emakeelt. Kliimakogu eesmärk on kaasata linnaelanikud aruteludesse, kuidas muuta Tartu tänavaruumis liikumine ja viibimine ohutumaks ning atraktiivsemaks. Tulemuseks on ettepanekud, mis on sisend linna tänavaruumi investeeringuplaanidesse.
Üks kliimakogu põhimõte on sõltumatu järelevalve, et kontrollida kliimakogu vastavust eeskirjas kirja pandud standardite, põhimõtete ja protseduuridega. Järelevalvet teostav rühm on korraldusmeeskonnast eraldiseisev ning sellesse rühma on oodatud ka linnavolikogu esindaja. Mai alguses on kavas tutvustada volikogu komisjonides kliimakogu ettepanekuid.

Lenne Rähn-Kuusik märkis, et on oluline tagada, et kliimakogu ettepanekud jõuaks ka tegudeni, et see ei jääks ainult aruteluks.
Maiu Lauring selgitas, et sellele on mõeldud. Protsessi iga etapp on läbi kaalutud, toetutakse Tartu vajadustele ja eesmärkidele. Tegeldakse osalejate toetamisega: kuidas arutleda, kuidas infot kuulata ja analüüsida, et ettepanekud oleksid kvaliteetsed ja praktilised.

Informatsioon võeti teadmiseks.


4. Kohal algatatud küsimused

Tõnis Arjus tutvustas käesoleva aasta autovabaduse puiestee kontseptsiooni, sealhulgas nn pop-up rattateede rajamise plaane.

Informatsioon võeti teadmiseks.