Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 21.mai 2015. a määruse nr 71 "Koerte ja kasside pidamise eeskiri"muutmine" eelnõu esitamine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 36² ja veterinaarseaduse § 32 lõike 4 alusel.

§ 1. Tartu Linnavolikogu 21. mai 2015. a määruses nr 71 "Koerte ja kasside pidamise eeskiri" tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulis asendatakse tekst "loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 1" tekstiga "veterinaarseaduse § 32 lõike 4";
2) paragrahvi 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 1. Üldsätted
(1) Koerte ja kasside pidamise eeskiri reguleerib koerte ja kasside pidamise nõuded Tartu linna haldusterritooriumil ning koerte, kasside ja muude lemmikloomade üle arvestuse pidamise korralduse.
(2) Koerte ja kasside pidamisel lähtutakse loomakaitseseadusest, veterinaarseadusest ja muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ning käesolevast määrusest.";
3) paragrahvi 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 3. Koera ja kassi märgistamine
(1) Tartu linna haldusterritooriumil peetav koer ja kass peab olema märgistatud mikrokiibiga, millel on unikaalne kood. Muude lemmikloomade märgistamine mikrokiibiga on soovituslik.
(2) Tartu linna haldusterritooriumi peetav koer ja kass tuleb märgistada mikrokiibiga hiljemalt 3 kuu jooksul koera ja kassi sündimise päevast või 1 kuu jooksul vanema koera ja kassi omandamise või valdusse saamise päevast, kui koer ja kass ei ole märgistatud mikrokiibiga.";
4) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Tartu linna haldusterritooriumil peetav koer, kass ning soovituslikult muu lemmikloom tuleb registreerida Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Eesti lemmikloomaregistris käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks.";
5) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõna "koera" sõnaga "looma";
6) paragrahvi 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Enne 1. jaanuari 2022. a omandatud kass tuleb märgistada käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatud mikrokiibiga ning registreerida Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Eesti lemmikloomaregistris alates 1. jaanuarist 2022. a ühe aasta jooksul.".

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a.

Tartu Linnavolikogu 22. mai 2015 määrusega nr 71 "Koerte ja kasside pidamise eeskiri" sätestati kohustus märgistada Tartu linna haldusterritooriumil peetav koer mikrokiibiga ja registreerida Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Eesti lemmikloomaregistris. Tartu Linnavolikogu 21. detsembri 2017 määrusega nr 7 laiendati seda kohustust ka endise Tähtvere valla haldusterritooriumil peetavate koerte suhtes. Eesti lemmikloomaregistrisse saab kanda ainult mikrokiibiga märgistatud loomi.

2021. aasta 24. novembri seisuga oli Tartu linna elanike poolt Eesti lemmikloomaregistrisse kantud 10433 looma, sealhulgas 5316 koera, 5071 kassi ja 46 muud lemmiklooma (jänesed, tuhkrud, minisiga, papagoi).

Tartu linna haldusterritooriumil peetavatele kassidele mikrokiibiga märgistamise kohustust sätestatud ei ole. Samas on enamus Tartu Koduta Loomade Varjupaika (edaspidi varjupaik) haldava MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi poolt püütud või leidjate poolt varjupaika toodud kasse kiibistamata ja seetõttu ei ole võimalik nende omanikku (loomapidajat) kindlaks teha ega kassi talle tagastada.

Näiteks 2021. aastal oli seisuga 19. november 2021 püütud või leidjate poolt varjupaigale üle antud 174 (sh 45 kiibistatud) kassi, kellest 72 (sh 34 kiibistatud) tagastati loomapidajale, ülejäänutega pidi tegelema varjupaik (kiibistama ja loovutama uutele omanikele, hukkama jms).

Pärast koerte mikrokiibiga märgistamise kohustuse kehtestamist on oluliselt vähenenud kiibistamata koerte sattumine varjupaika. See aitab kiirendada loomapidajale looma tagastamist ja vähendab hoiukulusid.

Loomapidaja jaoks looma märgistamise ja registrisse kandmisega kaasnev kulu on sõltuvalt loomakliinikust keskmiselt 27-37 eurot. Nimetatud summast 11,50 eurot on tasu looma registreerimise eest, kuna Eesti lemmikloomaregister on üles ehitatud looma registreerimisel tasu maksmise põhiselt. Edaspidi registripidaja registri kasutamise eest konkreetse looma osas tasu ei võta, samuti ei pea registri kasutamise eest tasu maksma loomakliinikud. Ülejäänud osa kulust on mikrokiibi hind ning mikrokiibi paigaldamise protseduuri hind (suurusjärgus 15-25 eurot).