EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
16. september 2021. a. nr LV-IP-0188 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 16. mai 2019. a määruse nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus" muutmine" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel ja arvestades erakooliseaduse § 22 lõiget 4 ja § 222 lõiget 1.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 16. mai 2019. a määrust nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus" muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 6 järgmiselt:
"6) toetatav õpilane, kelle kohta taotletakse käesoleva määruse paragrahv 4 lõike 11 kohast toetust, on koolivälise nõustamismeeskonna otsusega määratud toimetuleku või hooldusõppele ja kool pakub talle vajalikke hoiu-, tugi- ja rehabilitatsiooniteenuseid.";
2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt:
"(11) Erakooli pidajale (välja arvatud käesoleva määruse paragrahvi 4 lõike 4 alusel toetust saav erakooli pidaja) antakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava toimetuleku või hooldusõppe kohast õpet vajava toetatava õpilase kohta kalendrikuu eest toetust kuuekordses riigi tegevuskulutoetuse määras.".
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 16. mai 2019. a määruse nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus" muutmine" eelnõu esitamine " juurde
Tartu Luterlik Peetri kool (edaspidi TLPK) avab 2022. a septembrist filiaalina Tartu linnas (aadressil Pikk 10) toimetuleku- ja hooldusõppe kogupäevakooli - Karolini kooli, mille eesmärk on pakkuda mõõduka, raske ja sügava intellekti- või liitpuudega õpilastele integreeritud sotsiaalvaldkonna ja üldhariduse tervikteenust. Alustatakse 12 erituge vajava õpilasega ja kasvatakse vastavalt sihtrühma ootusele ning kooli võimalustele (ca 20 õpilaseni). Uue filiaali avamisega mitmekesistab Karolini kool Tartu linna haridusvõrku luues täiendavad õppekohad ning vajalikud integreeritud tugi- ja rehabilitatsiooniteenused kõige suuremat tuge vajavatele kooliealistele lastele.
Toimetulekuõpet rakendatakse koolivälise nõustamismeeskonna (HARNO Rajaleidja keskused) soovitusel mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. 2020/2021 omandas Eestis põhiharidust 700 last toimetuleku- ja 203 hooldusõppekava alusel. Tartu linna munitsipaalkoolides (Tartu Kroonuaia Kool ja Tartu Maarja Kool) oli nende õpilaste arv 2020/2021 õppeaastal vastavalt 78 ja 19 ning 2021/2022 õppeaastal 83 ja 18 õpilast. Nendest õpilastest ca 1/3 on pärit teistest omavalitsustest. Tartu teistes põhikoolides sh erakoolides 01.09.2021 seisuga toimetuleku- ja hooldusõppe õpilasi ei õpi. Tartu Rajaleidjast saadud andmetel tehti koolivälise nõustamismeeskonna poolt toimetuleku- ja hooldusõppele määramise otsuseid 2019. aastal vastavalt 11-le ja 2-le lapsele, 2020. aastal 13-le ja 3-le ja 2021. aastal (seisuga 01.09) 7-le ja 3-le lapsele.
Tartu linnas on kõigile toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele koolikohad tagatud Maarja ja Kroonuaia koolis ning linna prioriteediks on eelkõige munitsipaalkoolides pakutavate teenuste arendamine. Lisaks vajalikul arvul koolikohtade loomisele on Tartu linn koolivõrgu kujundamisel lähtunud põhimõttest, et lapsevanematel peavad olema ka valikuvõimalused oma lastele sobiva kooli valimisel. Sellest tulenevalt toetatakse täiendavalt (lisaks riigitoetustele) linna eelarvest Tartus tegutsevaid erakoole, kes mitmekesistavad koolivõrku ja loovad lapsevanematele täiendavaid valikuid.
Täna ei ole Tartu erakoolidele ettenähtud linna poolt toetust, mis arvestaks toimetuleku- ja hooldusõppe (eritoe) õpilaste õpetamise eripärade ja suurema toe vajadusega. Praeguseni pole ükski erakool sellist haridusteenust ka pakkunud, kuid Karolini kooli avamisega alates 2022/23 õppeaastast uue toetusliigi vajadus tekib. TLPK vajab kindlust, et kooli avades saavad ka selle kulud erinevate toetuste ja tasudega kaetud.
Majanduslikust vaatest on tegemist kalli ettevõtmisega, sest toimetuleku- ja hooldusõppe õpilaste õppetöö toimub reeglina individuaalõppe vormis või väga väikestes õppegruppides. Lisanduvad individuaalsed tugi- ja rehabilitatsiooniteenused, kogupäevakooli kontekstis ka lapsehoid, huvitegevus jm sotsiaalse iseloomuga teenused. Analoogseid teenuseid osutavate ja suurustega koolide õpilaskoha maksumused on reeglina väga kõrged. Näiteks 19 õpilasega Põlva Roosi kooli õpilaskoha tegevuskulu on 2021. aastal 915 eurot kuus, 20 õpilasega Võru Järve koolis 690 eurot kuus (ilma riigipoolse toetuseta). Teisalt aga ei ole taolisi õpilasi palju. Seega ei ole täiendava toetuse lisandumine linnaeelarvele ülejõu käiv, kuid eeldab siiski täiendavate vahendite kavandamist erakoolide toetamiseks järgnevateks aastateks.
Muudatusega nähakse määruses ette erakooli pidajale linna eelarvest suurem toetus, kui on täidetud vähemalt kaks tingimust:
1) toetatav õpilane on koolivälise nõustamismeeskonna otsusega määratud toimetuleku või hooldusõppele;
2) kool pakub neile õpilastele vajalikke hoiu-, tugi- ja rehabilitatsiooniteenuseid.
Nende tingimuste täitmist on võimalik toetuse maksmiseks jooksvalt kontrollida infosüsteemidest (EHIS, ARNO) ja vajadusel ka lapsevanematega sõlmitud lepingutest.
Õpilaste eest, kes saavad toimetuleku- ja hooldusõppe toetust makstakse erakoolile ka kasvava kooli toetust (määruse § 4 p 2 alusel). Määruse § 4 lõikes 1 ettenähtud baastoetust erakoolile nende õpilaste eest ei maksta (2021. aastal on baastoetus 7,50 eurot ja 2022. aastal 11 eurot õpilase kohta kuus), sest baastoetuse eesmärk on tasandada erakoolidele riigi keskmise ja Tartu linna keskmise õpilaskoha maksumuise vahet.
Toetuse põhjendatud suurusjärgu leidmisel on lähtutud Tartu Maarja Kooli õppekoha kolme aasta tegevuskulu keskmisest maksumust (498 eurot õppekoha kohta kuus), sest linn ei peaks erakooli toetama suuremal määral, kui ta eraldab vahendeid analoogseid teenuseid pakkuvale munitsipaalkoolile. Erakoolid võivad lapsevanematelt küsida õppemaksu jm tasusid, mida munitsipaalkoolid teha ei tohi. Samuti võivad koolid sõlmida lepinguid (SKA, SoM jm asutustega) sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste täiendavaks rahastamiseks.
Lähtudes kehtiva eraüldhariduskoolide toetamise määruse loogikast võetakse uue toetusliigi täpse suuruse määramisel aluseks erakoolidele makstav riigi tegevuskulu toetuse määr, mis 2021. aastal on 72 eurot õpilase kohta kuus ja 2022. aastal arvestuslikult 78 eurot kuus. Arvestades toimetuleku- ja hooldusõppe suuremat maksumust ning Tartu Maarja Kooli õppekoha keskmist maksumust on põhjendatud toetuse suurus kuuekordne riigi tegevuskulu toetuse määr, mis 2022. aasta arvandmeid aluseks võttes oleks 6 x 78 = 468 eurot kuus. Aastati hakkab see olema mõnevõrra erinev ja sõltuma munitsipaalkoolide õppekoha tegevuskulu keskmisest maksumusest.
Eeldusel, et kõik Karolini kooli tulevased õpilased on tartlased, on prognoositav täiendav kuluvajadus linnaeelarvest 2022. aastal (12 õpilast, 4 kuud) 22 464 eurot ning 2023. aastal (8 kuud 12 õpilast ja 4 kuud 20 õpilast) 82 368 eurot. Lisandub määrusega juba ettenähtud kasvava kooli toetus esimesel tegevusaastal ca 3 700 eurot ja teisel tegevusaastal ca 2500 eurot. 2021. aastal on kasvava kooli toetus 72 eurot õpilase kohta nelja kuu vältel ning 2022. aastal 78 eurot.