Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 21. veebruari 2019. a määruse nr 55 "Tootmise digitaliseerimise toetus" muutmine" eelnõu esitamine |
Reg. number: | LV-IP-0042 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 02.03.2021 |
Koostaja: | Anneli Apuhtin |
Ettekandja: | Alo Lilles |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
02. märts 2021. a. nr LV-IP-0042 |
Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 21. veebruari 2019. a määruse nr 55 "Tootmise digitaliseerimise toetus" muutmine" eelnõu esitamine |
KUULATI: | Alo Lillese ettekannet |
OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 21. veebruari 2019. a määruse nr 55 "Tootmise digitaliseerimise toetus" muutmine" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Raimond Tamm. |
Juhataja: | |
Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Tartu Linnavolikogu 21. veebruari 2019. a määrust nr 55 "Tootmise digitaliseerimise toetus" muudetakse järgmiselt:
1) määruse pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Digitaliseerimise toetus";
2) määruse paragrahvi 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 1. Määruse reguleerimisala, toetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele ja toetuse kasutamise kontrollimisele rakenduv õigus
(1) Määrus sätestab Tartu linna eelarvest juriidilisele isikule tootmise ja teenuste digitaliseerimise toetuse andmise üldisema eesmärgi, taotlejale esitatavaid nõudeid, taotluse hindamise, toetuse andmise ja toetuse kasutamise ja väljamaksmise korra.
(2) Toetuse taotlemisele ja toetuse andmise menetlemisele ning toetuse kasutamise üle järelevalve teostamisele kohaldatakse Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.";
3) määruse paragrahvi 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"2. Toetuse objekt
(1) Toetust antakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud töötleva tööstuse (jagu C), ehituse (jagu F), hulgi- ja jaekaubanduse (jagu G), veonduse ja laonduse (jagu H) ning majutuse ja toitlustuse (jagu I) tegevusvaldkonnas tegutsevale juriidilisele isikule(ettevõtjale) tootmise ja teenuse digitaliseerimiseks vajalike tegevuste elluviimiseks.
(2) Tootmise ja teenuste digitaliseerimiseks vajalike tegevuste hindamiseks esitab ettevõtja digitaliseerimise auditi, diagnostika või muu sarnase raporti (raport), mis käsitleb tootmise ja teenuste digitaliseerimist osas, mille elluviimiseks toetust taotletakse. Raport peab sisaldama kas tervikuna või osaliselt ülevaadet kitsaskohtadest ettevõtja strateegilises juhtimises ja ärimudelis, planeerimises ning inimressursi kvaliteedisüsteemi ja tootearenduse juhtimises, hankeprotsessis, tarneprotsessis, toote, pooltoote ja tooraine tagastamises ning järelteeninduse protsessides. Raportis seatakse kitsaskohtade lahendamisele prioriteetsus, hinnatakse digitaliseerimise ja automatiseerimise lahenduste maksumust ning antakse hinnang kitsaskohtade väljapakutud lahenduste tasuvusajale ja mõjule ettevõtja majandustulemustele.
(3) Raportis välja toodud tegevuste elluviimiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse otseselt ettevõtja majandustulemusi mõjutavate tegevuste realiseerimist ja raportis nimetatud lahenduste kasutuselevõtmist.";
4) määruse paragrahvi 4 sissejuhatavat lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Toetust saab taotleda käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatud tegevusvaldkonnas tegutsev ettevõtja, kelle äriregistri kohane asukoht on Tartu linnas ja kelle käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkonnas tegutsemise asukoht on Tartu linnas või maakonnas ning kes vastab järgmistele tingimustele:";
5) määruse paragrahvi 5 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Abikõlblikud on ühekordsed, kuupõhised või muud regulaarsed kulud, mille ettevõte on teinud digilahenduse soetamiseks või arendamiseks. Abikõlblike kulude hulka arvestatakse ka soetatava või arendatava digilahendusega vältimatult kaasnevad ühekordsed seadistus- ja koolituskulud. Abikõlblikkuse periood algab toetuse andmise otsuse tegemise kuupäevast.";
6) määruse paragrahvi 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 6. Toetuse taotlemine
(1) Toetust saab taotleda pidevalt.
(2) Toetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaali kaudu. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkonnas tegutsemise asukoha aadress ja kontaktandmed;
2) taotleja tegevusala (EMTAK kood ja nimetus);
3) toetuse abil ellu viia soovitavad tegevused ja tegevuste oodatav tulemus;
4) tegevuste elluviimise ajakava;
5) taotletava toetuse suurus ja elluviidavate tegevuste kogueelarve;
6) taotleja kinnitus, et ta on teadlik käesoleva määruse nõuetest ning vastab määruse nõuetele.
(3) Taotlusele lisatakse:
1) ettevõtja kohta koostatud raport, mis käsitleb tootmise ja teenuste digitaliseerimist osas, mille elluviimiseks toetust taotletakse;
2) hinnapakkumus elluviidavate tegevuste realiseerimiseks.";
7) määruse paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Pärast taotluses nimetatud tegevuste elluviimist kohustub toetuse saaja esitama linnaportaali kaudu aruande, mis peab sisaldama:".
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub .... 2021. a.
Toetuse eesmärk on Tartu ettevõtete konkurentsivõime suurendamine digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu abil. Ettevõtte digitaliseerimise eesmärk on erinevate protsesside sidustamise tulemusena tootmise/teenuste automatiseerimine.
Aastatel 2019 ja 2020 rahastati Tartu linna eelarvest tootmisega tegelevate juriidiliste isikute tootmise digitaliseerimise auditis välja toodud tegevuste elluviimist tootmise digitaliseerimise eesmärgil 60 000 euro ulatuses. 2019. aastal anti toetust üheksale juriidilisele isikule ning 2020. aastal sai toetust kolm töötleva tööstuse tegevusvaldkonnas (EMTAK 2008, jagu C) tootmisega tegelevat juriidilist isikut. Kuna tootmisettevõtted ei ole esitanud taotluseid digitaliseerimise toetusmeetme eelarve ulatuses, siis on võimalik taotlusõigust omavate isikute ringi laiendada.
Eesti paikneb Euroopa Komisjoni iga-aastaselt avaldatavas DESI indeksis (The Digital Economy and Society Index), mis mõõdab riigi teenuste ja ettevõtete digitaliseerituse taset, 2020. aastal 7. kohal. Kui veebis pakutavate avalike teenuste osas on Eesti Euroopa liider ja ületab Euroopa Liidu (EL) keskmist digitaalsete oskuste ja kodanike internetikasutuse poolest, siis digitaalsete tehnoloogiate integreerimise alamindeksis asub Eesti 2020. aastal EL-is alles 15. kohal jäädes maha ka ELi keskmisest. Selles valdkonnas on Eesti peamine väljakutse ettevõtluse digitaliseerimine.
Tartu linnas oli 2020. aastal 9619 majanduslikult aktiivset üksust (äriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat, asutust, mittetulundusühingut). Tootmise digitaliseerimise toetus puudutas täna Tartu töötleva tööstuse sektorit, kelle osakaal majanduslikult aktiivsetest üksustest oli 6,3% (609 ettevõtet).
Lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisfirma McKinsey & Company 2017. aastal tehtud uuringust Eesti ning 2020. aasta juunis tehtud ülevaatest Euroopa kohta, on lisaks töötlevale tööstusele oluline kasutada ära digitaliseerimise ja automatiseerimise potentsiaali ka transpordis, ehituses, majutuses, toitlustuses ja kaubanduses. Antud tegevusalade teemagruppide automatiseerimise potentsiaal jääb üle keskmise näitaja. Seetõttu on mõistlik laiendada toetuse taotlejate ringi järgmiste tegevusaladega:
· EMTAK F – Ehitus (lisanduvaid ettevõtteid 1122)
· EMTAK G – Hulgi- ja jaekaubandus (lisanduvaid ettevõtteid 1613)
· EMTAK H – Veondus ja laondus (lisanduvaid ettevõtteid 630)
· EMTAK I – Majutus ja toitlustus (lisanduvaid ettevõtteid 301)
Digitaliseerimine, automatiseerimine ja tootmise/teenuste efektiivsemaks muutmine on vajalik selleks, et püsida konkurentsivõimeline, efektiivne ja kasvatada lisandväärtust töötaja kohta. Toetuse taotlemise eelduseks olevate digiauditite tulemusel tekib selgem arusaam, mida ettevõtted võiksid teha, et olla konkurentsivõimelisemad. Seega on nii tootmis- kui ka teenusettevõtete digitaliseerimise toetus heaks võimaluseks aidata kaasa Tartus tegutsevate ettevõtete arengule.