Tartu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Tartu Linnavolikogu 13.09.2018 otsusega nr 93.
Üheks üldplaneeringuga lahendatavaks ülesandeks on täpsustada asustuse arengut suunavad tingimused.
Üldplaneeringu seletuskirjas ja kaardirakenduses on käsitletud asustuse arengut andes nii selgitused kui nõuded selle suunamiseks. Lisaks on esitatud ettepanekud asustusüksuste ja asumite piiride muutmiseks.
Asustuse arengu suunamise peatükk.pdf
Asustusüksuste liigi ja piiride muutmise ettepanekud.pdf
Üldplaneeringu koostamisel arvestati käesoleva aasta algusel valminud tööd Tartu rahvastiku- ja elamuprognoos 2040, mille koostasid Tartu Ülikool ja Popinvest OÜ.
Tartu rahvastiku- ja elamuprognoos 2040 ver 210126.pdf
Prognoosi kõige positiivsemate variantide realiseerumisel võiks aastal 2040 olla Tartus 100 000 elanikku ja 6500 uut kodu.
Rahvastikuprognoosi rändestsenaariumit aluseks võttes on rahvastiku kasvu eelduseks, et Tartu oleks nii Eestis kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning suudab:
1) tugevdada oma rolli Lõuna-Eesti keskuse ja ülikoolilinnana;
2) meelitada Tartusse tudengeid neile õpingute järel töökohti pakkudes;
4) vähendada valglinnastumise survet arendades elamualasid linna servaaladel, sh linnaga liitunud Tähtvere vallas;
5) pakkuda jätkuvalt tööd ja meeldivat elukeskkonda nii kõigile linnaelanikele kui mujalt nii Eestist kui välismaalt.
Just elanikele atraktiivsete võimaluste pakkumine on väga oluline vähendamaks väljarännet ning vähendades vajadust väga suure sisserände järele.
Elamuprognoosis on toodud põhjalik analüüs elamufondi ja kinnisvaraturu seniste arengutrendide kohta ning elamuprognoos on koostatud Suur-Tartu stsenaariumi kohaselt, mis vastab Tartu linnapiirkonna strateegilistele arengutele omavalitsuste summas.
Suur-Tartu stsenaarium põhineb Tartu linnapiirkonna senistel rahvastikuprotsessidel ja elamuarenduse trendidel ning selle eeldused ja lähtetingimused, on koostatud kahes etapis. Ülalt-alla mudelis on tuletatud Tartu linnapiirkonna kui terviku elamufondi sihtarvud 2040. aastaks. Lähtutud on Soome elamuindikaatoritest ja suhtarvudest. Elamuarenduse, rahvastikutrendide ning elamumaa ja planeeringute alusel on prognoositud asumite ja asustuse arengualade elamuarenduse prognoosarvud, mis on taandatud asumitele ja asustusüksustele. Kuna ka mitmed linnaasumid jäävad statistiliselt liiga väikeseks ega võimalda rahvastiku ega ka elamuprognoosi, siis on võetud arvesse suuremaid elamuarendusi ja eeldatavaid samme. Kindlasti määravad arengut linnapiirkonna siseselt juhuslikud asjaolud ja mõjutegurid, mida pole võimalik ette näha. Küll aga on suhteliselt kindel Tartu roll jätkuvalt ülikoolilinna ja kogu Lõuna-Eesti keskusena, mis määratleb elamukinnisvara suundumusi ning investorite kui elanike/ostjate kindlust keskpikas ettevaates. Arenguid määratleb eeslinnasegment, sealsed suuremad ja kiiremad eeslinnaarendused, mis nö testivad elamuturu mahtu ja ostujõudu ning hinnaelastsust muutlikus makromajanduslike näitajate väljavaates.
ARENGUALAD: Suur-Tartu stsenaariumi järgi on arengualadeks kirdesektoris Raadi, Jaamamõisa, Vahi, Tila, Kõrveküla; Põhjasektoris: Kvissentali ja Kruusamäe, Maramaa; Kagusektoris: Taga-Annelinn, Ihaste, Veibri, Lohkva; Lõunasektoris: Soinaste, Ülenurme; Edelasektoris: Ränilinn, Räni, Märja, Õssu.
TÕMBETEGURID: Uus suurem kodu, ühtlasi kinnisvarainvesteering, äärelinna rohelisem elukeskkond, suuremad arendusalad, uuem taristu, suhteliselt sidus kesklinna või kaubanduskeskusega. ’eeslinnaidüll’, sotsiaalselt ühtlasem kooslus, edasipüüdlikud pered ja noorem elanikkond.
