EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
13. jaanuar 2021. a. nr LV-IP-0009 |
| Tartu Linnavolikogu 12. oktoobri 2017. a määruse nr 151 "Restaureerimistoetus" muutmise eelnõu |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 5 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 12. oktoobri 2017. a määrust nr 151 "Restaureerimistoetus" muudetakse järgmiselt:
1) määruse paragrahvi 3 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Toetuse suurus on maksimaalselt 50 protsenti tööde kogumaksumusest. Ehitise detaili restaureerimistoetuse ülemmäär on 5000 eurot, kuuride restaureerimistoetuse ülemmäär on 7000 eurot. Toetus määratakse täiseurodes.";
2) määruse paragrahvi 4 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Ehitise detaili restaureerimistoetust ei anta interjööridetailidele ning katuse- ja fassaadikatte, sadeveetorude ja -rennide seisukorra taastamiseks ega muudeks hooldusremonditöödeks (värvkatte uuendamine, vihmaveesüsteemide puhastamine ja korrastamine, purunenud klaaside asendamine, tarinditelt sinna kogunenud saaste eemaldamine jms)."
3) määruse paragrahvi 5 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"5) vähemalt kahe erineva ettevõtja (mälestiste puhul muinsuskaitse pädevustunnistusega) hinnapakkumus toetuse abil restaureeritava(te) detaili(de) restaureerimistööde maksumuse kohta või materjalide maksumuse eeldatav kalkulatsioon, kui taotleja teeb tööd ise;";
4) määruse paragrahvi 17 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"2) töö ei ole tehtud kvaliteetselt, mistõttu ei ole töö eesmärk täidetud;".
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu 12. oktoobri 2017. a määruse nr 151 "Restaureerimistoetus" muutmise eelnõu " juurde
Viimase paari aasta jooksul on Tartu linna eelarves miljööväärtuslike alade korrastamiseks mõeldud restaureerimistoetust tõstetud rohkem kui poole võrra ja sellest tulenevalt on tekkinud vajadus tõsta restaureerimistoetuse määruses ka seniseid toetuse ülemmäärasid. Ülemmäärade tõstmine võimaldab restaureerimistoetust paremini taotlejate vahel proportsionaalselt jagada ning arvestab rohkem taotlejatega, kellel on kallimad ehitustööd (näiteks korteriühistud, kes vahetavad/restaureerivad hoone tervikliku rekonstrueerimise käigus korraga rohkem detaile). Senini oli taotleja kohta toetuse ülemmäär detaili puhul 3200 eurot ja kuuri puhul 5000 eurot, nüüd on need tõstetud vastavalt 5000 ja 7000 euro peale. Kehtima jääb senine põhimõte, et restaureerimistoetus saab katta kuni 50% tööde kogumaksumusest.
Lisaks on määruses üle vaadatud ja korrigeeritud senised sõnastusvead ning vahepeal muutunud mõisted:
1. Õigusselguse põhimõtte kohaselt on selgemalt sõnastatud määruse § 4 lg 2, et restaureerimistoetus ei ole mõeldud interjööris paiknevatele detailidele.
2. Seoses 2019. aastal kehtima hakanud uue muinsuskaitseseadusega on § 5 p-s 5 asendatud senine "muinsuskaitselise tegevusloa" mõiste uus terminiga, milleks on "pädevustunnistus".
3. Eemaldatud on §-s 17 vormistades tekkinud üleliigne sõnapoolik, milleks oli
"Alampunkti tekstöö" ja asendatud sõnaga "Töö".
Eelnõu koostajad:
Õigusteenistuse juhataja asetäitja Silver Priimäe;
Miljööväärtuste peaspetsialist Brita Karin Arnover