1.01.2020 seisuga elab Tartus 14 760 koolinoort, kellest ligikaudu 90 % tegeleb oma sõnul mingi regulaarse ja juhendatud vaba aja arendava tegevusega, osaledes huvihariduses, huvitegevuses või avatud noorsootöös. Kõigist huvikoolides õppijatest ~92 % (~15 000) õpivad erahuvikoolides, ~8 % (~1300) munitsipaalhuvikoolides. Kõigist huviringides osalejatest ~44 % (~8500) osalevad mittetulundusühingute huviringides, ~56 % (~11 000) munitsipaalasutuste (valdavalt üldhariduskoolide) huviringides. Kuna suur hulk nii noori kui täisealisi harrastajaid osaleb just mittetulundusühingute korraldatud tegevuses, pöörab linnavalitsuse kultuuriosakond erasektori partnerite elujõule suurt tähelepanu.
Eriolukorra mõjude kaardistamiseks korraldas kultuuriosakond kahel korral erahuvihariduse ja –huvitegevuse pakkujate küsitluse. Küsitlus viidi läbi kahel korral: esimeses voorus oodati vastuseid perioodi 13.-31.03 (saadi 76 vastust) ja teises voorus perioodi 1.-30.04 kohta (saadi 64 vastust). Kokku saadi vastused 98 unikaalselt organisatsioonilt, millest ca 90 % olid linnavalitsuse kultuuriosakonna pearahapõhise huvihariduse või -tegevuse toetuse saajad. Kokku toetab kultuuriosakond 160 erapakkuja tegevust huvihariduse või -tegevuse valdkonnas.
Küsitlus koosnes 4 osast, kus oli kokku 36 küsimust:
I osa. Organisatsiooni üldandmed (9)
II osa. Organisatsiooni eriolukorra ajal tegutsemise andmed (14)
III osa. Organisatsiooni finantsandmed (10)
IV osa. Kokkuvõttev info (3)
Vastanud 98 organisatsioonis oli keskmiselt 200 harrastajat, neist keskmiselt 165 tartlased. Keskmine tavapärane kuutasu on 31 eurot. Mõned organisatsioonid tegutsevad kuutasuta ja kõrgeim tasu on 120 eurot kuus.
Eriolukorra esimestel nädalatel, 13.-30.03 tegutses 58 % organisatsioonidest. Aprillis tõusis tegevuse jätkajate osakaal 83 %-ni. Õppetasu arvete esitamise tendents on vastupidine: märtsikuu tegevuste eest esitas täies mahus arved 42 %, aprillis 14 %. Enamikes organisatsioonides esitatakse ettemaksuarved, nii-et eriolukorra alguse ajaks olid harrastajad juba arved tasunud. Aprillis tehti tasaarveldus. Ligikaudu kolmandik organisatsioone ei esitanud arveid ei märtsi ega aprilli eest - nende hulgas olid mõned tasuta tegevuse pakkujad, aga ennekõike oli põhjuseks tegevuse peatamine. Märtsikuu eriolukorra nädalatel ei tegutsenud 42 % organisatsioone ning aprillis 17 %.
Organisatsioonidel paluti hinnata, kuivõrd on eriolukorra kehtestamine takistanud teie tegevust, valides üks vastus skaalal 1-10, kus 1 märgib, et üldse mitte, 5 "nii ja naa, on olnud ka positiivseid aspekte" ning 10 tähendab, et tegevus on halvatud. Ligi pooled vastanud olid seisukohal, et nende tegevus on halvatud. Keskmiseks hindeks kujunes 8,4.
Saamata jäänud tulu mediaankeskmiseks märgiti märtsi kohta 500 eurot, aprilli kohta 2900 eurot. Lisandunud kulude mediaankeskmine oli märtsis 90 eurot, aprillis 200 eurot. Suurimaid saamata jäänud tulusid ja lisandunud kulusid märkisid spordiklubid - mõlemad summad ulatusid mitmetes spordiklubides viiekohalise arvuni. Lisandunud kulude alla olid mõned organisatsioonid sunnitud märkima ära jäänud reiside juba tehtud kulutused, kuna tavapärane reisikindlustus eriolukorra puhul kulusid ei kata.
Riigi tasandilt toetatakse kõigi kohalikke omavalitsusi 7-19aastaste noortele suunatud huvihariduse ja huvitegevuse kitsaskohtade lahendamisel iga-aastase toetusega. 2020. aastal on võimalik selle baasil käivitada eriolukorrast tulenevate raskuste leevendamiseks tugimeede summas ca 250 000 eurot. Praeguse plaani kohaselt suunatakse tugimeede organisatsioonide digivõimekuse suurendamiseks. Konkursi täpsemad tingimused töötatakse välja koostöös partneritega suve jooksul.
Ülevaade uuringu tulemustest asub aadressil https://www.tartu.ee/pilv/s/efFqnvmqzgTxkFr.
Informatsiooni koostas
Piret Talur
noorsooteenistuse juhataja
kultuuriosakond
