EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
26. mai 2020. a. nr LVK-M-0107 |
| Veeseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel.
§ 1. Veeseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine
Tartu Linnavalitsusele delegeeritakse veeseadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesannete, välja arvatud § 104 lõikes 7 sätestatud ülesande, täitmine.
§ 2. Määruse rakendamine
Tartu Linnavalitsusel on õigus määrata haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 2 alusel struktuuriüksus, ametnik või ametnikud, kelle ülesanne on käesoleva määruse § 1 nimetatud ülesannete täitmine.
§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 14. veebruari 2013. a määrus nr 84 "Volitus veeseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks" tunnistatakse kehtetuks.
Tartu Linnavolikogu 14. veebruari 2013. a määrusega nr 84 "Volitus veeseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks" on volitatud Tartu Linnavalitsust täitma veeseadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid, välja arvatud veeseaduse § 32 lõike 5 punktis 5 (reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri) ja § 241 lõikes 3 (keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks) sätestatud ülesandeid. Nimetatud volitus oli antud kuni 30.09.2019 kehtinud veeseaduse alusel.
1.10.2019 jõustus uus veeseadus (edaspidi VeeS), millega on kohaliku omavalitsuse üksusele pandud mitmeid erinevaid ülesandeid.
Määrusandlus
VeeS 104 lg 7: Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja.
Otsustuspädevus
VeeS § 24 lg 4: Kohaliku omavalitsuse üksus võib inimese tervise ja turvalisuse tagamiseks oma haldusterritooriumi piirides ajutiselt piirata avalikult kasutatava veekogu või selle osa avalikku kasutamist, olles piiramise enne kirjalikult kooskõlastanud Keskkonnaametiga ning lisaks ka Veeteede Ametiga, kui piiratakse veesporti või veel liikumist.
VeeS § 88: Kui joogivett ei jätku joogi- ja toiduvalmistamise vajaduse rahuldamiseks, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus piirata joogivee tootmiseks kasutatava vee kasutamist muul otstarbel seni, kuni veevaru on taastunud vajaliku tasemeni.
VeeS § 184 lg 1: Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus keelata korraldusega oma haldusüksuse piirides avalikul või avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogu jääle minek, kui liiklemine, veesõiduki kiirus või jääleminek:
1) ohustab veeliiklust;
2) kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ja lõhkuda veekogu kaldaid;
3) kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda;
4) häirib teisi veekogu kasutajaid;
5) ohustab jääleminejaid.
Muud kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesanded
VeeS § 25: Vabariigi Valitsusele kirjaliku nõusoleku andmine juhul, kui kinnisasja omanik esitab Vabariigi Valitsusele põhjendatud taotluse ühe kinnisasja piires asuva eraõiguslikule isikule kuuluva väljavooluga seisuveekogu või vooluveekogu osa avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvata.
Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Keskkonnaregistri andmetel läbib Tartu linna haldusterritooriumit neli avalikult kasutatavat vooluveekogu (Elva jõgi, Kossardi oja (Kossarti oja), Laeva jõgi, Porijõgi/Reola jõgi) ja üks osaliselt kasutatav vooluveekogu (Ilmatsalu jõgi, välja arvatud jõel asuva Ilmatsalu kalatiigi paisust (Ilmatsalu põhjaserval) ülesvoolu 0,6 km ja allavoolu 2,3 km, mis jääb avaliku kasutamise õiguseta). Samuti on Vabariigi Valitsus avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvanud vooluveekogu osa näiteks vesiveski või veehoidla tammi asukohas, jõgede riigipiiriga ühtivas lõigus jms.
VeeS § 52 lg 2: Oma pädevuse piires meetmeprogrammis kavandatud meetmete elluviimise korraldamine ja tagamine oma halduspiirkonnas.
VeeS § 99 lg 1: Keskkonnaministeeriumile taotluse esitamine reoveekogumisala moodustamiseks või muutmiseks.
VeeS § 104: Kohustus korraldada asulareovee kogumine, puhastamine, kohtkäitlus ja äravedu.
VeeS § 105: Purgimissõlme rajamise kohustus.
VeeS § 114 lg 1: Üleujutusega seotud riskide maandamiskava rakendamise korraldamine koostöös Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, teiste ministeeriumide ja kohaliku omavalitsuse üksustega.
VeeS § 116 lg 3: Oma halduspiirkonnas vett saastava aine pinna- või põhjavette, pinnasele või pinnasesse äkksattumise tagajärgede likvideerimise korraldamine.
VeeS § 117 lg 4: Oma haldusterritooriumil olulist kahju tekitava üleujutuse või tammi või muu kaitserajatise purunemise tagajärgede likvideerimise korraldamine.
VeeS § 136 lg 2: Kui kavandatavast kanalisatsiooniehitisest lähtuv keskkonnaoht või keskkonnarisk võib ulatuda kujast kaugemale, siis vajalikke meetmete rakendamine sellise ohu vältimiseks või riski vähendamiseks ruumilisel planeerimisel.
VeeS § 174 lg 2: Keskkonnaametiga paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu kooskõlastamine.
VeeS § 180 lg 2: Keskkonnaametile nõusoleku andmine jäätmete uputamiseks või heitmiseks siseveekogusse või põhjavette paigutamiseks. Eraomandis oleva siseveekogu puhul peab selleks nõusoleku andma ka veekogu omanik. Siseveekogusse võib uputada, heita või põhjavette paigutada vaid selliseid jäätmeid, mille mõju vees ei tekita keskkonnaohtu.
VeeS § 250 lg 5: Lisaks Keskkonnainspektsioonile VeeS § 104 lõike 7 alusel kehtestatud nõuete (reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri) täitmise üle riikliku järelevalve teostamine.
Lisaks kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil:
1) veemajanduskava koostamisse (VeeS § 48 lg 4);
2) nitraaditundliku ala tegevuskava koostamisse nitraaditundlikul alal ja veemajanduskava muu täiendava kava koostamisse (VeeS § 50 lg 3 ja 4);
3) meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostamisse (VeeS § 52 lg 4);
4) üleujutusega seotud riskide hindamisse (VeeS § 108 lg 4);
5) üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamisse (VeeS § 112 lg 6).
Väärteomenetluse pädevus on VeeS § 274 lõikes 2 antud valla- või linnavalitsusele.
Enamust eelpool nimetatud ülesandeid täidab linnavalitsus oma igapäevatöös ka praegu, osa ülesannetest vajavad kiiret otsustamist ja reageerimist. Seetõttu on mõistlik nende ülesannete täitmine delegeerida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 alusel linnavalitsusele. Nimetatud sätte kohaselt otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Vajadusel määrab linnavalitsus haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 alusel isikud, kes täidavad teatud ülesandeid linnavalitsuse nimel.
Eelnõu kohaselt jääb linnavolikogu pädevusse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamine (VeeS § 104 lg 7).
