Akti väljaandja: | Tartu Linnavolikogu |
Akti liik: | Määrus |
Teema: | Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine" muutmine |
Reg. number: | LVK-M-0082 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 13.06.2019 |
Koostaja: | Maarja Aedviir |
Ettekandja: | Raimond Tamm |
Esitab: | linnavalitsus, 13.06.2019 istungi protokoll nr 44 |
Juhtiv komisjon: | Majanduskomisjon |
Seosed: | Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Majanduskomisjoni protokoll nr 27: |
Õigusakt: | Tartu Linnavolikogu 28.06.2019 määrus nr 75 "Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine" muutmine" |
Failid: | Lisa 1 terviktekst koos muudatustega.pdf ( 213 kb ) Lisa 2 terviktekst koos muudatustega.pdf ( 282 kb ) Tartu_Linnavolikogu_Maarus_2019_LVK-M-0082.pdf ( 39 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU | |
MÄÄRUS | |
Tartu |
13. juuni 2019. a. nr LVK-M-0082 |
Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine" muutmine |
Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lg 21 ja § 8 lg 4 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine" lisa 1 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri" muutmine
Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 “Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine” lisas 1 “Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused ja nõuded Tartu linna haldusterritooriumil.";
2) paragrahvi 1 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna "valdaja" sõnadega "(edaspidi vee-ettevõtja)";
3) paragrahvi 1 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja (edaspidi liituja) taotlusel liituja ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel.";
4) määrust täiendatakse paragrahviga 11 järgmises sõnastuses:
"§ 11. Liitumispunkt
Liitumispunkt on vee-ettevõtja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja liituja kokkuleppel.";
5) paragrahvi 2 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ja/või sademeveekanalisatsiooniga liitumiseks esitab liituja vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) omaniku või volitatud isiku nimi ja elu- või asukoha aadress, isiku- või registrikood ja kontaktandmed;
2) liituva kinnistu katastritunnus ja aadress;
3) liitumise tüüp (esmakordne liitumine, täiendav liitumine vms) ja teenuseliik (liitumine ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ja/või sademeveekanalisatsiooniga);
4) planeeritav tarbimine (kavandatav vee kasutusotstarve ja kogus, reovee kogus ja sademevee kogus jms).";
6) paragrahvi 2 lõikes 4, paragrahvi 3 lõike 3 punktis 3, paragrahvi 4 lõike 2 punktis 4, paragrahvi 6 lõikes 6 asendatakse sõna "heitvee“ sõnadega "reovee ja/või sademevee";
7) paragrahvi 3 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna "heitvett“ sõnaga "reovett";
8) paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „ehitusseaduses“ sõnaga „ehitusseadustikus“;
9) paragrahvi 6 lõikeid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Liitumisleping sõlmitakse enne ehitamise algust. Liituja esitab vee-ettevõtjale liitumislepingu sõlmimiseks taotluse koos ehitusprojekti ja ehitusloaga, kui liituja ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
(2) Vee-ettevõtja viib läbi hanke ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehitaja leidmiseks, arvutab hanke võitja pakkumuse alusel liitumistasu ja sõlmib liitumislepingu esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 90 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest.";
10) paragrahvi 6 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 7 lõikeid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituja maksab ühekordset liitumistasu. Liitumistasu arvutamine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 6 lõigete 3 ja 4 kohaselt koostatud ja kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodikale.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda liitujalt täiendavat liitumistasu liituja kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimuste muutumise korral, kui see toimub liituja algatusel ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega lisakulutused.";
12) paragrahvi 8 pealkirjas asendatakse sõnad "ühendus- ja/või tänavatorustiku" sõnaga "ühendustorustiku";
13) paragrahvi 8 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Ühendustorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni torustiku ehitamine ja kasutusele võtmine toimub ehitusseadustikus sätestatud korras. Ühendustorustiku ehitamist korraldab vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja liituja ei lepi kokku teisiti.";
14) paragrahvi 8 lõiget 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(8) Ühendamise ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku teeb vee-ettevõtja pärast akti allakirjutamist ja liituja poolt liitumistasu maksmist käesoleva määruse § 7 lõikes 3 sätestatud korras. Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja reovee ja/või sademevee ärajuhtimist pärast kliendilepingu sõlmimist kliendilepingus kokkulepitud tähtajal."
15) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine" lisa 2 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" muutmine
Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 “Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine” lisas 2 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Tartu linna haldusterritooriumil.";
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
"(4) Käesolev eeskiri ei laiene reovee käitlemisele selle tekkekohas ja äraveole kogumismahutitest.";
3) paragrahvi 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:
"91) purgimine – reovee, -sette või käimlajäätmete väljutamine ühiskanalisatsiooni;";
5) paragrahvi 2 punktis 16 ja paragrahvi 20 lõike 6 punktis 2 asendatakse sõna "veemõõtesõlm" sõnaga "veemõõdusõlm" vastavas käändes;
6) paragrahvi 2 punktis 20 asendatakse sõna "riknemine" sõnaga "rikkiminek";
7) paragrahvi 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 3. Liitumispunkt
Liitumispunkt on vee-ettevõtja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja liituja kokkuleppel.";
8) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõnad "Eesti standardiorganisatsiooni" sõnaga "kehtiv";
10) paragrahvi 7 lõikes 6 asendatakse sõnad "Eesti Vabariigi taatlusplomm" sõnaga "taatlusmärgis“;
11) paragrahvi 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 8. Veemõõdusõlm
(1) Üldjuhul peab veemõõdusõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4°C. Erandjuhul, kui veearvesti paigaldamiseks ei ole hoones sobivat ruumi, võib selle paigaldada vee-ettevõtja juhiste järgi kaevu. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele.
(2) Veemõõdusõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul.
(3) Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Eraldi tuletõrjeveevõrgu korral peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm. Ühisveevärgi liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud hargnemisi.
(4) Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.
(5) Veemõõdusõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.
(6) Veemõõdusõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.
(7) Veemõõdusõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul.";
12) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 11. Omavoliline veekasutus ja ühendus
(1) Ühisveevärgist veevõtt on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt tarbitud vee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning veemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;
3) veearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
4) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
5) veearvesti näitusid on moonutatud;
6) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta.
(3) Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu poolt volitatud isik või vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud.
(4) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist. Vee-ettevõtja arvutab hüvitise toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 1 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Omavolilise veekasutuse kestus hüvitise arvutamisel arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda veekasutuse puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatud hüvitise suurust võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.
(6) Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks 1 kuu.
(7) Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus enne arvestit või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil.";
14) paragrahvi 12 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.";
15) paragrahvi 141 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Ühisveevärgist kastmiseks vett kasutada sooviv klient esitab vee-ettevõtjale kastmisvee avalduse mittekanaliseeritud reovee tagasiarvestamiseks (edaspidi kastmisvee soodustus) hiljemalt 31. maiks.";
16) paragrahvi 141 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Kastmisvee soodustuse saamiseks on kliendil kohustus teatada veearvestite näidud seisuga 30. oktoober, 31. märts, 31. mai, 31. august. Vee-ettevõtja nõudmisel peab klient esitama veearvesti näitu tõendava digitaalse foto.";
17) paragrahvi 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 16. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus
(1) Ühiskanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;
2) torustikule, sulguritele või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;
3) reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
4) reoveearvesti näitusid on moonutatud;
5) vee-ettevõtja lepinguta toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
6) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva eeskirja § 11 lõike 4 kohasele arvestuskorrale;
2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva eeskirja § 11 lõike 4 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast. Sademevee ärajuhtimise kestus hüvitise arvutamisel arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise sademevee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.
(3) Omavolilise ühenduse kohta koostab linnavolikogu volitatud isik või vee-ettevõtja vastavasisulise akti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud hüvitise suurust võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.";
18) paragrahvi 17 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(5) Vee-ettevõtja teostab proovivõtu järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.“;
19) paragrahvi 19 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna "õiguse“ sõnaga "õigsuse";
20) paragrahvi 20 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(5) Vee-ettevõtja on kohustatud teavitama kliente käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtumist vee-ettevõtja kodulehe kaudu, meili teel või mõnel muu viisil 2 tööpäeva ette. Juhul, kui vee andmine ja reovee vastuvõtmine peatatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel kauemaks kui 24 tunniks, peab vee-ettevõtja tagama veevarustuse ja reovee ärajuhtimise muul viisil.";
21) eeskirja täiendatakse paragrahviga 201 järgmises sõnastuses:
"§ 201. Ajutine vee- ja kanalisatsiooniühendus
(1) Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veevõttu või kanalisatsiooni kasutamist ehitustel, ajutistes müügikohtades, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutise kliendilepingu alusel.
(2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke võib paigaldada vee-ettevõtja poolt antud tingimustel. Ajutiste torustike ühendamiseks mõne teise kliendi vee ja -kanalisatsioonivõrguga on vaja selle kliendi nõusolekut.
(3) Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldamine ja likvideerimine toimub nende omaniku kulul.
(4) Ajutiste vee- ja kanalisatsiooniühenduste korral peab nende soovija tagama vee ja reovee mõõtmise käesoleva eeskirja kohaselt.";
22) paragrahvi 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 22 lõiget 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(8) Klient on kohustatud vee-ettevõtjat viivitamatult teavitama ainete, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse, sattumisest ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.";
24) paragrahvi 23 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Vee-ettevõtja ei vastuta käesoleva eeskirja § 20 lõikes 2, lõikes 4 ja lõikes 6 nimetatud juhtudel eeskirja kohase vee andmise või reovee vastuvõtmise piiramisest või peatamisest kliendile tekitatud kahju eest.".
§ 3. Tähtvere Vallavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks:
1) Tähtvere Vallavolikogu 7. juuni 2013. a määrus nr 7 "Tähtvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri";
2) Tähtvere Vallavolikogu 7. juuni 2013. a määrus nr 8 "Tähtvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri".
Esimees | |