Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavalitsuse 27.12.2018. a korralduse nr 1454 "Põik tn 12, Tartu linn ehitusloa andmine" peale esitatud vaide läbivaatamine

I Asjaolud

Tartu Linnavolikogu 08.10.2009. a otsusega nr 562 kehtestati Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneering.

18.12.2017. a esitas Põik tn 12 kinnistu omanik taotluse projekteerimistingimuste (edaspidi PTH) väljastamiseks. Projekteerimistingimuste taotluse esitamise põhjenduse kohaselt on taotlus esitatud detailplaneeringus määratud korterite arvu suurendamiseks ning seoses korterite arvu suurenemisega parkimislahenduse muutmiseks. Koos taotlusega esitas Põik tn 12 kinnistu omanik nii planeeritava hoone eskiisi, kui ka asendiplaani eskiisi.

25.01.2018. a Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna (edaspidi osakond) kirjaga nr 7-12.2/PTH-17-167 kaasati Põik tn 12 naaberkinnistute omanikud, sh Aino Koser, projekteerimistingimuste menetlusse. Koos kirjaga edastati vaide esitajale, Aino Koserile, projekteerimistingimuste eelnõu ning viidati Tartu linna kodulehele, kus oli võimalik tutvuda esitatud eskiislahendusega ning asendiplaani eskiisiga.

Vaide esitaja teatas 12.02.2018. a osakonnale, et: "Vastuseks Teie 25.01.2018 kirjale nr 7-12.2/PTH-17-167 kirjutan, et ma ei ole vastu Põik 12 ehitatava maja korterite arvu suurendamisele, kui „negatiivset mõju naaberkinnistu valgustingimustele ei kaasne“.

Tartu Linnavalitsuse 13.03.2018. a korraldusega nr 222 anti välja projekteerimistingimused nr PTH-17-167. Korralduses nr 222 olid toodud vaide esitaja poolt esitatud seisukohad ning Tartu Linnavalitsuse põhjendused, miks linn esitatud seisukohaga ei nõustu.

26.09.2018. a esitati Põik tn 12 kinnistule hoone püstitamiseks ehitusloa taotlus nr 1811271/07703.

Osakonna 03.10.2018. a kirjaga nr 7-1/EPD-18-0355 kaasati Põik 14 kinnistu kaasaomanikud ehitusloa menetlusse.

Vaide esitaja esindaja on esitanud omapoolsed vastuväited ehitusprojektile nii kirjalikult (15.10.2018; 22.10.2018; 26.11.2018), kui ka suuliselt osakonnas peetud koosolekul.

Tartu Linnavalitsuse 27.12.2018. a korraldusega nr 1454 "Põik tn 12, Tartu linn ehitusloa andmine" (edaspidi korraldus nr 1454) väljastati Põik tn 12 kinnistu hoonestamiseks ehitusluba.

04.01.2019. a edastas Aino Koseri esindaja osakonnale e-kirja, mis oli pealkirjastatud: „Vaie ja Põik 12/14 piiri kulgemine. Kirjas palus vaide esitaja esindaja vaide esitamise tähtaja pikendamist, kuivõrd vaide esitaja esindaja hinnangul ei olnud osakond vastanud tema 26.11.2018. a pöördumisele. E-kirja lõpus oli märgitud palve peatada Põik 12 omanikule väljastatud ehitusluba seniks, kuni selgub, mis asjaoludel varjati kahe ehitise kokkulangevust ja kuidas tuleks küsimus lahendada eeldusel, et väljastatud ehitusluba ei ole õigusvastne vastuolu tõttu detailplaneeringuga.

08.01.2019. a edastas osakond Aino Koseri esindajale kirja, milles jättis vaide esitamise tähtaja pikendamata, kuivõrd osakonna hinnangul on Aino Koseri esindaja 26.11.2018. a pöördumisele vastatud korralduses nr 1454. Ühtlasi palus osakond esimesel võimalusel täpsustada, kas Aino Koser soovib esitada täpsustava vaide ja millena peaks linn käsitlema hetkel vaidena pealkirjastatud e-kirja.

09.01.2019. a saabus vaide esitaja esindajalt e-kiri, milles oli märgitud, et tema poolt 04.01.2019. saadetud e-kirja tuleb käsitleda soovina saada enne vaide esitamist selgitusi kirjalikult taasesitavas vormis, mitu korrust kavatsetakse ehitada ja mitu korrust lubab detailplaneering. Lisaks soovis vaide esitaja esindaja kohaliku omavalitsuse seisukohta äsjaselgunud piiride ebatäpsuse küsimuses.

11.01.2019. a osakonna kirjaga nr 7-1/EPD-18-0355 selgitati veelkord detailplaneeringus sätestatud Põik 12 hoone korruselisuse temaatikat. Ühtlasi tõi osakond välja, et vastavalt maakorraldusseaduse § 15 lõikele 1 teeb kinnisasja vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. Osakond palus Põik 14 kinnistu omanikul piiri kindlaks tegemise osas teha koostööd Põik 12 kinnistu omanikuga ning informeerida osakonda saavutatud kokkuleppest.

27. jaanuaril 2019. a edastas Aino Koseri esindaja osakonnale vaide korralduse nr 1454 tühistamiseks.

04. veebruaril 2019. a edastas osakond Põik 12 kinnistu omanikule, Filosoofi Maja OÜ esindajale Põik 12 kinnistu omaniku poolt esitatud vaide ning osakond palus esitada omapoolne seisukoht vaidele hiljemalt 14.02.2019. a. OÜ Filosoofi Maja ei ole vaide osas omapoolset seisukohta esitanud.

07.02.2019. a pikendas osakond haldusmenetluse seaduse § 84 lg 2 alusel vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra. Kuivõrd vaide üheks vaidlusküsimuseks oli ka Põik 12 ja Põik 14 kinnistu piiri kulgemine ja paiknemine ning kuivõrd 12ks märtsiks ei olnud piirinaabrid veel piiriprotokolli allkirjastanud, siis 13.03.2019. a vastavalt vaide esitaja esindajaga sõlmitud kokkuleppele pikendas osakond vaide läbivaatamise tähtaega kuni 29. märtsini 2019. a. Sama kirjaga põhjendas osakond vaidlustatud ehitusloa kehtivuse mitte peatamist käesoleval ajahetkel.

II Vaide esitaja seisukohad

Vaide esitaja on taotlenud vaidega tunnistada korraldus nr 1454 kehtetuks; tuvastada viivitus ehitusloa peatamise taotluse läbivaatamisel ja hinnangu andmises, mis asjaoludel varjati ehitiste kokkulangevust ehitusprojektis; viivituse tuvastamist 15. oktoobri koosolekul kokkulepitud 2m laiuse sõiduki manööverdamisvõime kontrollimisel Põik 14 parklasse sisse-väljasõiduteel ja viivituse tuvastamist 15. oktoobril esitatud teabenõudele vastamisel.

Vaide esitaja on toonud vaides peamiste argumentidena välja järgmist:
1. Ehitusprojektiga kavandatav uusehitis asub suure tõenäosusega osaliselt Aino Koseri kinnistul ja puudub Aino Koseri luba see tema kinnistule rajada;
2. Ehitusprojekti menetluses ei kaasatud Aino Koserit algperioodil ehitusõigusliku isikuna ja ka hilisemalt eirati mitmeid tema esindaja analüüsisoove;
3. Linnavalitsuse korralduses on moonutatult tõlgendatud ka Aino Koseri vastust linnavalitsuse kirjale, milles küsiti tema naabrusõigusest tulenevat arvamust projekteerimistingimuste kohta;
4. Uusehitise vahetul naabril on teistest linnaelanikest suurem õigustatud ootus, et naaberhoone oleks detailplaneeringuga määratud ehitusõiguslike näitajate piires, seda nii hoone kõrguse kui ka korruselisuse osas. Vaide esitaja on vaides märkinud, et Põik 12 ehitusprojektist nähtub, et hoone suhteline kõrgus on 12,2 cm. Seega on vaideesitaja hinnangul kavandatud 20cm detailplaneeringus ja projekteerimistingimustes lubatust kõrgem. Nii väikest kõrvalekallet oleks võinud PTH-ga lubada, ent seda ei ole tehtud. Seega on hoone kavandatud detailplaneeringust lubatust suurem ning linnavalitsusel tulnud seaduse kohaselt ehitusloa väljastamisest keelduda. Hoone korruselisuse osas on vaide esitaja seisukohal, et detailplaneeringus on hoone suurim lubatud korruselisus 3, kuid ehitusprojektis on projekteeritud hoonele 4 korrust.
5. Vaide esitaja on ka seisukohal, et korralduses nr 1454 on esitatud Tartu Linnavalitsuse poolt alusetuid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid Aino Koseri ja tema esindaja aadressil.

Vaide esitaja on palunud lugeda 04.01.2019. a osakonda saadetud e-kiri vaide lisaks. Lisaks eeltoodule on viidatud e-kirjas vaide esitaja märkinud, et detailplaneeringus märgitud Põik tn 12 hoone tagasiaste loobumist oleks tulnud põhjendada ning tagasiastest loobumine oleks tulnud kooskõlastada vaide esitajaga. Samuti on vaide esitaja välja toonud, et õige on küll väide, et eramaa sissesõidutee laius ei ole avalikkuse määrata, ent Aino Koseri, kui omaniku õigus, on kaasa rääkida küsimuses, kui laiad sõiduautod tema tulevasse parklasse sisse sõita saavad, millised korralduslikud meetmed on vajalikud sissesõiduteel ohutuse tagamiseks ja kas nende fikseerimine on vajalik ehitusprojektis.

III Tartu Linnavalitsuse seisukoht

3.1. Vaide esitaja on seisukohal, et ehitusprojektiga kavandatav uusehitis asub suure tõenäosusega osaliselt Aino Koseri kinnistul ja puudub Aino Koseri luba see tema kinnistule rajada. Ühtlasi on vaide esitaja seisukohal, et osakond on viivituses tema küsimusele vastamises, mis asjaoludel varjati ehitiste kokkulangevust ehitusprojektis.

Tartu Linnavalitsus märgib siinkohal, et ehtisuseadustiku seletuskirjas on toodud: „Riigikohus on leidnud, et ehitusluba on seotud kinnisasjaga, määrates kindlaks nõuded kinnistul ehitiste püstitamiseks. Kinnisasjale konkreetse ehitise püstitamiseks kehtestatud nõuded ei saa sõltuda ehitusloa taotluse esitaja isikust või püstitava ehitise omanikust. /-/ Kui ehitusluba anti välja isikule, kellele ehitamist võimaldavat asjaõigust ei olnud, ei andnud see isikule õigust ehitada võõrale kinnisasjale.”

Enne vaidlustatud ehitusprojekti koostamist on koostatud Põik 12 kinnistu geodeetiline alusplaan (Metricus OÜ, TÖÖ NR:17g7949 november 2017). Nimetatud töö on lähtunud Maa-Ametis olnud infost (katastriüksuse piirid on plaanile kantud 2017. aasta oktoobri seisuga). Nimetatud tööle ja ka ehitusprojektile lisatud plaanidelt on tõesti näha, et Põik 14 kuur paikneb osaliselt üle piiri Põik 12 kinnistul. Samas ei olnud ehitusprojekti menetlenud osakondadel põhjust kahelda Maa-Ametisse kantud katastripiiride õigsuses ja seega ka koostatud geodeetilises alusplaanis, mistõttu Põik 14 ehitise paiknemine üle kinnistu piiri ning selle lammutamine vms oleks tulnud piirnaabritel omavahel kokku leppida tsiviilkorras.

Käesoleva korralduse eelnõu koostamise aja seisuga (22.03.2019. a) ei ole veel Tartu linnale uut piiriprotokolli esitatud. Maakatastrisse on kantud siiski planeeritavad katastripiirid, mis muudavad ehitusprojekti aluseks olevat geodeetilist alusplaani.

Kui uue piiriprotokolli allkirjastamise järgselt peaks selguma, et Põik 12 planeeritud hoone paikneb üle piiri, siis ei ole võimalik Põik 12 kinnistu omanikul väljastatud ehitusluba realiseerida ilma Põik 14 kinnistu omanike nõusolekuta. Samas ei mõjuta eelnev Tartu Linnavalitsuse hinnangul ehitusloa kehtivust.

3.2. Vaide esitaja on seisukohal, et korraldus nr 1454 tuleks tühistada ka seetõttu, et ehitusprojekti menetluses ei kaasatud Aino Koserit algperioodil ehitusõigusliku isikuna ja ka hilisemalt eirati mitmeid tema esindaja analüüsisoove.

Tartu Linnavalitsus vaide esitaja seisukohtadega ei nõustu. Vaide esitajat ei saa pidada õiguslikult Põik 12 kinnistu ehitusprojekti menetluses ehitusõiguslikuks isikuks. Ehitusõiguslik isik on Aino Koser Põik tn 14 kinnistu osas. Põik 12 kinnistule PTH väljastamisel ning ka ehitusloa menetlusse sai Aino Koser olla seega kaasatud kui vahetu piirinaaber.

Ehitusõiguslikuks isikuks vaidlustatud ehitusloa menetluses ei muuda Aino Koserit ka asjaolu, et detailplaneeringus on märgitud, et Põik 14 kinnistu planeeritava hoone parkla sissepääs hakkab olema läbi Põik 12 kinnistu hoone parkla. Detailplaneeringus on määratletud vaid võimalik servituudi ala.

Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5 on märgitud: „Positsioonide, milledele on juurdepääsud üle teiste kruntide, arendamise eelduseks on notariaalselt kinnitatud tõend juurdepääsuservituutide seadmise nõusoleku kohta vastavate naaberkruntide omanikelt."

Vaidlust ei ole selles, et käesolevaks ajaks servituudi lepingut Põik 12 ja Põik 14 vahel sõlmitud ei ole. Samuti ei saa olla vaidlust selle üle, et ehkki detailplaneeringus oli ettenähtud vajadus servituudi seadmiseks, ei ole detailplaneeringus kokkulepitud ega sätestatud tingimusi servituudi sisu osas. Servituudi sisu osas (sh valitseva kinnisasja omanike poolt võimalikes tasutavates tasudes, hoolduskuludes jms) saavad kokku leppida vaid kinnistu omanikud omavahel. Tegemist on tsiviilõigusliku kokkuleppega ja kokkuleppe mittesaavutamisel tuleks pöörduda tsiviilkohtusse.

Vaidlust ei saa olla ka selle üle, et ehitusprojektis esitatud parkimise lahendus vastab kehtivale detailplaneeringule, k.a selles osas, mis puudutab võimalust projekteeritud parklast tulevikus pääseda Põik tn 14 uue hoone parklasse. Ehitusseadustiku seletuskirjas on korduvalt välja toodud, et ehitusseadustiku regulatsioon on vaid avalik-õiguslikke nõudeid sisaldav ja eraõiguslike probleemide lahendamiseks tuleb kasutada muid kanaleid.

Seega on käesoleval ajahetkel küsitav vaide esitaja poolt ehitusprojekti menetluses esitatud nõudmised nt parklasse sissesõidutee laiuse üle, liiklusohutusvahendite paigaldamise nõue sissesõiduteele, hüpoteetiline arutelu teemal, kuidas toimub Põik 14 tulevikus kavandatava hoone parklast sõidukite äraviimine Emajõe kõrge veeseisu (üleujutusohu) korral.

Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneeringus POS 19 (Põik tn 12) ja POS 18 (Põik tn 14) ehitusõiguse andmise idee on olnud, et kinnistud hoonestatakse ideaalis ühiselt ning juurdepääs parklasse hakkab olema läbi Põik 12 kinnistul paikneva hoone. Tänu nimetatud lahendusele on saanud Põik 14 kinnistu endale maksimaalse ehitusõiguse ja Põik tn 14 kinnistule pole vaja eraldi juurdepääsu rajada. Planeeringus toodud lahendusest võidab seega kõige enam just Põik tn 14 kinnistu omanik/omanikud. Samas on tänaseks päevaks selge, et planeeringu koostamise aluseks olnud idee ei realiseeru.

Tartu Linnavalitsus märgib siinkohal, et planeeringus on toodud kinnistule sissesõidu osas vaid võimalus, mitte aga kohustus. Vaidlust ei saa olla selle üle, et Põik 14 kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Planeeringust erineva kinnistule juurdepääsu projekteerimine on võimalik lahendada ehitusprojektis. Ehk, kui Põik 14 kinnistu omanik soovib pääseda tulevikus oma kinnistule suuremate kui standartmõõtmetes autodega vms on Põik 14 kinnistu omanikul võimalik lahendada tõusetunud probleemkohad enda kinnistule planeeritud hoone projekteerimisel.

Arvestades seega, et servituudi seadmises ja selle sisus ei ole Põik 12 ja Põik 14 kinnistu omanikud kokkulepet sõlminud ning Tartu Linnavalitsusel puudub pädevus servituudi sisu üle otsustamisel, siis ei pea Tartu Linnavalitsus põhjendatuks vaide esitaja nõuet lahendada sisuliselt tsiviilõiguslikud küsimused ehitusloa menetluses ning piirata Põik tn 12 kinnistu omaniku ehitusõigust ilma servituudi lepingust või seadusest tuleneva aluseta.

Eeltoodut arvestades ei pea Tartu Linnavalitsus vajalikuks ka uuesti analüüsida vaide punktis 2 toodud seisukohti ning jääb korralduse nr 1454 punktides 5.1.-5.4. toodud seisukohtade juurde neid kordamata.
3.3. Vaide esitaja on seisukohal, et korralduses nr 1454 on moonutatult tõlgendatud Aino Koseri vastust linnavalitsuse kirjale, milles küsiti tema naabrusõigusest tulenevat arvamust projekteerimistingimuste kohta.

Vaidlust ei saa olla selle üle, et Aino Koser kaasati osakonna 25. jaanuari 2018. a kirjaga nr 7-12.2/PTH-17-167 enne PTH väljastamist. Koos kaasamise kirjaga edastati Aino Koserile PTH kavand ning kirjas oli viide Tartu linna kodulehele ja ajaperioodile, millal on võimalik tutvuda projekteerimistingimuste kavandiga, taotlusega ja seletuskirjaga ning muude dokumentide olemasolul nimetatud dokumentidega.

12.02.2018. a esitas Aino Koser: „Vastuseks Teie 25.01.2018 kirjale nr 7-12.2/PTH-17-167 kirjutan, et ma ei ole vastu Põik 12 ehitatava maja korterite arvu suurendamisele, kui negatiivset mõju naaberkinnistu valgustingimustele ei kaasne“. Eeltoodu on sõna-sõnalt toodud korralduse punktis 5.2.1. Tartu Linnavalitsusele jääb seega arusaamatuks, kuidas on Aino Koseri antud tingimuslikku nõusolekut moonutatud.

Tartu Linnavalitsus peab vajalikuks selgitada, et lähtudes haldusmenetluse põhimõtetest, eelkõige HMS §-s 4 sätestatud kaalutlusõigusest, tuleb haldusorganil esitatud vastuväidete puhul kaaluda esitatud vastuväidete asjakohasust ning kas vastuväide on põhjendatud või tuleb jätta arvestamata.

Antud juhul on Tartu Linnavalitsus jätnud esitatud vastuväite „negatiivne mõju naaberkinnistu valgustingimustele” arvestamata põhjusel, et viidatud negatiivne mõju oli ettenähtud juba detailplaneeringus. Kinnistusraamatu andmetel on Aino Koser kantud kinnistusraamatusse Põik 14 kaasomanikuna 29.12.2004. a. Detailplaneering on kehtestatud 08. oktoobril 2009. a. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5 on märgitud, et planeering realiseeritakse krundikaupa. Aino Koser on olnud planeeringu koostamisse kaasatud ning pidi olema teadlik võimalikest tagajärgedest, sh võimalusest, et juhul, kui Põik 12 kinnistu hoonestatakse enne kui Põik 14, siis halvenevad olemasolevas Põik 14 hoones valgustingimused.

Tartu Linnavalitsus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et väljastatud PTH vaidlustamise tähtaeg on möödas.

3.4. Vaide esitaja on vaides märkinud, et detailplaneeringu ehitusõiguslike näitajate tabelis on Põik 12 uusehitise suurima lubatud absoluutse kõrgusena märgitud 46,5 m ja suurima suhtelise kõrgusena 12,0 m. Vaide esitaja on seisukohal, et kui on määratud korraga nii suurim ehitise kõrgus kui ka suurim absoluutne kõrgus, siis eeldatakse, et ületamist ei tohi olla kummagi näitaja osas. Põik 12 ehitusprojektist nähtub, et hoone kõrgus, suhteline kõrgus on 12,2m, seega on hoone kavandatud 20cm detailplaneeringus ja projekteerimistingimustes lubatust kõrgem. Nii väikest kõrvalekallet oleks võinud projekteerimistingimustega lubada, ent seda ei ole tehtud. Seega on hoone kõrgus kavandatud detailplaneeringust lubatust suurem ning linnavalitsusel tulnuks seaduse kohaselt ehitusloa väljastamisest keelduda.

Korralduses nr 1454 on hoone kõrguse temaatikat käsitletud punktis 5.6. ning Tartu Linnavalitsus jääb toodud seisukoha juurde seda kordamata.

Täiendavalt märgime, et detailplaneeringu koosseisu kuuluvat seletuskirja ja jooniseid tuleb käsitleda ühiselt. Meelevaldne on vaadelda vaid ühte detailplaneeringu lisaks olevat joonist.

Käesoleval juhul on vaide esitaja lähtunud hoone kõrguse parameetrite tõlgendamisel ainult detailplaneeringu lisaks olevast „Põhikaardist”, kus on toodud, et hoone suurim lubatud suhteline kõrgus on 12m, hoone suurim lubatud absoluutne kõrgus on 46,5m ning 0.00 sidumine on 34,5m. Põhikaardilt ei selgu samas, kuidas on nimetatud andmed omavahel seotud, eelkõige, kuidas on seotud hoone +/-0,00 sidumine hoonete muude kõrgusparameetritega. Nimetatud andmetest arusaamiseks on vajalik vaadata detailplaneeringu lisaks olevat joonist „Lõiked”. Põik tänava hooned on kujutatud lõikel D-D. Lõikelt nähtub, et hoone +/- 0,00=34,5m ning hoone suhteline kõrgus on antud hoone +/- 0,00st, ehk siis kuni 12m. Ehitusprojektis on projekteeritud uushoone kõrgus +/- 0,00st 9,7 m (abs 44,2m), olles seega planeeringus lubatud kõrgusparameetritest 2,3m võrra madalam.

Detailplaneeringus ei ole hoone suhteline kõrgus seotud maapinnaga vaid hoone +/- 0,00ga. Kuivõrd lõigete joonis ei jäta Tartu Linnavalitsuse hinnangul suhtelise kõrguse määramise tõlgendamiseks võimalust, siis ei ole asjakohane ka arutleda, kuidas on varasemalt suhtelist kõrgust erinevates kaasustes sisustatud.

3.5. Vaide esitaja on seisukohal, et kui detailplaneeringu ehitusõiguslike näitajate tabelis on määratud hoone kõrguse kõrval ka hoone korruste arv, tuleb lähtuda sellest näitajast. Vaide esitaja on seisukohal, et Põik 12 hoonele on lubatud vaid 3 korrust, kuid projekteeritud on 4 korrust ja seega on ehitusprojekt vastuolus detailplaneeringuga.

Tartu Linnavalitsus selgitas juba käesoleva korralduse hoone kõrgust puudutavas punktis, et detailplaneeringu lisaks olevaid jooniseid tuleb vaadata ja tõlgendada ühiselt. Osakond on korduvalt vaide esitaja esindajale püüdnud selgitada korruselisuse mõiste temaatikat ning Tartu Linnavalitsuse korralduses nr 1454 on selgitatud korruselisust punktides 5.5 ja 5.5.1. Tartu Linnavalitsus jääb seal toodud korruse mõiste õigusliku selgituse juurde seda kordamata.

Täiendavalt soovib Tartu Linnavalitsus märkida, et linnavalitsuse hinnangul ei ole asja lahendamise seisukohalt vajalik arutleda, kuidas korruse mõistet on aegade jooksul õigusaktides erinevalt sisustatud, vaid detailplaneeringus toodud lubatud korruselisuse sisustamiseks tuleb ühiselt vaadata ja tõlgendada detailplaneeringule lisatud kolme joonist „Maa-alune parkimine”, „Põhikaart” ja „Lõiked”.

„Põhikaardile” ehitusõigustabelisse on märgitud 3 korrust. Vaadates juurde joonist „Lõiked” tuleb asuda seisukohale, et 3 korrust on arvestatud hoone +/- 0,00st ning lubatud on ka veel detailplaneeringu järgne nn maa-alune parkimine. Jooniselt „Maa-alune parkimine” nähtub, et planeeritud maa-aluse parkla abs kõrgusarvuks (põrand) on märgitud Põik 12 kinnistul 31,5m. Vaidlustatud ehitusloa aluseks olevas projektis on märgitud parkla/soklikorruse põranda kõrguseks (abs) 31,5m, mis vastab detailplaneeringus sätestatule.

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et planeeringuga on olnud lubatud kokku 4 korrust - 3 korrust alates hoone +/- 0,00st (34,5m) ning parkimiskorrus, mille põranda kõrguse abs on 31,5m.

Tartu Linnavalitus märgib siinkohal, et asjakohane ei ole vaielda teemal, kas ja millal on plaanis tõsta Põik tänava pinna kõrgust planeeringus märgitud kõrguseni (abs 33,2m), et korruseid saaks lugeda kas maa-alusteks või maa-pealseteks. Kuivõrd planeeringu joonised on piisavalt üheselt mõistetavad ning võimalik tänava pinna tõstmine ei olene ehitusloa taotlejast, siis ei olnud põhjendatud ehitusloast keelduda.

3.6. Vaide esitaja on vaidega taotlenud muuhulgas tuvastada viivitus ehitusloa peatamise taotluse läbivaatamisel ja hinnangu andmises, mis asjaoludel varjati ehitiste kokkulangevust ehitusprojektis; viivituse tuvastamist 15. oktoobri koosolekul kokkulepitud 2m laiuse sõiduki manööverdamisvõime kontrollimisel Põik 14 parklasse sisse-väljasõiduteel ja viivituse tuvastamist 15. oktoobril esitatud teabenõudele vastamisel.

Haldusmenetluse käsiraamatus on toodud järgnev selgitus: „Kui haldusakti väljaandmisele suunatud menetluses venib üle seadusega ettenähtud tähtaja (või kui tähtaega ei ole sätestatud), siis üle isiku arvates mõistliku aja), on isikul võimalus koheselt esitada vaie, taotledes ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks”.

Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et kuivõrd vaides toodud viivituse tuvastamise taotlused on seotud kõik korralduse nr 1454 menetlusega, siis ei ole viivituse tuvastamise taotlused eraldiseisvalt käsitletavad vaidemenetluse esemetena HMS § 72 lg 3 mõttes.

Tartu Linnavalitsus märgib siiski esitatud viivituse tuvastamise taotluste osas lühidalt alljärgnevat.

3.6.1. Ehitusloa peatamise taotlus oli toodud vaide esitaja 04.01.2019. a edastatud e-kirjas. HMS § 81 sätestab, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Sättes sõnastustest tuleneb, et enne haldusakti täitmise peatamise otsustamist, peaks olema esitatud vaie. Seadus ei näe ette võimalust peatada haldusakti täitmist enne vaide esitamist. Analoogne põhimõte tuleneb ka halduskohtumenetluse seadustiku §-st 249 lg-st 5, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Kuivõrd vaide esitajalt saadud info kohaselt, ei olnud 04.01.2019. a edastatud e-kirja puhul tegemist vaidega ning Tartu Linnavalitsus, kui vaiet lahendav organ võib haldusakti täitmise peatamist otsustada vaid vaidemenetluse käigus, siis ei saanud vaiet lahendav organ olla tegeliku vaide esitamise seisuga 27.01.2019. a viivituses taotluse lahendamisega.

Osakond on 13. märtsil 2019. a selgitanud vaide esitaja esindajale, et: ”Ühtlasi märgime, et osakond ei näe hetkel põhjust ehitusloa peatamiseks, kuivõrd Põik 12 kinnistu omanik ei ole andnud teada ehitusloa realiseerimise soovist (st. ei ole teavitanud linna ehitamise alustamisest). Ühtlasi kinnitame jätkuvalt, et ehitusluba ei anna õigust ehitada võõrale kinnistule või lammutada omavoliliselt teisele isikule kuuluvat ehitist. Juhul, kui Põik 12 kinnistu omanik peaks informeerima linna ehituse alustamisest, siis saab linn otsustada ehitusloa peatamise”.

3.6.2. Arusaamatuks jääb nõue tuvastada viivitus hinnangu andmises, mis asjaoludel varjati ehitise kokkulangevust ehitusprojektis. Jääb arusaamatuks, millest lähtudes on vaide esitaja üldse seisukohal, et ehitiste kokkulangevust on varjatud. Ehitusprojekti seletuskirjale lisatud asendiplaanilt (ortofotolt) nähtuvad kinnistu piirid ning et Põik 14 kuur on naabrikinnistul. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et asjaolu, kuidas lahendatakse üle kinnistu piiri paikneva kuuri lammutamine, saab toimuda vaid naabrite omavahelise tsiviilõigusliku kokkuleppe alusel ning ehitusloa menetluse käigus eeltoodut ei lahendata. Ühtlasi ei ole Tartu Linnavalitsusele teada õigusaktid, mis annaksid tähtaja hinnangute andmise osas.

3.6.3. Vaide esitaja on palunud viivituse tuvastamist ka 15. oktoobri koosolekul kokkulepitud 2m laiuse sõiduki manööverdamisvõime kontrollimisel Põik 14 parklasse sisse-väljasõidul. 15. oktoobril toimunud koosoleku osas ei ole protokolli koostatud. Tartu linna dokumendiregistris on registreeritud ainult koosolekujärgne e-kirjavahetust. E-kirjavahetust ei selgu, et osakond ja/või projekteerija oleksid olnud nõus esitama vaide esitaja esindaja poolt nõutud standartmõõtmetest suurema sõiduki manööverdamisjoonise. Standartmõõtmetes sõiduki manööverdamisjoonised on vaide esitaja esindajale edastatud 15.10.2018. a. e-kirja teel.

3.6.4. Vaide esitaja on taotlenud ka viivituse tuvastamist 15. oktoobril esitatud teabenõudele vastamisel. 15. oktoobril 2018. a on vaide esitaja esindaja e-kirjas palunud väljastada linna arengukava vms, millest nähtuks, millal on kavas tõsta Põik tänava kõrgust. Osakonna poolt saadud info kohaselt ning dokumendiregistris registreeritud e-kirjade põhjal võib teha järelduse, et planeeringu järgne tänava tõstmise teema on olnud kõne all 15. oktoobril osakonnas peetud koosolekul. Koosolekul osalenud linnavalitsuse ametnike sõnul sai vaide esitaja esindajale selgitatud, et tänasel päeval tänava tõstmiseks ja ümberprojekteerimiseks linnal vahendid puuduvad. Seega isegi, kui käsitleda vaide esindaja e-kirjas sisaldunud nõudmist teabenõudena, siis oleks saanud linn vastata vaid, et hetkel üheski arengukavas Põik tn tõstmist detailplaneeringus lubatud kõrguseni ette nähtud ei ole.

3.7. Vaide esitaja on toonud vaides välja, et korralduses nr 1454 on esitatud alusetud faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid Aino Koseri ja tema esindaja aadressil. Vaide esitaja on seisukohal, et esitatud väärad faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud tuleks avalikult ümber lükata ja tekitatud kahju mõistlikult hüvitada. Vaide esitaja on viidanud korralduse nr 1454 punktidele 5.2.2. ja 5.2.3.

Tartu Linnavalitsus märgib, et vaide esitaja poolt viidatud punktides on tegemist Tartu Linnavalitsuse seisukohtadega Aino Koseri poolt esitatud vastuväidetele, mis on esitatud ehituloa menetluses. Asjaolu, et Tartu Linnavalitus on väljendanud oma seisukohti enda sõnastuses, mis ei ühti üks-ühele vaide esitaja poolt kirjutatud väidete sõnastusega, ei muuda see linnavalitsuse poolt esitatud seisukohti alusetuteks faktiväideteks ega ka ebakohasteks väärtushinnanguteks.

Lähtuvalt eeltoodust ja võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 85 p 4, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b:

1. Jätta Aino Koseri vaie rahuldamata.

2. Korraldus jõustub Aino Koserile teatavakstegemisest.

3. Kui isik leiab, et tema õigusi on käesolevas vaidemenetluses rikutud, võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates käesoleva korralduse teatavakstegemisest.

4. Vaide rahuldamata jätmisel võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.