EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
MÄÄRUS |
|
Tartu
|
19. november 2018. a. nr LVK-M-0047 |
Tartu linna 2019. aasta eelarve |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lõike 2 alusel ja Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 20 punktide 1, 2 ja 5 alusel.
§ 1. Tartu linna 2019. aasta eelarve
Tartu linna 2019. aasta eelarve kogumaht on on 192 138 777 eurot, eelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-6.
§ 2. Kohustuste võtmise lubamine
(1) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu või emiteerida võlakirju investeeringute katteks kokku kuni 17 696 895 euro ulatuses.
(2) Linnavalitsusel lubatakse võtta lühiajalist arvelduslaenu 2019. aasta jooksvate kulude katteks kuni 5 000 000 euro ulatuses.
(3) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kuni 2 500 000 euro ulatuses.
§ 3. Muud eelarve vastuvõtmisega samaaegselt tehtavad otsused
Välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimise suurimaks lubatud mahuks määratakse 3 200 000 eurot.
§ 4. Reservfond
Reservfondi suuruseks määratakse 500 000 eurot.
§ 5. Kulude eelarve vahendites ümberpaigutuste tegemine
Linnavalitsusel lubatakse teha kulude eelarve vahendites ümberpaigutusi vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja kontoplaanis tehtavatele muudatustele.
§ 6. Kaasava eelarve osa suurus
Kaasava eelarve osa suurus 2020. aasta eelarve koostamisel on 200 000 eurot ja ühe kaasava eelarve objekti maksumuse ülemmäär on 100 000 eurot.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
2019. aasta eelarves kavandatud tegevustega liigutakse samm-sammult edasi Tartu linna arengustrateegiast „Tartu 2030“ tuleneva visiooni ning 2018-2025 arengukavas sätestatud eesmärkide poole. Eelarve tugineb Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsioonileppel Tartu linna juhtimiseks aastatel 2017-2021, mille peamine eesmärk on parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui ka linna külalistele.
2019. aastaks on linna prioriteedid järgnevad:
· Tartu linn on konkurentsivõimeline tööandja: haridus-, sotsiaal- ja kultuuritöötajate palkade kasv;
· Tartu koolimajad korda: 1. septembriks lõpeb Variku kooli renoveerimine, algab Annelinna gümnaasiumi täismahus rekonstrueerimine;
· kultuuri väärtustamine: töötame selle heaks, et Tartust saaks aastal 2024 Euroopa kultuuripealinn;
· Tartu tuntuse suurendamine turismi sihtkohana;
· kooli- ja lasteaialaste tee turvalisemaks ja mugavamaks muutmine;
· tihe koostöö ettevõtjate ja Tartu kõrgkoolidega;
· keskkonnasäästlik ja mugav ühistransport;
· Tartu kui targa ja innovaatilise elukeskkonnaga linn: kaasaegsete IT lahenduste rakendamine ettevõtluse elavdamiseks, linnaelanike heaolu kasvu ja kaasamisse;
· kodu- ja kindlustunne erivajadustega noortele: Maarja tugikeskuse peremajade ehitamine.
Linnaeelarve koostamise alus on arengukava osana esitatav ja iga-aastaselt uuendatav nelja eelseisvat aastat käsitlev linna eelarvestrateegia. Tartu eelarvestrateegias aastateks 2019-2022 on sätestatud linna peamiste eelarvepoliitiliste eesmärkidena:
· jätkata Tartu linna vastutustundlikku eelarvepoliitikat: hoida põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja kulude vahe positiivne mahus, mis võimaldab katta vähemalt laenude põhiosa tagasimaksed ja intressikulu;
· investeeringute püsivalt kõrge osakaal kogukuludest;
· arengukavas planeeritud eesmärkidest lähtuva investeerimistegevuse elluviimiseks maksimaalses võimalikus mahus välisrahastuse kasutamine, tagades linnapoolse omafinantseerimise;
· võlakoormuse hoidmine mõõdukal tasemel.
Tartu linna eelarvestrateegias aastateks 2019-2022 kavandati 2019. aasta eelarve mahuks 192,5 miljonit eurot, käesolev eelnõu on esitatud mahus 192,1 miljonit eurot.
2019. aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumaht on 192 138 777 eurot, mis on 10% enam kui 2018. aasta esialgses eelarves ja 0,1% vähem kui 2018. aasta täpsustatud eelarves. Tulubaasist 82% on põhitegevuse tulud, 7% investeerimistegevuse tulud, 9% finantseerimistegevuse tulud (laen) ning 2% likviidsete varade kasutuselevõtt. Eelarve kulude mahust 76% on kavandatud põhitegevuseks, 20% investeeringuteks ning 4% finantseerimistegevuseks.
Tulud
Linna 2019. aasta põhitegevuse tulude üldmahuks kavandatakse 156 705 941 eurot, mis on käesoleva aasta täpsustatud eelarvest 4,5% suurem. Vabariigi valitsuse kabineti 21. septembri 2017. a otsus on tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2021 ümber KOV tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi (üldotstarbelise toetuse) kaudu ja indekseerides seejuures tasandusfondi lisatavate vahendite kasvu. 2019. aastal on plaanis KOV tulubaasi (jaotatuna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu) üle tõsta sotsiaaltoetuse ja -teenuse osutamise toetus ning jäätmehoolduse toetus summas 4,7 miljonit eurot. Ülejäänud toetuste tulubaasi üleandmise ajakava on väljatöötamisel. Riigieelarve seaduse kohaselt on 2019. aastal kohalikele omavalitsustele edasiantava füüsilise isiku tulumaksu määr 11,93%. 0,07 protsendipunkti suurune tõus tuleneb: 0,04 protsendipunkti majanduskriisi eelse taseme taastamiseks (kriisi mõjul langetati kohalikele omavalitsustele edasiantava tulumaksu osakaalu 0,53 protsendipunkti) ning 0,03 protsendipunkti sotsiaaltoetuse ja -teenuse osutamise toetuseks ning jäätmehoolduse toetuseks.
Linna peamisteks tuludeks on üksikisiku tulumaks 84 500 000 eurot, maamaks 1 533 000 eurot (alates 2019. aastast on kavandatud maksumäär 2% maa maksustamishinnast), linnaasutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 16 644 962 eurot ning riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused 51 864 979 eurot.
Tulumaksu kasvuks võrreldes 2018. aasta täpsustatud eelarvega on kavandatud 7,9%. Tulumaksu põhilisteks kasvuteguriteks järgmisel aastal on lisaks riigi poolt eraldatava tulumaksuosa tõusule 0,07 protsendipunkti võrra ka keskmise palga kasv ning vähemal määral ka tulu saajate arvu kasv.
Tulu kohalikest maksudest (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu) kavandatakse 1 463 000 eurot.
Investeerimistegevuse tuludena on planeeritud 13 649 941 eurot, millest põhivara müük moodustab 3 560 000 eurot (maa müük 2 600 000 eurot ning linnale kuuluvate muude materiaalsete väärtuste müük 960 000 eurot). Põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist on kavandatud 9 575 941 eurot, millest suuremad summad on ette nähtud linna kergliiklusteede ehituseks, rattarendisüsteemi arendamiseks, SmartEnCity projekti raames renoveerimistoetusteks ning Variku kooli remondiks. Võrreldes käesoleva aastaga toetused vähenevad, sest Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditele on juba suures mahus kasutajad leitud. 14 000 eurot on kavandatud intressitulusid ning 500 000 eurot dividenditulu ASlt Tartu Veevärk.
Kulud
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 146 565 867 eurot. Kulud kasvavad võrreldes 2018. aasta täpsustatud eelarvega 2,9%. Põhitegevuse kulude osatähtsus on 76% eelarvest. Põhitegevuse kuludest moodustavad 58,0% hariduse valdkonna kulud. 2019. aasta eelarvest läheb linna lasteaedade, koolide, kultuuri- ja sotsiaalasutuste ning linnavalitsuse tööjõukulude kasvuks ühtekokku 3 miljonit eurot. See on ulatuslik kasv, mis puudutab kõiki Tartu linnavalitsuse süsteemis töötavaid inimesi. Põhitegevuse tulud ületavad kulusid 10 140 074 euro võrra, mis näitab, et KOFSi kriteerium, mille kohaselt peab omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi väärtus olema aruandeaasta lõpu seisuga null või positiivne, on täidetud ning tulemi saab suunata investeerimistegevuseks.
Investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 39 083 615 eurot. Investeeringud moodustavad linnaeelarve kuludest 20%. Investeerimistegevuse katteallikatest moodustavad linna omafinantseeringu vahendid 29 507 674 eurot (75%) ja toetused 9 575 941 eurot (25%).
Järgmisel aastal on suuremad investeeringud kavandatud nii linna teede ja tänavate korrastamiseks, koolide, lasteaedade rekonstrueerimiseks kui ka sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamiseks:
· valmib Ihaste kergliiklustee, korrastatakse Variku kooli lähitänavad ning Tamme puiestee ning Vanemuise ja Ülikooli tänav;
· investeeritakse projekti SmartEnCity raames peaaegu 5 miljonit eurot, sealhulgas rattarendisüsteemi arendamiseks 2,4 miljonit eurot;
· 1. septembriks lõpetatakse Variku kooli renoveerimine ning alustatakse Annelinna Gümnaasiumi rekonstrueerimist;
· KredEx-i toetusega renoveeritakse Rahu 8 hoone, valmivad Maarja Tugikeskuse peremajad.
2019. aastal on planeeritud kaasata laenuvahendeid 17 696 895 eurot, millest 6 489 295 eurot kulub olemasolevate finantskohustuste refinantseerimiseks ning 11 207 600 eurot uute investeeringute rahastamiseks. Võlakohustuste teenindamiseks on kavandatud 860 000 eurot.
Linna laenukohustused on 2019. aasta lõpuks 82 314 393 eurot ehk 52,5% põhitegevuse tuludest. Sellega püsib Tartu KOFSis sätestatud lubatud netovõlakoormuse piirides (2018. aastal on Tartu linna maksimaalne lubatud netovõlakoormus 60% põhitegevuse tuludest). Planeeritava ning maksimaalse võimaliku laenukoormuse vahe (nn laenupuhver) on 11,7 miljonit eurot.
=====================
Muudatusettepanekud (esitamise tähtaeg 10.12.2018 kl 12)
I Volikogu liige Vahur Kalmre
Muudatusettepanek 2019 eelarvesse.pdf
II SDE fraktsioon
SDE fraktsiooni ettepanekud Tartu linna 2019. aasta eelarvesse.pdf
III Jüri-Ott Salm (VL Tartu Heaks), Hannes Klaas (VL Tartu Eest), Gea Kangilaski (SDE fraktsioon), Indrek Särg (EKRE fraktsioon)
11.12. 2018 - ettepanekuga liitus Peeter Laurson (Isamaa)
Ettepanekud Tartu linna 2019 eelarve.pdf
IV EKRE fraktsioon
Ettepanek Tartu linna 2019.pdf
Kõik ettepanekud koos linnavalitsuse ja rahanduskomisjoni seisukohtadega
Muudatusettepanekud_LV_rahanduskom_seisukohtadega.pdf
Õiend_eelarve_parandused.pdf