Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2019. aasta eelarve" eelnõu esitamine |
Reg. number: | LV-IP-0239 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 14.11.2018 |
Koostaja: | Külli Lust |
Ettekandja: | Külli Lust |
Failid: | Määruse lisad 1-6.xlsx ( 68 kb ) Tartu Linna 2019. a eelarve.doc ( 26099 kb ) Tartu Linna 2019. a eelarve.pdf ( 4836 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
14. november 2018. a. nr LV-IP-0239 |
Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2019. aasta eelarve" eelnõu esitamine |
KUULATI: | Külli Lusti ettekannet |
OTSUSTATI: |
1. Kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse "Tartu linna 2019. a eelarve" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Monica Rand. |
Juhataja: | |
Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lõike 2 alusel ja Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 20 punktide 1, 2 ja 5 alusel.
§ 1. Tartu linna 2019. aasta eelarve
Tartu linna 2019. aasta eelarve kogumaht on on 192 138 777 eurot, eelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-6.
§ 2. Kohustuste võtmise lubamine
(1) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu või emiteerida võlakirju investeeringute katteks kokku kuni 17 696 895 euro ulatuses.
(2) Linnavalitsusel lubatakse võtta lühiajalist arvelduslaenu 2019. aasta jooksvate kulude katteks kuni 5 000 000 euro ulatuses.
(3) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kuni 2 500 000 euro ulatuses.
§ 3. Muud eelarve vastuvõtmisega samaaegselt tehtavad otsused
Välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimise suurimaks lubatud mahuks määratakse 3 200 000 eurot.
§ 4. Reservfond
Reservfondi suuruseks määratakse 500 000 eurot.
§ 5. Kulude eelarve vahendites ümberpaigutuste tegemine
Linnavalitsusel lubatakse teha kulude eelarve vahendites ümberpaigutusi vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja kontoplaanis tehtavatele muudatustele.
§ 6. Kaasava eelarve osa suurus
Kaasava eelarve osa suurus 2020. aasta eelarve koostamisel on 200 000 eurot ja ühe kaasava eelarve objekti maksumuse ülemmäär on 100 000 eurot.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
Linna 2019. a põhitegevuse tulude üldmahuks kavandatakse 156 705 941 eurot, mis on käesoleva aasta täpsustatud eelarvega võrreldes 4,5% suurem. Vabariigi Valitsuse kabineti 21. septembri 2017. a otsus on tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2021 ümber KOV tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi (üldotstarbelise toetuse) kaudu ja indekseerides seejuures tasandusfondi lisatavate vahendite kasvu. 2019. a on plaanis KOV tulubaasi (jaotatuna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu) üle tõsta sotsiaaltoetuse- ja teenuse osutamise toetus ning jäätmehoolduse toetus summas 4,7 miljonit eurot. Ülejäänud toetuste tulubaasi üleandmise ajakava on väljatöötamisel. Riigieelarve seaduse kohaselt on 2019. a kohalikele omavalitsustele edasiantava füüsilise isiku tulumaksu määr 11,93%. 0,07 protsendipunkti suurune tõus tuleneb: 0,04 protsendipunkti majanduskriisi eelse taseme taastamiseks (kriisi mõjul langetati kohalikele omavalitsustele edasiantava tulumaksu osakaalu 0,53 protsendipunkti) ning 0,03 protsendipunkti sotsiaaltoetuse- ja teenuse osutamise toetuseks ning jäätmehoolduse toetuseks.
Linna peamisteks tuludeks on üksikisiku tulumaks 84 500 000 eurot, maamaks 1 533 000 eurot (alates 2019. aastast maksumäär 2% maa maksustamishinnast), linnaasutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 16 644 962 eurot ning riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused 51 864 979 eurot.
Tulumaksu kasvuks võrreldes 2018. a täpsustatud eelarvega on kavandatud 7,9%. Tulumaksu põhiliseks kasvuteguriteks järgmisel aastal on lisaks riigi poolt eraldatava tulumaksuosa tõusule 0,07 protsendipunkti võrra ka keskmise palga kasv ning vähemal määral ka tulu saajate arvu kasv.
Tulu kohalikest maksudest (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu) kavandatakse 1 463 000 eurot.
Investeerimistegevuse tuludena on planeeritud 13 649 941 eurot, millest põhivara müük moodustab 3 560 000 eurot (maa müük 2 600 000 eurot ning linnale kuuluvate muude materiaalsete väärtuste müük 960 000 eurot). Põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist on kavandatud 9 575 941 eurot, millest suuremad summad on ette nähtud linna kergliiklusteede ehitusse, rattarendisüsteemi arendamisse, SmartEnCity projekti raames renoveerimistoetusteks ning Variku kooli remondiks. Võrreldes käesoleva aastaga toetused vähenevad, sest Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditele on juba suures mahus kasutajad leitud. 14 000 eurot on kavandatud intressitulusid ning 500 000 eurot dividenditulu AS-lt Tartu Veevärk.
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 146 565 867 eurot. Kulud kasvavad võrreldes 2018. a täpsustatud eelarvega 2,9%. Põhitegevuse kulude osatähtsus on 76% eelarvest. Põhitegevuse kuludest moodustavad 58,0% hariduse valdkonna kulud. 2019. a eelarvest läheb linna lasteaedade, koolide, kultuuri- ja sotsiaalasutuste ning linnavalitsuse tööjõukulude kasvuks ühtekokku 3 miljonit eurot. See on ulatuslik kasv, mis puudutab kõiki Tartu linnavalitsuse süsteemis töötavaid inimesi. Põhitegevuse tulud ületavad kulusid 10 140 074 euro võrra, mis näitab, et KOFSi kriteerium, mille kohaselt peab omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi väärtus olema aruandeaasta lõpu seisuga null või positiivne, on täidetud ning tulemi saab suunata investeerimistegevuseks.