Käesoleva õigusaktiga muudetakse määrust "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord" taotleja jaoks lihtsamaks ja selgemaks, tuues õigusaktis esile toetuste määrad. Kõik toetuste määrad on võrreldes 2018. aasta tasemega tõstetud järgmiselt:
1) tase 1 (60aastase ja vanema harrastaja kohta kultuuriühingus) 2018. aastal 42,5 eurot aastas, 2019. aastal 50 eurot aastas;
2) tase 2 (7-26aastase harrastaja kohta kultuuriühingus; 7-26aastase harrastaja kohta noorte huvitegevuse ühingus) 2018. aastal 85 eurot aastas, 2019. aastal 100 eurot aastas;
3) tase 3 (7-26aastase harrastaja kohta kolmanda astme saavutustoetust saavas ühingus; 7-26aastase tõhustatud või erituge vajava harrastaja kohta noorte huvitegevuse ühingus; 7-26aastase alaliselt asenduskodus elava harrastaja kohta noorte huvitegevuse ühingus; 7-26aastase harrastaja kohta noorte huvitegevuse ühingus, kus tegeletakse robootika, programmeerimise, inseneeria, modellismi, analoogfotograafia, looduse ja täppisteaduste valdkonnaga) 2018. aastal 127.50 või 128 eurot aastas, 2019. aastal 150 eurot aastas.
2018. ja 2019. aasta toetuste võrdluse lühikokkuvõte on toodud õiendile lisatud tabelis.
Juhul kui harrastajate hulk jääb samaks, on seoses toetuse määrade tõusuga Tartu linna täiendav kulu kultuuriühingute ja noorte huvitegevuse valdkonnas 20 221 eurot. Kuna 7-26aastaste arv Tartus kasvab 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga ca 220 võrra, võib harrastajate osakaalu samaks jäämisel ehk ca 75% sihtrühmast prognoosida harrastajate arvu kasvu kultuuri- ja noorte huvitegevuse ühingutes ning erahuvikoolides kokku ca 165 võrra. Eelarve eeldatav kasv kaetakse kahest allikast:
1. Noorte huvitegevuse ühingute saavutustoetuse kaotamine. Saavutustoetuse kulu 2018. aasta eelarves on 24 205 eurot. Noorsooteenistuse eesmärk on selle toetusliigiga edaspidi soodustada arendavat huvitegevust ilma saavutusi hindamata. Valdavalt pöördutakse selles toetusliigis Tartu Linnavalitsuse poole sooviga toetada alasid, kus saavutuste hindamine on küsitav ja keeruline, näiteks meisterdamine, skautlus, puutöö, kokandus jms. Alates 2015. aastast on noorte huvitegevuse ühingutel olnud võimalik täiendavalt taotleda mobiilsustoetust osalemiseks konkurssidel ja võistlustel ning teisi noorsootöö valdkonna toetusi (Tartu Linnavolikogu 25. juuni 2015. a määrus nr 77"Noorsootöö projekti- ja programmitoetus").
2. Lisanduvate harrastajate kulude katteks kasutatakse huvihariduse ja huvitegevuse täiendavat toetust, mis eraldatakse Tartu Linnavalitsusele tasandusfondi kaudu. 2018. aastal eraldati Tartule Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" ning Vabariigi Valitsuse 15.02.2018 korralduse nr 37 "Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2018. aastal" alusel huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetusena 486 629 eurot. 2018. aastal kasutati vastavalt Tartu Linnavalitsuse 2. aprilli 2018. a korraldusele nr 307 "Tartu linna 2018. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava kinnitamine" lisandunud harrastajate kulude katmiseks 50 355 eurot.
Lisaks eraldatava toetuse tõusule lihtsustatakse mõnevõrra noorte huvitegevuse ühingu tegevusele esitatavaid nõudeid, viies nõutava huviringi nädala jooksul toimuvate kohtumiste arvu ühele senise kahe asemel. Muutustega soodustatakse huviringi töö otstarbekamat korraldust, võimaldades tegutseda ühel kohtumisel pikemalt, selle asemel et tingimata korraldada nädala jooksul kaks kohtumist. Samas ei pea ühe kohtumise pikkus olema enam kui üks akadeemiline tund, arvestades et paljud harrastajad on algklassilapsed, kelle tähelepanu püsivus ei pruugi ulatuda kahe akadeemilise tunnini järjest.
Kui toetuse tõus ja nõutavate tegutsemiskordade arvu vähendamine soodustavad noorte huvitegevuse laienemist, siis säilitamaks selles olukorras siiski ka tegevuste kvaliteet, sätestatakse määrusega juhendajate minimaalne kvalifikatsiooninõue järgmiselt: "Noorsootöö valdkonnas antakse toetust ühingule, mille huviringi vähemalt üks juhendaja on juhendatavas valdkonnas erialase kutse- või kõrgharidusega või erialase kutsetunnistusega." Noorsooteenistuse hinnangul ei vähenda see 2018. aastal võrreldes 2019. aastaga taotlusele kvalifitseeruvate ühingute hulka, kuid piirab asjakohase ettevalmistuseta juhendajate sisenemist huvitegevuse maastikule. Kutsetunnistused tuleb esitada hiljemalt toetuse eraldamise otsustamise ajaks jaanuaris 2019, mis annab taotlejatele üleminekuaja juhuks, kui taotluse esitamise hetkel ehk hiljemalt 1. septembril 2018 juhendaja(te)l kutsetunnistus puudub. Kui mõned aastad tagasi oleks kutsetunnistuse eeldamine olnud arengust etteruttamine, siis 8. juuni 2018 seisuga kehtib 546 kutsestandardit ja on väljastatud 130 419 kutsetunnistust, sealhulgas huvitegevuse valdkonnas näiteks käsitöömeister, kunstnik-dekoraator, nahkkäsitöö valmistaja, noorsootöötaja, puhkpilliorkestri juht, pärimuskultuuri spetsialist, tantsuspetsialist jne. Kutsetunnistuse saamiseks läbitakse eksam ekspertkogu ees, millega ekspertkogu võtab endale vastutuse kutsetunnistuse saaja kompetentside eest. Tartu Linnavalitsus saab seega usaldada kutsetunnistust kui pädevuskinnitust, viimata ise läbi täiendavat kontrolli. Mõistagi on juhendaja kvalifikatsiooni tõendamiseks asjakohane ka erialane kutse- või kõrgharidus, näiteks Tallinna Balletikooli või Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputunnistus. Juhendatavas valdkonnas erialase kutse- või kõrgaharidusega isik ei pea esitama oma pädevuse tõendamiseks kutsetunnistust.
Kultuuri ja noorsootöö valdkonna pearahapõhiste toetuste eraldamiseks on kehtinud kaks eraldiseisvat õigusakti - volikogu kinnitatud "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord" (algversioon 2011, täpsustused 2014, 2015 ja 2017) ning linnavalitsuse kinnitatud "Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele, avatud noortekeskustele ja projektlaagritele toetuse määramise ja arvutamise juhend" (2014). Toetuse määramise ja arvutamise juhend tunnistatakse linnavalitsuse poolt kehtetuks. Juhendis sisaldunud olulised aspektid viiakse praeguse eelnõuga sisse volikogu määrusesse, tuues volikogu määruse tasandil välja saavutustoetuse astmed ning toetuse suuruse. Tänu kahe õigusakti ühendamisele on kultuuri ja noorsootöö huvitegevuse ühingutel vaja edaspidi kahe õigusakti asemel tutvuda taotlustingimuste mõistmiseks ainult ühega.
Muutus on II etapp Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna kontseptuaalsest pearahapõhiste toetuste uuendamise plaanist, mille raames ühtlustatakse ja lihtsustatakse taotlejate jaoks õigusaktide süsteemi. I etapi raames vähendati taotluse ja aruandlusega kaasnevat bürokraatiat. Toetuste uuendamise plaani III etapis koondatakse 2019. aasta jooksul kõik kultuuriosakonna pearahapõhised toetusliigid (kokku hetkel neli) ning õigusaktid (kokku hetkel kuus) ühte määrusesse, muutes linnavalitsuse kultuurivaldkonna toetuspõhimõtted ja -protsessid terviklikult hoomatavaks. Muutuste III etapp rakendub 2020. aastaks taotletavatele toetustele.
