Tartu linnas Raadi-Kruusamäe linnaosas on Tartu Linnavalitsuse 29.08.2013 korraldusega nr 864 kehtestatud "Raadi linnaosas asuva riigikaitsemaa detailplaneering". Riigikaitsemaa, suurusega ca 20 ha, asub endisel sõjaväe territooriumil. Planeeringuga on ette nähtud sõjaväeosa ja kaitsejõudude baasi maa kasutusotstarbega krundi moodustamine. Krundile on planeeritud hoonestusalad, kuhu on lubatud ehitada riigikaitselise otstarbega hooned. Hoonete suurim lubatud arv krundil on 48. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala on 75000 m², suurim lubatud abs. kõrgus 80,00 m ja suurim lubatud korruselisus 7 korrust. Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 12%.
Kaitseministeerium on esitanud Tartu linnale detailplaneeringu algatamise taotluse planeeringu koostamiseks eesmärgiga kaaluda võimalusi riigikaitsemaa väljaviimiseks Raadi-Krusamäe linnaosast Tähtvere külla Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (edaspidi riigimaantee), Hallhundi tee ja Ravila tänava vahelisele ca 55 ha suurusele alale. Alale soovitakse moodustada ca 52,5 ha suurune riigikaitsemaa sihtotstarbega ühtne krunt, määrata suurim lubatud hoonete arv 70 ja suurim lubatud hoonete ehitisealune pind 120 000 m2. Alale kavandatakse erineva otstarbega kuni viiekorruseliste hoonete (staabihooned, õppehooned, garaažid, laohallid, tehnika remondi-hooldusliin) ning kuni 35 m kõrguse 10-korruselise mitmeotstarbelise hoone rajamist.
Planeeritav ala piirneb põhjast Laeva metskonda kuuluva metsamaaga, maad haldab Riigimetsa Majandamise Keskus, kinnistu omanik on Eesti Vabariik. Alale on välja ehitatud RMK puhkeala lõkke- ja piknikukohaga. Ravila tänava poolne ala on kasutuses äri- ja tootmismaa kruntide poolt.
Kaitseministeerium on piirkonna valikul lähtunud piirkonna logistilistest eeldustest ja ruumivajaduse olemasolust, tegevuse sobivusest looduskeskkonda ja väljakujunenud asustuse paiknemisest.
Planeeritavale alale jääv Linnametsa kinnistu, pindalaga 110300 m2 on maatulundusmaa kasutusotstarbega AS Tartu Agro kuuluv maaüksus. Alal kehtib Tähtvere valla poolt 2008. aastal kehtestatud Linnametsa detailplaneering, mille alusel on määratud ehitusõigus kaheteistkümnele tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundile (täisehituseprotsent kuni 50%). Planeeringut ei ole ellu viidud.
Planeeritavale alale jääv ca 30 ha suurune metsamaa kuulub Riigimetsa Majandamise Keskuse haldusalasse. Alal esineb III kaitsekategooria kaitsealuse liigi leiuala.
Ülejäänud metsamaa osas kasutusotstarve ei muutu, mets jääb rohevõrgustiku tuumalasse, mille osas saab tagada üldplaneeringu kohase puhke- ja virgestusalade seotuse rohevõrgustiku tuumalade ja koridoridega.
Tähtvere Vallavolikogu 21. juuli 2006. a määrusega nr 14 kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringuga riigikaitselise otstarbega maa-alasid ei kavandatud. Taotletava ala osas on Ravila tänava äärsel alal tegemist tootmis- ja ärimaa, ülejäänud ala osas metsamaa juhtfunktsiooniga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.
Tartu linna üldplaneeringuga on Raadi-Kruusamäe linnaosas riigikaitsemaa maakasutuse juhtfunktsioon määratud tulenevalt selle praegusest kasutusest. Arvestades käesoleva planeeringu eesmärke, loob detailplaneeringu koostamine eeldused Tartu linna üldplaneeringu koostamisel avada arutelu Raadi-Kruusamäe piirkonna (sh Eesti Rahva Muuseumi lähipiirkonna) võimalike arengusuundade määramiseks, võimaldades avada seni kinnine territoorium uutele linnaehituslikele muutustele.
Tähtvere valla üldplaneeringuga riigikaitsemaid ei määratud, ka endise sõjaväeosa polügoni, Kardla linnaku osas on asutud seisukohale, et ala sobiks puhkepiirkonnaks, endisel sõjaväeosa ca 20 ha suurusel alal on maastikuliste eelduste tõttu head väljavaated saada omanäoliseks spordi- ja vabaajakeskuseks. Alale on kavas rajada krossisõidurajad, luua sportimis- ja õppetreeningkeskus erinevate mootorispordi- ja tehnikaalade harrastamiseks (motokross, maastikuratta treeningud, vibu ja ammulaskmine, paintball, sõjalis-sportlikud tegevused jmt).
Linn on seisukohal, et Tähtvere valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on võimalik järgmistel tingimusel:
- Raadi - Kruusamäe linnaosas asuv riigikaitsemaa vabastatakse ja antakse üle Tartu linnale vajalike arenduste tarvis.
- planeeringu alast väljapoole jääva metsamaa kasutusotstarve ei muutu, mets jääb rohevõrgustiku tuumalasse, mille osas tuleb tagada puhke- ja virgestusalade seotus rohevõrgustiku tuumalade ja koridoridega.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Eelhinnang antakse lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 3-5 toodud kriteeriumitest. Detailplaneeringus tehakse ettepanek Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmiseks vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punktile 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul. PlanS § 142 lg 6 järgi tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Eelnevat arvestades on AS Kobras koostanud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee, Hallhundi tee ja Ravila tn vahelise ala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, töö nr 2018-152.Mõju hindamisel on arvesse võetud tegevuse iseloomu, eeldatavaid mahtusid, eeldatavalt kaasnevaid tagajärgi ja nende ulatust ning ümbritseva ala (looduslikke) iseärasusi.
Töö tulemusena selgub, et keskkonnamõju strateegilist hindamist detailplaneeringule ei ole vajalik algatada, kuna olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule ei ole ette näha, võimalike tingimustega arvestamine on käsitletav planeeringumenetluse käigus.
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee, Hallhundi tee ja Ravila tn vahelise ala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, töö nr 2018-152 on käesoleva otsuse lisadokument.
Linnavalitsus on detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks küsinud seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet on teatanud.....................(täidetakse peale KKA seisukoha saamist)
Planeerimisseaduse § 142 lg 2 järgi kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu (Raekoda, 51003 Tartu), koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu). Detailplaneeringu koostaja on ....................................(selgub algatamisel).
Tartu Linnavolikogu on seisukohal, et planeeringu koostamisele võib asuda otsuse punktis 4 toodud lähtetingimustel.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 128 lg-d 1, 5, 6, 7, § 142 lg 1 p 1 ja lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, § 34 lg 2, § 35 lg-d 5 ja 6 ning arvestades Tähtvere Vallavolikogu 21. juuli 2006. a määrusega nr 14 kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada riigikaitsemaa detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi ala kasutamise sihtotstarbe muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks riigikaitseliste hoonete püstitamiseks.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Riigikaitsemaa detailplaneeringuala situatsiooniskeem".
3. Planeering tuleb koostada järgnevaid lähteseisukohti arvestades:
3.1. Planeeringu joonised - olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud ning maakasutus ja kitsendused - anda mõõtkavas M 1:2000.
3.2. Planeeringuga näha ette ühe riigikaitsemaa krundi moodustamine.
3.3. Määrata hoonestusala. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt: :
3.3.1. krundi kasutamise sihtotstarve on riigikaitsemaa, tee- ja tänava maa-ala;
3.3.2. hoonete suurim lubatud arv, hoonete suurim lubatud ehitisalune pind ja suurim lubatud kõrgus määrata planeeringuga.
3.4. Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
3.5. Alale juurdepääsude kavandamisel tuleb teha koostööd Maanteeametiga. Autode ja jalgrataste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt hoone kasutusotstarvet reguleerivatele normidele vastavalt, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad".
3.6 Planeering kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga, Põllumajandusametiga, Maanteeametiga, Päästeameti Lõuna päästekeskusega, Keskkonnaametiga, Linnametsa kinnistu omanikuga ja Riigi Metsamajandamise Keskusega. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkruntide omanikega.
4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
5. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest vastava teate ilmumine Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees ning Tartu linna veebilehel. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsusega saab tutvuda Tartu linna veebilehel www.tartu.ee ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, Raekoja plats 3.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.