EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
03. aprill 2018. a. nr LV-IP-0085 |
| Tartu Linnavolikogu määruse "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 2 ja § 156 lg 3 alusel.
1. peatükk
Üldosa
§ 1. Üldsätted
(1) Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord sätestab Tartu linna eelarvest ja riigieelarvest Tartu linna eelarvesse eraldatud sihtotstarbelistest toimetulekutoetuse vahenditest Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna (edaspidi osakond) kaudu ühekordsete ja perioodiliste sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning korra.
(2) Toetuse maksmise eesmärk on:
1) soodustada ja parandada isiku ja perekonna toimetulekuvõimet;
2) katta osaliselt abivajava isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega.
§ 2. Toetuse määramise üldpõhimõtted
(1) Toetust on õigus määrata isikule, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn.
(2) Vältimatu sotsiaalabina on õigus ravi- ja transporditoetust määrata isikule, kelle elukoht on väljaspool Tartut.
(3) Toetuse määramisel arvestatakse toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ning perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Sissetulekute hulka ei arvata sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 2 nimetatud toetusi.
(4) Toetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega isikud, kes on abielus või abieluga sarnanevas suhtes, esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased ning muud isikud, keda seob ühine majapidamine.
(5) Tšernobõli veterani toetuse ja eaka toetuse määramisel ei hinnata isiku abivajadust ning õigustatud isik ei pea toetuse saamiseks esitama taotlust.
2. peatükk
Ühekordne toetus
§ 3. Ühekordse toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitatakse osakonnale põhjendatud taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
(2) Osakonna töötajal (edaspidi spetsialist) on õigus nõuda ja taotlejal kohustus esitada talle kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse ja toetuse andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas andmeid kolmandate isikute kohta.
(3) Taotlejalt on õigus nõuda andmeid toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete tulude ja kulude kohta taotlusele eelneva kolme kuu ulatuses. Andmete esitamisest keeldumisel või ettenähtud tähtajaks esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
§ 4. Ühekordse toetuse määramise üldpõhimõtted
(1) Ühekordse toetuse määrab osakonna sotsiaalhoolekandekomisjon (edaspidi komisjon) või spetsialist.
(2) Ühekordse toetuse määrab komisjon, kui:
1) taotluse esitaja ei ole toetuse saaja või tema perekonnaliige;
2) toetuse määramine ei ole spetsialisti pädevuses.
(3) Ühekordse toetuse määramisest keeldumise otsustab komisjon.
(4) Toetuse määramisest võib keelduda, kui toetuse saaja või tema perekonna sissetulekud või kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.
§ 5. Toimetulekupiir
Toimetulekupiir käesoleva määruse tähenduses on Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir.
§ 6. Spetsialisti kohustused ühekordse toetuse määramise ettevalmistamisel
(1) Toetuse määramiseks hindab spetsialist kodukülastuse, vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal taotleja abivajadust.
(2) Spetsialist võib jätta kodukülastuse tegemata, kui eelmisest kodukülastusest on möödas vähem kui 3 kuud.
§ 7. Erakorraline toetus ja selle määramine
(1) Erakorraline toetus on ette nähtud isiku või tema perekonnaliikme kriisiolukorra leevendamiseks, mille on põhjustanud õnnetusjuhtum, tulekahju, vargus, haigestumine, lähedase kaotus või muu erakorraline sündmus või rahaline väljaminek.
(2) Toetuse määramiseks teeb spetsialist komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja spetsialisti ettepaneku läbi ning teeb otsuse toetuse määramiseks või mittemääramiseks.
§ 8. Abivahendi toetus ja selle määramine
(1) Abivahendi toetus on isikule abivahendite ostmise, rentimise ja kasutamise kulude osaliseks hüvitamiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus on kuni 50% isiku omaosalusest. Toetus võib olla suurem, kui see on vajalik toetuse saajale toimetulekupiiri tagamiseks.
(3) Toetuse määramiseks teeb spetsialist komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja spetsialisti ettepaneku läbi ning teeb otsuse toetuse määramiseks või mittemääramiseks.
(4) Spetsialist määrab toetuse toimetulekupiiri ulatuses kalendriaastas perekonnaliikme kohta, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 9. Ravitoetus ja selle määramine
(1) Ravitoetus on ette nähtud retseptiravimite ostmise või raviprotseduuridel osalemise kulude hüvitamiseks, mida ei rahastata Eesti Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti vahenditest.
(2) Toetuse suurus on kuni 50% isiku omaosalusest. Toetus võib olla suurem, kui see on vajalik toetuse saajale toimetulekupiiri tagamiseks.
(3) Toetuse määramiseks teeb spetsialist komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja spetsialisti ettepaneku läbi ning teeb otsuse toetuse määramiseks või mittemääramiseks.
(4) Spetsialist määrab toetuse kuni poole toimetulekupiiri ulatuses kalendriaastas perekonnaliikme kohta, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 10. Küttetoetus ja selle määramine
(1) Küttetoetus on ette nähtud küttematerjali (puit, brikett, kivisüsi ja muu) ostmiseks autonoomse küttesüsteemiga eluruumi kasutajale.
(2) Spetsialist määrab toetuse, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust. Toetuse suurus kalendriaastas on kuni kolmekordne toimetulekupiir.
(3) Spetsialist määrab toetuse toimetulekutoetust mittesaavale isikule, kui toetuse saaja sissetulek pereliikme kohta ühes kuus on väiksem kui 2,5-kordne toimetulekupiir. Toetuse suurus kalendriaastas on kuni kahekordne toimetulekupiir.
§ 11. Kolimistoetus ja selle määramine
(1) Kolimistoetus on vähekindlustatud isikule eluruumi üürimisel või ümberkolimisel makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on kuni kolmekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb spetsialist komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja spetsialisti ettepaneku läbi ning teeb otsuse toetuse määramiseks või mittemääramiseks.
(4) Spetsialist määrab toetuse, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 12. Remonditoetus ja selle määramine
(1) Remonditoetus on eluruumi hooldusremondi kulude katmiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on kuni kolmekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb spetsialist komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja spetsialisti ettepaneku läbi ning teeb otsuse toetuse määramiseks või mittemääramiseks.
(4) Spetsialist määrab toetuse, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 13. Eluruumi sisustamise toetus ja selle määramine
(1) Eluruumi sisustamise toetus on mööbliesemete ja kodumasinate soetamiseks ning remontimiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on kuni kolmekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb spetsialist komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja spetsialisti ettepaneku läbi ning teeb otsuse toetuse määramiseks või mittemääramiseks.
(4) Spetsialist määrab toetuse, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 14. Lapse toimetuleku tagamise toetus ja selle määramine
(1) Lapse toimetuleku tagamise toetus on lapsele koolitarvete, riiete, jalanõude ja muu hädavajaliku ostmiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on ühe lapse kohta kuni ühekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb spetsialist komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja spetsialisti ettepaneku läbi ning teeb otsuse toetuse määramiseks või mittemääramiseks.
(4) Spetsialist määrab toetuse, kui laps või tema perekonnaliige on perioodilise toetuse saaja või perekonnale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 15. Aabitsatoetus ja selle määramine
(1) Aabitsatoetus on esimesse klassi minevale lapsele koolitarvete ostmiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus lapse kohta on kahekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb spetsialist komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja spetsialisti ettepaneku läbi ning teeb otsuse toetuse määramiseks või mittemääramiseks.
(4) Spetsialist määrab toetuse koos toimetulekutoetuse taotlusega jooksva aasta augustis või septembris, kui laps või tema perekonnaliige on perioodilise toetuse saaja või perekonnale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 16. Transporditoetus ja selle määramine
(1) Transporditoetus on raviprotseduuridele, taastusravile ja hoolekandeasutusse sõitmise kulude osaliseks hüvitamiseks või vältimatu sotsiaalabina elukohta naasmiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus on kuni kaks kolmandikku sõidukuludest. Toetus võib olla suurem, kui see on vajalik toetuse saajale toimetulekupiiri tagamiseks.
(3) Vältimatu sotsiaalabina elukohta naasmiseks määratakse transporditoetust vastavalt tegelikele kuludele.
(4) Toetuse määramiseks teeb spetsialist komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja spetsialisti ettepaneku läbi ning teeb otsuse toetuse määramiseks või mittemääramiseks.
§ 17. Tšernobõli veterani toetus ja selle määramine
(1) Tšernobõli veterani toetus on Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi tagajärgede likvideerimisel osalenutele tervise taastamiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on ühekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks kontrollib spetsialist toetuse saaja rahvastikuregistrijärgset elukohta ja Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimistöödel osalemist ning määrab toetuse.
(4) Pärast esmakordset toetuse määramist määrab spetsialist toetuse kontrollitud andmete alusel taotluseta igal aastal hiljemalt 31. detsembriks.
§ 18. Eaka toetus ja selle määramine
(1) Eaka toetus on saja-aastasele ja vanemale isikule sünnipäevaks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on kahekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määrab spetsialist rahvastikuregistrist kontrollitud andmete alusel taotluseta isiku sünnipäevaks.
§ 19. Ühekordse toetuse maksmine
(1) Toetus kantakse ühe nädala jooksul pärast toetuse määramist toetuse saaja arvelduskontole või makstakse välja sularahas.
(2) Toetuse saaja nõusolekul kantakse toetus tema poolt esitatud kolmanda isiku või taotluse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole.
(3) Toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks võib toetuse kanda sotsiaaltöötaja, õpetaja, tugiisiku või muu toetuse saaja üle hoolekannet teostava isiku arvelduskontole.
3. peatükk
Perioodiline toetus
§ 20. Perioodilise toetuse taotlemine
(1) Taotlus esitatakse koolieelses lasteasutuses või lastehoius käivale lapsele (edaspidi laps) kohamaksu ja toidutoetuse saamiseks ajavahemikul 1.-31. august.
(2) Perekonna materiaalse olukorra halvenemisel või muudel mõjuvatel põhjustel võib toetust taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineval ajal.
§ 21. Perioodilise toetuse määramise üldpõhimõtted
(1) Perioodilise toetuse määramisel võetakse arvesse perekonna taotlemisele eelneva kolme kuu keskmine netosissetulek.
(2) Toetus määratakse kui sissetulek perekonnaliikme kohta on väiksem kui 50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast.
(3) Kui taotluse esitaja ei ole perekonnaliige, määrab toetuse komisjon.
(4) Toetus kantakse lasteasutuse või toitlustaja arvelduskontole.
§ 22. Kohamaksu toetus ja toidutoetus
(1) Kohamaksu toetus on koolieelses lasteasutuses koha kasutamisel lapsevanema poolt kaetava osa hüvitamiseks makstav toetus.
(2) Toidutoetus on lapse toidupäeva maksumuse hüvitamiseks ettenähtud toetus.
(3) Toetuse määr on 100% kohamaksust ja toidupäeva maksumusest.
§ 23. Kohamaksu toetuse ja toidutoetuse määramine
(1) Lapsele määratakse kohamaksu toetus ja toidutoetus perioodiks 1. septembrist kuni 31. augustini.
(2) Kohamaksu toetuse taotlemisel käesoleva määruse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul määratakse toetus alates taotlemisele järgnevast kalendrikuust.
(3) Toidutoetuse taotluse esitamisel käesoleva määruse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul enne jooksva kuu 15. kuupäeva määratakse toetus alates jooksva kuu 16. kuupäevast ja taotluse esitamisel pärast 15. kuupäeva määratakse toetus järgmise kalendrikuu esimesest kuupäevast.
(4) Kohamaksu toetuse ja toidutoetuse määrab spetsialist esitatud dokumentide alusel.
4. peatükk
Lõppsätted
§ 24. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 24. jaanuari 2013. a määrus nr 81 "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord" tunnistatakse kehtetuks.
§ 25. Määruse jõustumine
Määrus jõustub .............. aprillil 2018. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord" eelnõu esitamine " juurde
Hetkel juhindub sotsiaal- ja tervishoiuosakond 24. jaanuaril 2013. a vastu võetud Tartu Linnavolikogu määrusest nr 81 "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord". Käesoleva määruse eelnõuga on täpsustatud ja kaasajastatud täiendavate toetuse maksmise määruse sõnastust ja arvestatud spetsialistide ettepanekuid.
Eelnõus on muudetud toetuse taotlust menetleva ametniku nimetust ning "sotsiaaltöötaja" on asendatud sõnaga "spetsialist". Sotsiaal ja tervishoiu osakonna ametnike ametinimetusi muudeti 2017. aastal.
Eelnõu § 10 lg 3 sätestab olulise muudatusena küttetoetuse määramise pädevuse spetsialistile ka sellistel juhtudel, kus toetuse taotleja ei ole toimetulekutoetuse saaja. Kehtiva määrusega oli selliste taotluste korral otsustamise pädevus sotsiaalhoolekandekomisjonil, spetsialistil oli õigus määrata toetusi üksnes toimetulekutoetuse taotlejatele. Eelnõu § 10 lg 3 sätestab, et spetsialist määrab toetuse isikule kui tema sissetulek pereliikme kohta ühes kuus on väiksem kui 2,5-kordne toimetulekupiir (2018. aastal 350 eurot). Toetuse suurus kalendriaastas on kuni kahekordne toimetulekupiir (2018. aastal 280 eurot).
2017. aastal menetles sotsiaal- ja tervishoiuosakond 2632 avaldust. Nendest küttetoetuse taotlusi oli 386. Seega väheneb muudatuse tulemusena sotsiaalhoolekandekomisjoni töömaht ning lüheneb taotluste menetlemise aeg.
Eelnõu § 10 lg 2 jätab spetsialistile jätkuvalt toetuse määramise õiguse kui taotleja on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul toimetulekutoetuse saaja. Toetuse suuurus on kuni kolmekordne toimetulekupiir (2018. aastal 420 eurot).
Eelnõu § 20 lg 1 sätestab koolieelses lasteasutuses või lastehoius käiva lapse kohamaksu ja toidutoetuse taotluste esitamise ajavahemikuks 1. - 31. august.
Hetkel kehtiva määruse kohaselt taotles vanem toetust kahel korral aastas, s.o 1.-20. augustil ja 1.- 20. veebruaril. Kord aastas taotlemine on vanematele vähem koormavam. Eelnõu § 20 lg 2 alusel säilib võimalus perekonna materiaalse olukorra halvenemisel toetust taotleda ka muul ajal kui ettenähtud ajavahemikus.
Lasteaia kohamaksu ja toidutoetuse saajaid oli 2017. aastal keskmiselt 280 koolieelikut.
Käesoleva määruse eelnõus on perioodiliste toetuste osas üheks oluliseks muudatuseks üldhariduskoolide, gümnaasiumide ja põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppivate õpilaste toidutoetuse taotlemise regulatsiooni tühistamine.
2017. aasta detsembris määrati toidutoetus 21-le gümnaasiumi ja kutsekooli õpilasele. Gümnaasiumiastmes õpib 2262 õpilast. Toidupäeva omaosaluse maksumus lapsevanemale on alates 1. veebruarist 0,70 senti (koolilõuna maksumus 1,70 eurot). Kuna koolilõuna toetus on arvestuslik, siis praktikas nähtub, et tegelikkuses on õppeasutustel endil võimekus tasuda vähekindlustatud õppurite omaosalust koolidele riigi- ja linnaeelarvest eraldatud vahenditest.
Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine 2017. a
| Toetuse liik | Taotluste arv | Summa eurodes | Keskmine toetus eurodes |
| Aabitsatoetus | 38 | 9880 | 260 |
| Kolimistoetus | 130 | 28151 | 217 |
| Erakorraline toetus | 376 | 52201 | 139 |
| Küttetoetus | 386 | 71988 | 187 |
| Eluruumi sisustamise toetus | 185 | 33309 | 180 |
| Ravitoetus | 487 | 25112 | 52 |
| Remonditoetus | 54 | 8966 | 166 |
| Dokumenditoetus | 21 | 490 | 23 |
| Lapse toimetuleku tagamise toetus | 606 | 91695 | 151 |
| Abivahendi toetus | 212 | 21931 | 103 |
| Transporditoetus | 31 | 2984 | 96 |
| Tšernobõli veterani toetus | 95 | 12350 | 130 |
| Eakate (alates 100. eluaastast) toetus | 11 | 2860 | 260 |
| Rahuldatud toetused kokku | 2632 | 361917 | 138 |
Perioodiliste toetuste maksmine 2017. a
Kohamaksu- ja lasteaiatoidu toetus 168627