Õigusakti eelnõu: Haage pärnade kaitse alla võtmise osas seisukoha kujundamine

Keskkonnaamet pöördus Tartu Linnavalitsuse poole seoses Haage pärnade, asukohaga Haage küla, Haagemõisa tee 4 (katastritunnus 83101:004:0291), kaitse alla võtmisega ning soovib teada, kas Tartu Linnavalitsus on nõus võtma need pärnad kaitse alla kohalikul tasandil .

Keskkonnaministri 30.03.2009 käskkirjaga nr 454 on algatatud menetlus looduse üksikobjekti – Haage pärnad – kaitse alla võtmiseks.

Keskkonnaameti kirja kohaselt tellis Tartumaa Keskkonnateenistus 2007. aastal Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna lektorilt Eino Laasilt ekspertiisi ning 2017. a mais uue ekspertiisi Hendrik Relvelt, hindamaks Haage pärnade dendroloogilist seisundit ja väärtusi.

Ekspertide hinnangul ei ole Haage pärnadel selliseid väärtusi, mille pärast peaksid need olema riikliku kaitse all: nende mõõtmed ei ole võrreldes teiste Eesti riikliku kaitse all olevate puudega tähelepanuväärsed, ka nende kultuurilooline väärtus on keskpärane.

Hendrik Relve poolt koostatud ekspertiisi kohaselt on puude tervislik seisund hea, nende vanus võib olla rohkem kui 100 aastat. Esteetiliselt ja kultuurilooliselt väärtuselt on puud kaunis tähelepanuväärsed ning näevad kenad ja võimsad välja. Kui võrrelda Haage pärnade tüvede jämedust ja kõrgust Eesti kaitsealuste pärnade omaga, siis ei küüni need rekordmõõtmeteni. Tartumaa kasvavate pärnade hulgas mahuvad Haage viiest pärnast mõned aga Tartumaa jämedamate pärnade esikümnesse ning ka kõrguse poolest on nad üsna tähelepanuväärsed, kaks neist võivad kuuluda Tartumaal teadaoleva kümne kõige kõrgema pärna hulka. Kaaludes pärnade esteetilist ja kultuuriloolist väärtust, on need Tartumaa piirides olevamas, kuigi mitte väga suured. Kokkuvõtteks, kui võrrelda Haage pärnasid teiste Tartumaa laialt tuntud huvitava välimuse või kultuurilooliselt laialt tuntud põlispärnadega, siis nende seas näivad Haage pärnad üsna keskpärased.

Ekspertiisis on märgitud, et olulise asjaoluna tuleb arvestada tõsiasja, et puud on sattunud tugeva inimsurve alla ning kui neid looduskaitse alla ei võeta, on võimalik, et mõni lähikonnas asuv elanik taotleb nende mahavõtmist ja seetõttu tasub nad võtta looduskaitse alla kohalikul tasandil. Samas tõdetakse, et puud paiknevad tihedalt asustatud alal ning on nüüd ja tulevikus selgeks potentsiaalseks ohuks lähedal asuvale elumajale. Tõsiselt ohtlikuks võivad saada kaks puud, mis asuvad majale kõige lähemal (kaugus 10 m) ning mille ladvaosad on maja poole längu. Kui mõni neist tüvedest majale peale kukub, on kahjustused suured. Seepärast soovitab ekspert kahe puu latvu tugevasti kärpida ligi 10 m ulatuses. Erandkorras peaks vähendama ka looduskaitseseadusest tuleneva piiranguvööndi ulatust. Tavaolukorras kehtestatakse looduskaitsealusele üksikobjektile piiranguvöönd raadiuseks 50 m. Antud juhul peaks piiranguvöönd olema väiksem (10 m raadiuses ümber tüvede).

Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. LKS § 8 lg 5 algatatakse kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKSiga, kui loodusobjektil on LKSiga sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on otstarbekas. LKS § 43 kohaselt on looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt.

Lähtudes ekspertide hinnangutest, eeskätt asjaolust, et puud on potentsiaalseks ohuks lähedal asuvale elumajale, teeb osakond ettepaneku Haage pärnade kohaliku kaitse alla võtmise menetlust käesoleval ajal mitte algatada. Samuti tuleb arvestada seda, et kui rakendada ekspertiisis soovitatud meetmeid, s.o kahe puu latvu tugevasti kärpida (~10 m), kaotavad nad oma esteetilises väärtuses.

Ekspertiisis viidatud olukorda, kus lähikonnas asuv elanik taotleb puu mahavõtmist, tekkida ei saa. Pärnad ei kasva looduskaitseseaduse § 45 mõistes tiheasustusalal, mille puhul tohib puid raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel.

Pärnade kasvukoha kinnistu kuulub neljale kaasomanikule, kes peaksid hindama puude väärtust, aga samas ka ohtlikkust elamule ning langetamas otsuse puude säilitamise, kärpimise ja raiumise vajaduse kohta.