Õigusakti eelnõu: Informatsioon jäätmekava täitmisest 2016. aastal

Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjoni tegevuskava näeb ette 15. juunil 2017. a informatsiooni saamise Tartu linna jäätmekava täitmisest 2016. aastal.

Tartu linna jäätmekava perioodiks 2015-2020 kehtestati Tartu Linnavolikogu 18. detsembri 2014. a määrusega nr 52. Järgnevas aruandes tuuakse välja 2016. a olulisemad tegevused strateegiliste eesmärkide kaupa.

1. Strateegiline valdkond: jäätmetekke vältimine, ohtlikkuse vähendamine

Meede 1. Jäätmetekke vältimise edendamine ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine

Jäätmetekke vältimise juures on olulisemaks tegevuseks jäätmetekke vältimisele suunav teadlikkuse tõstmine. Keskkonnateadlikkust edendavate projektide läbiviimist ning õpetajate ja teiste täiskasvanute koolitamist korraldas Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus.

2016. a andis linn välja voldiku “Abiks tartlasele”, kus antakse elanikele muu hulgas ka olulist jäätmeinfot. Voldik saadeti elanikele koju otsepostitusega ja avaldati linna veebilehel. Jäätmeinfot avaldatakse ka linna kodulehel. Pressiteadete vahendusel informeeriti elanikke erinevatest olulistest jäätmealastest teemadest. Koostati trükis “Statistiline ülevaade Tartu 2015”, kus esitati oluline linna puudutav jäätmestatistika.

Linna veebilehel rubriigis “Ametnik vastab” vastatakse elanike küsimustele, sh heakorda ja jäätmekäitlust puudutavatele küsimustele. Tartus tegutsevale heakorratelefonile saavad elanikud jätta kaebusi ja ettepanekuid. Tartu Linnavalitsuse infopunktist saavad elanikud muu hulgas esmast infot jäätmevaldkonna kohta

Ajalehes Tartu Postimees avaldati kümneid jäätmemajandusega seotud artikleid (sh jäätmejaamade töö korraldus, pakendite kogumine, heakorratalgutel osalemine jms).

2. Strateegiline valdkond: võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel

Meede 2. Jäätmete kogumise ja taaskasutamise edendamine

Tagamaks jäätmekäitluse ajakohast korraldust on pööratud olulist tähelepanu jäätmete liigiti kogumisele. Linn on korraldanud jäätmete liigiti kogumist läbi mitmete erinevate tegevuste:

1) jäätmete liigiti kogumise edendamine tekkekohas

2016. aasta 1. juunist käivitus Tartus biojäätmete eraldi kogumine 10 ja enama korteriga majades. Elanikkonna teavitamiseks koostati voldikud „Jäätmete sorteerimise juhend“, mis trükiti ja edastati 10 ja enama korteriga majade elanikele. Samuti koostati juhend kortermajadele trepikodadesse paigutamiseks. Läbi korteriühistute liitude läksid jagamisele ka venekeelsed prügi sorteerimise kettad.

Elanike informeerimiseks jäätmete liigitikogumise muudatustest toimusid mitmed infotunnid (2 infotundi korteriühistute liidu liikmetele, ettekanded biojäätmete sorteerimisest Rohelise Tee õhtul, ettekanne jäätmete sorteerimisest Teadlaste ÖÖ festivali raames peetud üritusel, ettekanne Tartu linna jäätmekäitlusest Tartu linnamuuseumis).

Biojäätmete liigiti kogumist 2016. a iseloomustab järgmine tabel:

Tabel 1. Biojäätmete kogused (t) 2016. a Tartus

2) jäätmejaamade käigushoidmine

Liigiti kogutud jäätmeid võeti elanikelt vastu jäätmejaamades (Turu 49 ja Jaama 72c). Kokku külastas jäätmejamasid 2016. aastal 43 095 inimest (2015. a 25 560 inimest, 2014. a 17 047 inimest, 2013. a 18 122 elanikku).

Jäätmejaamade käigushoidmiseks kulutas linn 2016. a 54 377 eurot.

3) ohtlike jäätmete kogumise korraldamine

1. bensiinijaamades (12 asukohas) - 2016. a tõid elanikud 6187 kg vanaõlisid ja akusid (2015. a 7689 kg, 2014. a 6114 kg);

2. jäätmejaamas aadressil Turu 49 - 2016. a tõid elanikud 41 132 kg ohtlikke jäätmeid (2015. a 34 230 kg, 2014. a 29 096 kg).

3. jäätmejaamas aadressil Jaama 72c – 2016. a tõid elanikud 28 993 kg ohtlikke jäätmeid (2015. a 27 840 kg, 2014. a – 22 304 kg).

Bensiinijaamade kogumispunktide haldamise kulud 2016. a olid 5908 eurot.

4) taaskasutuskeskuste tegevuse toetamine

Taaskasutuskeskuste toetamise läbi edendatakse mööbli korduvkasutusse suunamist. Linna toetusel hoidis Majaomanike Ühing käigus Korduvkasutuskeskust. MTÜ Eko Tarest korraldas linna toetusel teise Tartus tegutseva taaskasutuskeskuse tööd.

5) koostööprojektid korteriühistutega

Koostöös Tartu Korteriühistute Liiduga viidi ellu projekt “Hoolas Ühistu 2016”, mille kaudu veeti 1294 m³ suuremõõtmelisi jäätmeid (2015. a 1120 m³, 2014. a 1151 m³). Projektis osales 139 korteriühistut, linna osalus projektis oli 5687 eurot.

6) puulehtede kogumiskampaaniad

Aia- ja haljastusjäätmeid võetakse kompostimiseks vastu Aardlapalu ümberlaadimisjaamas ja jäätmejaamades. 2016. a tõid elanikud linna jäätmejaamadesse 731 tonni aiajäätmeid (2015. a 428 tonni, 2014. – 519 tonni). Jätkati sügisese puulehtede kogumiskampaaniaga nii eramajade kui kortermajade juurest. Kogutud puulehed suunati kompostimisele.

7) pakendite kogumise edendamine

2016. a oli pakendikogumispunktide üldarv 86 (2015. a 86, 2014. a 66 kogumiskohta).

Jäätmete kogumiskohtade heakorra parandamise eesmärgil finantseeriti linna eelarvest avalike pakendikonteinerite ümbruse koristamist. 2016. aasta oktoobris tellis linnamajanduse osakond videovalve Aardla-Raudtee ristmiku lähedal olevate avalike pakendikonteinerite juurde, et ohjata nende ümbruse prügistamist. Keskkonnateenistus edastas menetlusteenistusele 2016. aastal 10 prügistamisjuhtumi materjalid (videoklipid, pildid, ametniku tunnistused).

8) toetused korteriühistutele

Jäätmete liigiti kogumise edendamiseks, heakorra parandamiseks ja keskkonnateadlikkuse edendamise eesmärgil antakse korteriühistutele toetusi jäätmemajade rajamiseks või süvakogumismahutite paigaldamiseks. 2016. aastal eraldati toetus 10 komplekti sügavkogumimahutite paigaldamiseks (2015. a kaheksale, 2014. a viiele ühistule) ning 3 jäätmemaja ehituseks (2015. ühele, 2014. a ühele).

2016. a toetas linn korteriühistuid 47 373 euroga.

3. Strateegiline valdkond: vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet

Meede 3. Jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine ning seire ja järelevalve tõhustamine

3.1 Suletud Aardlapalu prügila järelhooldus

2016. a jätkati Aardlapalu prügila järelhooldusega ning teostati pinna-, põhjavee ja puhastatud nõrgvee ning jäätmelademe seiret vastavalt prügila sulgemiskavale. Aardlapalu prügila järelhoolduse maksumus linnale 2016. aastal oli 207 641 eurot.

2016. a koguti Aardlapalus 1 223 000 m³ biogaasi, millest Doranova Baltic OÜ tootis elektrit (2015. a koguti 1 355 000 m³ biogaasi).

3.2 Jääkreostuskollete likvideerimine ja kasutuseta ehitiste lammutamine

Igal kevadel organiseeritakse linlaste abiga talgukorras munitsipaal- ja reformimata riigimaal omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimist. 2016. aastal osales talgutel 1208 inimest ja kokku koristati 622 m³ jäätmeid (2015. a -959 inimest, 645 m³ jäätmeid, 2014 – 1061 inimest, 1058 m³ jäätmeid).

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel lammutati Raadi linnaosas asuvatel kinnistutel Puiestee 114, Kasarmu 3, Roosi 91 lagunenud militaarhooned.

3.3. Järelevalve tõhustamine jäätmekäitluse üle

2016. a algatati menetlusteenistuse poolt üks heakorranõuete rikkumisega seotud väärteomenetlus ning menetleti 16 jäätmekäitlusalast väärtegu (2015- 5 väärtegu, 2014 - 43 väärtegu, 2013 - 42 väärtegu, 2012 – 25 väärtegu, 2011 – 25 väärtegu, 2010 - aastal 47 väärtegu, 2009 - 46 väärtegu, 2008 - 43 väärtegu, 2007 - 32 väärtegu).

2014. aastal juurutati linnas uus korraldatud jäätmeveo tarkvara EVALD. Uus jäätmevaldajate register võimaldab tõhusamalt läbi viia järelevalvet ning tagada, et kõik jäätmevaldajad oleksid liitunud korraldatud jäätmeveoga, 2016. a jätkati registri korrastamisega ning jooksva järelevalvealase tegevusega.

3.4 Jäätmehoolduse-alased uuringud ja seire

3.5 Muu jäätmehoolduse kavandamine-korraldamine

2016. aastal jäätmemajanduse valdkonnas uuringuid läbi ei viidud. Täitmaks jäätmekavas püstitatud eesmärki, et kõik jäätmevaldajad on haaratud jäätmete kogumisvõrgustikku, on keskkonnateenistuse tegevused suunatud korraldatud jäätmeveo katkematuks toimimiseks Tartus.