Protokoll: Arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek

Päevakord:

Tartu linna üldplaneeringule avalikustamisel tehtud ettepanekud

Kuulati Jarno Lauri ja Indrek Ranniku ettekannet, vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Komisjonis arutati üldplaneeringu avalikustamise ajal suuremat tähelepanu pälvinud ja enim vastandlikke ettepanekuid kogunud teemasid.

I Miljööväärtuslikud piirkonnad

Koosolekul käsitleti Liiva tänava, Roosi tänava, Puiestee ja Raatuse tänava, Lembitu tänava, Taara puiestee 1, Kastani 22 ja Tartu mõisatega seotud ettepanekuid.

Miljööväärtuslike alade puhul on püütud võimalusel alati arvestada kinnistuomanike arvamusega.

Mõisate osas tuli ettepanekuid anda kõigile Tartu ajaloolistele mõisatele miljööväärtusliku piirkonna või üksikobjekti staatus.
Komisjonis oldi seisukohal, et see ei ole põhjendatud, säilimine on tagatud mälestiste ja nende kaitsevöönditega (nt Tähtvere mõisas on kõik hooned muinsuskaitse all), samuti arhitektuurinõuete seadmisega.
Maarjamõisa säilinud hoonete osas on ettepanek mitte muuta tagasi miljööalaks, kuid mõisapark jääks rohealaks.

Otsustati toetada linnavalitsuse seisukohti.


II Olulised üksikobjektid

Koosolekul käsitleti ettepanekuid, mis puudutasid linnahalli (Arena Tartu) asukohta, Raadil ratsakooli tegevuse laiendamise võimalusi, Emajõe kalda ehituskeeluvööndit (Aruküla) ning mitmete kinnistute (Staadioni 73, 73a, 73c, Puiestee 13; Laulupeo pst 21; Kabeli 1; Raja 31a; Pirni 2; Hipodroomi 12a) kasutusotstarvet.

Raja 31a kasutusotstarbe osas tehti komisjonis ettepanek arvestada Nordecon ASi esitatud ettepanekut viia üldplaneering vastavusse Raja 31a kehtestatud detailplaneeringuga.
Nordeconi ettepaneku poolt oli 7 komisjoni liiget, linnavalitsuse seisukohta toetas 3 komisjoni liiget.

Otsustati:
1. teha linnavalitsusele ettepanek arvestada Nordecon ASi esitatud ettepanekut Raja 31a kinnistu osas;
2. teiste ettepanekute osas toetada linnavalitsuse seisukohti.


III Liiklus

Koosolekul käsitleti ettepanekuid, mis puudutasid monorelsi rajamise ideed, kergliiklust ja trammiliiklust.

Monorelsi osas oldi komisjonis seisukohal, et see ei sobi linna suuruse ja kompaktse keskkonnaga, on visuaalselt reostav ning uue taristu rajamiseks on vaja teha ebaotstarbekalt suuri kulutusi.
Komisjoni liikme eriarvamus: monorelsi teemat ei peaks kõrvale jätma, vaid seda tuleks käsitleda kavandatavas trammiliikluse teemaplaneeringus.

Kergliikluse teema juures oli arutuse all, et selle üldplaneeringu ajaraamis ei ole võimalik sisse viia suurt põhimõttelist jalgrattaliikluse loogikamuudatust. Üldplaneeringus on kergliikluse prioriteetsus sätestatud ja liikumise põhiskeem paigas, kuid üksikobjekte planeerides ja rajades tuleb iga kord siiski otsustada, millist lahendust kasutada, kuivõrd tänavatel on erinev ruumiline suurus ja liikluse iseloom. Pigem tuleks praegu üldplaneeringus olevad kergliikluse arendamise nõuded üle vaadata ja muuta üldisemaks.

Trammiliikluse osas oldi seisukohal, et joonistel näidatakse trammiteed tinglikuna ning tulevikus on kavas koostada vastav teemaplaneering, mis analüüsib võimalikke variante, tasuvust ja teostatavust.

Otsustati: toetada linnavalitsuse seisukohti, märkides kergliikluse osas vajadust rõhutada, et teede rajamisel arvestatakse esmajärjekorras jalakäijate ja jalgratturite huvidega ning muuta praegu üldplaneeringus sisalduvad nõuded kergliiklusele üldisemaks.