Linnavalitsus esitab 2017. aasta eelarve eelnõule muudatusettepanekud, mille tulemusel eelarve maht suureneb 204 300 eurot:
1.1. Linnal on võimalik Riigi Kinnisvara AS-lt soetada ERMi kasutusest vabanenud hoone Kuperjanovi 9. Esimene sissemaks (tagatisraha) koos notariaalse vormistusega on 52 000 eurot.
1.2. Täiendavad vahendid on kavandatud mitteeluruumide müügi suurendamise arvel. Praegu eelnõus 720 000 eurot.
2.1. Üksikisiku tulumaksu laekumise suurendamine 125 800 eurot. Üksikisiku tulumaksu laekumise kasvuks kujuneb järgmisel aastal 5,1% käesoleva aasta eelarvest.
2.2. Sotsiaalmaksu taastamine 33%-le 125 800 eurot. Eelarve koostamisel lähtuti kehtivast seadusandlusest, mille kohaselt pidi alates 2017. aastast sotsiaalmaksu määr langema 0,5% ehk 32,5%-ni. Praegu Riigikogu menetluses oleva seadustike muutmiste eelnõuga jääb sotsiaalmaksu määraks endiselt 33%.
3.1. Teede ja tänavate sulgemise maksu laekumise suurendamine 26 500 eurot. Eelnõus on loodetav laekumine võrreldes 2016. a kavandatud poole võrra väiksemana, kuid järgmise aasta kavandatud rekonstrueerimistööde maht võimaldab eeldada suuremat laekumist..
3.2. Tähetorni lipuväljaku ja trepi projekteerimine. Läbi on viidud arhitektuuri ideekonkurss ning konkursi võitjaga on vaja sõlmida projekteerimisleping.
Linnavolikogu liige Jüri Ginter ettepanek on:
1.1. Lisada eelarve kuludesse "üldised valitsemissektori teenused" alla täiendav tegevusala: Toetused linnaosaseltsidele projektide omaosaluseks 20 000 eurot ja vähendada 01112 "Linnavalitsus" muid tegevuskulusid 20 000 euro võrra.
Põhjendus: Nimetatud toetus on sihtotstarbeline, et linnaosaseltsid saaksid taotleda projektidest rahastamist. Üldised valitsemissektori kulud suurenevad niigi võrreldes äsja kinnitatud eelarvestrateegiaga 13%, seega tuleb raha leida selle tegevusala seest ja mitte kärpida teisi kulutusi, mis on kooskõlas eelarvestrateegiaga.
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: Linnaosaseltsidel on võimalus esitada taotlused erinevate projektide rahastamiseks samadel alustel nagu kõigil teistelgi igal aastal enne eelarve menetlemist või ettearvamatute kulutuste puhul linnavalitsuse reservfondist. Ka seni on linnaosaseltse toetatud nii kultuuriprojektide eelarvest kui ka reservfondist. Kultuuriprojektide eelarvesse on ka järgmiseks aastaks kavandatud toetused Supilinna, Karlova ja Tammelinna Seltsidele.
Jüri Kõre on esitanud IRL fraktsiooni nimel 8 parandusettepanekut, millega taotletakse eelarve mahu suurendamist kokku 276 000 eurot.
1. 1. -1.2. Suurendada laekumisi parkimistasudest 15 000 eurot ja suunata need Anne Noortekeskusele 3D printerite ostuks.
Põhjendus: Eesmärgiks on keskuse pakutavate tegevuste mitmekesistamine. IRL on sellise teepaneku varasemalt teinud ja see lükati tagasi põhjendusega, et noortekeskusel pole printerite tööshoidmiseks vajalikku võimekust. Tänaseks on erasektori abiga soetatud printerid kasutuses nii Eesti põhi- kui keskkoolides (sh mitmes Tartu koolis) ja nende kasutamise kogemust on võimalik üle kanda noortekeskusesse.
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: Multimeedia labori arenduseks on Anne Noortekeskuse eelarves planeeritud 5000 eurot. Parkimistasude laekumist on võrreldes käesolev aastaga kavandatud 33% enam.
2.1.-2.2. Vähendada üldvalitsemiskulusid 150 000 eurot ja suunata need Tennisehalli projekteerimiskulude katmiseks.
Põhjendus: Nn reketimängude (tennis, sulgpall) populaarsuse kasvu tõttu on olemasolevad sisetreeningu võimalused ammendatud ja laste treenerid otsivad pingeliselt alternatiive olemasolevatele kohtadele. Halli enda ehitus ja/või haldamine on võimalik koostöös erasektoriga.
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: Linnavalitsus tegeleb analoogsete projektidega koos erasektoriga, headeks näideteks on täna edukalt tegutsevad Sepa jalgpallikeskus, Tähtvere tennisehall. Erasektoriga sõlmitakse vajadusel hoonestusõiguse lepingud.
Valitsemiskulude kasv on kavandatud peamiselt seoses 2017. a toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste korraldamise kuludega, mis on planeeritud samas mahus kui 4 aastat tagasi.
3.1.-3.2. Vähendada üldvalitsemiskulusid 115 371 (Olukorras, kus linna elanike arv väheneb, külmutada üldvalitsemiskulud 2016. a tasemel s o kokku eelmise parandusega 265 371 euro võrra) ja suunata vahendid tasuta parkimise kohtade laiendamiseks Karlova ja Ülejõe piirkonnas.
Põhjendus: Seoses parkimisvõimaluste ahenemisega kesklinnas on järsult suurenenud tasulise parkimisala piiril asuvate tänavate, parklatele ja haljasalade parkimiskoormus. Sisuliselt aktsepteerivad kesklinnas töötavad inimesed oma käitumisega linnavõimude poolt esitatud soovi, parkida väljaspool kesklinna, kuid seni välja pakutud tasuta parkimise alternatiivid pole olnud piisavad.
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: Linn tegeleb teemaga ka 2017. a eelarve raames arvestades vabade maade olemasolu. Kontaktvööndites on parklad olemas.
Valitsemiskulude kasv on kavandatud peamiselt seoses 2017. a toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste korraldamise kuludega, mis on planeeritud samas mahus kui 4 aastat tagasi.
4.1.-4.2. Planeeringu koostamine eesmärgiga pikemaajaliselt lahendada parkimisprobleem Maarjamõisas. Planeeringu tegemine on võimalik olemasolevate üldvalitsemiskulude arvelt.
Põhjendus: Nn kõrgkoolide planeeringu järgi on Maarjamõisas 60% sektori töökohtadest ja ca seitsmendik õppekohtadest. Seega ei ole realistlik eeldada parkimiskohtade vajaduse hüppelist vähenemist olukorras, kus osa linnaosi on Maarjamõisaga ühistranspordiga halvasti seotud ja kesklinnaga ei ole võimalik lühimat teed pidi rajada kergliiklusteed. Tartu linnal kui SA TÜ Kliinikum ühel asutajal on oma kohustused SA ees ja üks selle kohustuse täitmise võimalus on kõnesoleva planeeringu algatamine.
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: ettepanek ei sisalda rahalist komponenti, mistõttu ei kvalifitseeru eelarve muutmise ettepanekuna.
Selgituseks. Menetluses olev L. Puusepa tn 2 // 4 // 6 // 8 kruntide ja lähiala detailplaneering näeb ette koos järgmise SA TÜK ehitusetapiga rajada korrusparkla Lunini tänava äärde, mis peaks olulisel määral lahendama sealse parkimiskitsikuse. Parkimist käsitleb ka Tartu Ülikooli Maarjamõisa linnaku (Ravila tn 14a // 14b // 14c krundi) detailplaneering. Seetõttu pole eraldi parkimisplaneeringu algatamine otstarbekas.
5.1.-5.2. Jätta ära uurimus- ja arendusprojektis Vareslaste monitooring osalemine ja suunata vahendid 1024 eurot toetuseks eralastehoidudele ja aedadele, eesmärgiga vabastada kõik lastehoius või lasteajas käivad sünnijärjekorras 3. või järgmised lapsed lasehoiutasu maksmisest.
Põhjus: Tegemist on baasteadmistega, mida teadusasutustele rahastatakse riikliku rahastuse arvelt ja mille eraldi toetamine Tartu linna poolt pole vajalik.
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: Projektis osalemine on otsustatud 2015. aastal (LV korraldus nr. 31, 13.01.2015). Projekt algas 2015. aastal ja kestab 2017 aastani, on 90% ulatuses kaasrahastatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt ja Tartu linnal on projekti elluviimiseks SAga sõlmitud leping. Ettepanekus toodud vabastustega lastehoiutasu maksmisest on 2017. a eelarves arvestatud.
6.1.-6.2. Suurendada üksikisiku tulumaksu laekumist 250 000 eurot ja võtta müüki pandava linnavara loetelust välja Taara pst 8 hoone.
Põhjendus: luua Taara pst 8 hoones kogukonnakeskus, kus on ruumid Kodukotuse, Tähtvere seltsi jt. elanikele päevaseid tegevusi pakkuvate ühenduste poolt algatatavate tegevuste jaoks. Kanda osa keskuses tehtavaid tegevusi üle Tähtvere Päevakeskusest ja vähendada päevakeskuse ülalpidamiseks (rendiks) tehtavaid kulutusi. Rendimaksete vähendamise sääst suunata keskuse käivitamisse.
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: kogukonnakeskuse idee on võimalik realiseerida endises Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas, mille linn omandab. Linnale deklareeritava üksikisiku brutotulu analüüs suuremat tulumaksu laekumist ei toeta Vt ka linnavalitsuse ettepanekud 2.1 ja 2.2.
7.1.-7.2. Suurendada laekumisi parkimistasudest 11 000 eurot ja suunata täiendavad vahendid perenõustamisteenuse mahu (erasektorilt teenuse ostu mahu) suurendamiseks.
Põhjendus: eesmärk on viia ellu riikliku laste ja perede arengukava poolt kavandatud positiivse vanemluse põhimõtet. Kuigi kavandatud uue ametikoha („lahutusspetsialisti“) kõiki rolle ei ole võimalik viia erasektorisse, on otstarbekas keskenduda perelepitusele, mitte lahutusele ja perelepituse ebaõnnestumisel selle protsesse lõppjärgus vormistada vanemate vahelised kokkulepped suhtlusõiguse, hooldusõiguse jm lastekaitse alaste toimingute kohta (kokkulepped sõlmitakse perelepituse tegija poolt kuid vormistatakse vastavaid volitusi omava ametniku poolt).
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: Tartu linn ostab nõustamisteenust MTÜdelt Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus ja Tartu Laste Tugikeskus. Lahutavate või lahus elavate lapsevanemate toetamiseks ostab Tartu linn perelepitusteenust MTÜ-lt Noorte Abistamiskeskus Carpe Diem, kes osutab Lõuna-Eestis perelepitusteenust ja on koostöös Eesti Lepitajate Ühinguga korraldanud lepitajate väljaõpet. Lisaks on linnal koostöö OÜ-ga Katriito, mis planeerib 2017. aasta kevadel alustada lahus elavate lapsevanemate grupinõustamisega "No Kids In The Middle" programmi alusel. Lastekaitse spetsialisti kõiki rolle peredega töös ei ole aga võimalik suunata erasektorisse (teenustele suunamine, kohtus kohaliku omavalitsuse arvamuse esindamine jne). Erasektorisse teenusele suunamine vähendab lastekaitse spetsialisti tööd osaliselt, kuid eeldab samuti lastekaitse spetsialistilt teatavaid tegevusi sh juhtumiplaani koostamist, lapse ja pere vajaduste hindamist jne. Lastekaitse spetsialist tegeleb ka nende peredega, kes teenustele ei kvalifitseeru, seal osalema ei soostu või kelle puhul osutub teenus vähetõhusaks.
8.1.-8.2. vähendada valikuliselt vastavalt teadlaste antud soovitustele haljastute pinda, kus sügiseti toimub lehekoristus (-50 000 eurot) ja tõsta puudega lapse hooldaja toetuse määra 2 korda.
Põhjendus: Kasutada kevadel lehemultsi loodusliku väetisena. Laiaulatuslike riiklike reformide käivitamisega (töövõimereform, tulumaksureform) suurendatakse tuhandete tartlaste toimetulekut ja parandatakse nende toimetulekut. Tähelepanu alt on välja jäänud inimesed, kelle heaolu sõltub linna poolt makstavatest sotsiaaltoetustest. Parandusettepaneku kohaselt suurendatakse järk-järguliselt hooldajatoetusi, alustades puudega lapse hooldajatoetuse tõstmisega.
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: Lehekoristuse ärajätmisega või optimeerimisega ei saavutata nimetatud kokkuhoidu. Haljastuse pikaajalise hoolduse taotletud summasid on menetluse käigus vähendatud 125 000 eurot. Põhjendus, et teadlased on andnud Tartule konkreetseid soovitusi puulehtede koristamise osas, ei ole tõene. Tartu linna kolmanda hooldusklassi aladel on aastaid lubatud kasutada lehepurustamist, neljanda hooldusklassi ja metsaaladel lehti ei koristata. Hanke nõuded ei sätesta arvepidamist lehekoguste ja kulutuste üle, samas on aastad väga erinevad ja ka purustamist ei ole alati võimalik läbi viia.
Uues hankes on nõuetes kirjeldatud ka lehepurustamise võimalikkust kesklinna teise hooldusklassi parkides. Hooldushangete summad selguvad aprilliks, ette on näha kogu hoolduspaketi hinnatõusu.
Erivajadusega lapse hooldajatoetus on Tartu linnas 100 eurot lapse pideva ja 75 eurot osalise hooldusvajaduse korral. Paljudes teistes omavalitsustes on toetuste määrad oluliselt madalamad, nt Tallinnas 19,20 eurot.
Toetuse määra kahekordistamine vähendaks olulisel määral erivajadusega lapse vanema motivatsiooni leida alternatiivseid võimalusi tööle asumiseks. Tartu linn pakub mitmeid toetavaid teenuseid erivajadusega lapse hoolduskoormuse vähendamiseks, et toetada igati lapsevanema võimalust olla ühiskondlikult aktiivne ja mitte jääda hooldusvajaduse tõttu eemale ühiskondlikust elust. Töövõimereformi eesmärk on toetada inimesi selles, et nad ei sõltuks linna või riigi makstavatest toetustest, vaid leiaksid võimaluse läbi töö või tööga võrdsustatud tegevuse enese heaolu suurendamiseks.
Linnavolikogu liige Jüri-Ott Salm esitas 2 ettepanekut:
1.1. -1.2. Välja arvata keskkonnakaitse investeeringutest Pirogovi platsi (sh tualett) rekonstrueerimine 450 000 ja suurendada vastavalt hariduse valdkonna investeeringute kulusid koolieelsetele lasteasutustele. Põhjendus: Pirogovi platsi rekonstrueerimine on eelkõige toreduslik kulutus, kuivõrd ala ei ole halvas seisukorras. Seevastu on lasteaedade rekonstrueerimiseks tehtud taotlusi linna eelarvele kaks korda enam, kui selleks on eraldatud vahendeid linnaeelarve eelnõus. Leian, et kaalukam on investeeringute teostus haridusvaldkonda.
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: Selle objekti elluviimisest on räägitud kaua ning praeguseks on tehtud ka mitmeid eeltöid ja kulutusi, mistõttu poleks objekti ärajätmine otstarbekas. Nimelt on tehtud Pirogovi platsi rekonstrueerimise projekt. Ühte osa sellest projektist (Toomemäe nõlva kindlustamine) on asutud KIKi kaasrahastamisel ellu viima ja et neist töödest saada maksimaalne väljund on vajalik viia Pirogovi platsile sademevee torustikud. Kui platsil juba toimuvad kaevetööd, siis on otstarbekas teostada ka muud tööd, mitte taastada olemasolevat olukorda. Tualeti paigaldamiseks on samuti teostatud eeltööd ning kavandatavasse asukohta on välja ehitatud vee-, kanalisatsiooni- ja elektriühendused.
Hariduse valdkonda investeeritakse järgmisel aastal 33% kogu investeeringute mahust.
2.1.-2.2. vähendada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna kulusid 20% võrra (94 552 EURi) ja vähendada vastavalt linna võlakoormust.
Põhjendus: Eelmisel arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolekul J. Laurilt saadud vastuse põhjal ei kõhkle ma tegemast ettepanekut vähendada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna kulusid 20% võrra (94 552 EURi) ja J. Laur ei ole esitanud ka hiljem piisavaid põhjuseid, miks seda ettepanekut mitte teha. Kui konkreetselt tooks see kaasa peamiselt "koondamise" ja mingite planeeringute ärajäämise, siis näitab see pigem, justkui oleks liiga palju inimesi tööl.
Linnavalitsus ei toeta ettepanekut: linn on üldplaneeringu, arengukava ja mitmete linna planeeringutega faasis, kus tegevuste "külmutamine" pole mõistlik ja tekitaks pigem kulusid juurde. Linna võlakoormus on vastavuses Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest tulenevate kriteeriumidega.