Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartumaa maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamine" eelnõu esitamine |
Reg. number: | LV-IP-0189 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 04.07.2016 |
Koostaja: | Jaanika Koppel |
Ettekandja: | Urmas Ahven |
Failid: | seletuskiri.pdf ( 816 kb ) pohijoonis.pdf ( 6630 kb ) KSH aruanne.pdf ( 1624 kb ) Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ eskiislahendus (2016).pdf ( 11614 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
04. juuli 2016. a. nr LV-IP-0189 |
Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartumaa maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamine" eelnõu esitamine |
KUULATI: | Indrek Ranniku ettekannet. |
OTSUSTATI: |
1. kooskõlastada ja esitada Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartumaa maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamine" eelnõu.
2. määrata ettekandjaks linnavolikogus abilinnapea Jarno Laur. |
Juhataja: | |
Protokollija |
Tartu Maavalitsus esitas planeerimisseaduse § 65 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 alusel Tartu linnale kooskõlastamiseks koostatava Tartumaa Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
Maakonnaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringus võetakse arvesse üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatu ning kujundatakse põhimõtted asustuse arengu suunamisel, taristu ja liikuvuse kavandamisel, põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmisel.
Maakonnaplaneeringu koostamine algatati Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2013 korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ ning Tartu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu maavanema 03.09.2013 korraldusega nr 1-1/501 „Tartu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2013 korralduse lisas on kinnitatud ka lähteseisukohad maakonnaplaneeringute koostamiseks.
Tulenevalt KeHJS § 2 lõikest 2 on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks keskkonnakaalutluste arvestamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva arengu edendamine. Sealhulgas peavad planeeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija KSH oluliseks eesmärgiks keskkonna-, sotsiaal-kultuuriliste ja majanduslike kaalutluste vahel tasakaalustatud planeeringu kujundamise toetamist.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 1, planeerimisseaduse § 65, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § ..., Tartu linna ehitusmääruse § 11 lg 6, arvestades Tartu Maavalitsuse 27.06.2016 kirja nr 9-11/1993-1 ning Tartu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kooskõlastada Tartumaa maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu järgmiste märkustega:
1.1. Tartu linna osas:
1.1.1. Asustust käsitlevas seletuskirja peatükis 3.1 tuleb rõhutada Tartu linna, kui kõrghariduskeskuse olulisust ning sellega kaasnevat ruumilist mõju linna arengul.
1.1.2. Asustust käsitlevas seletuskirja peatükis 3.1 tuleb lisaks kesklinna konkurentsis tugevdamisele linnapiirkonnas rõhutada ka selle rahvusvahelist ja regionaalset tähtsust vaimu-, noorsoo, ja eripalgelise kultuurikeskusena.
1.1.3. Asustust käsitlevas seletuskirja peatükis 3.1 või Tartu linna keskuslinnana käsitlevas peatükis 3.3. rõhutada linna olulisust targa ja rahvusvahelise ettevõtlusega alustamise paigana.
1.1.4. Asustust käsitlevas seletuskirja peatükis 3.1 tuleb rõhutada, et maakonnaplaneeringuga nähakse ette Tartu linnapiirkonna arengut linnastsenaariumi kohaselt, kus uued eluruumid linna ja eeslinna vahel jaguneksid pooleks.
1.1.5. Korrigeerida linna haldusterritooriumil näidatud tiheasustusala tsoneeringut ja puhkealade paiknemist viies selle vastavusse koostatava Tartu linna üldplaneeringuga.
1.1.6. Joonisel mitte kajastada sadamaraudteed või lisada raudtee leppemärk taustteabe leppemärkide hulka.
1.1.7. Eesmärgiga kajastada kavandatavate ja olemasolevate kergliiklusteede sidusust maakonna ja linna vahel tuleb joonisel kajastada järgmised vastavad kergliiklusteed: Mõisavahe kergliiklustee, Ilmatsalu tn kergliiklustee, Ülenurme tänava kergliiklustee, Kroonuaia sild - Emajõe äärne - Aruküla tee kergliiklustee
1.1.8. Tabelis 3 Nimetada Tartu linna puhul teenustena ka kõrg- ja gümnaasiumiastme hariduse andmist.
1.1.9. Seletuskirja peatükis 7.6. Veeteed nimetada regionaalse tähtsusega sadamana ka Ropka tee 22 asuvat sadamat.
1.1.10. Seletuskirja ptk. 8 fikseerida, et uued 110 kV liinid Tartu linnas võivad olla vaid kaabelliinid.
1.1.11. Seletuskirja ptk 7.4. sätestada, et Tartu linn taotleb Raudteega seonduva maa-ala vähendamist Riia tn ja Näituse tn vahelises lõigus eesmärgiga rajada selle asemele äri ja büroohooneid uute töökohtade loomiseks linna ning linnaosade omavaheliseks paremaks sidumiseks.
1.2. Tartu maakonna osas:
1.2.1. Tuginedes planeeringu lisa 4 uuringule „Tartumaa maakonnaplaneering. Asustuse arengu suunamine ja toimepiirkondade määramine“ pidada prognoosidele vastavaks tiheasumite laiendamist Tartu maakonnaplaneeringu eskiislahenduses näidatud ulatuses.
1.2.2. Lisada joonisele kergliiklusteed Otepää suunal ja Haaslava suunal, kaaluda kergliiklusteede võrgu täiendamist ja sidumist radiaalsete ühenduste kaudu.
1.2.3. Lisada oluliste supluskohtade nimistusse Vasula järv, Ropka järv, Kurepalu paisjärv.
1.2.4. Lisaks puhkealadele fikseerida planeeringus ka puhkemetsad (metsad, mis kavandatud selleks, et linnade elanikel oleks võimalus puhata, korjata seeni ja marju, teha tervisesporti ka kodu lähedal, linna lähiümbruse metsades.
1.2.4. Mõistete peatükis anda maalise piirkonna mõiste.
1.2.5. P. 7.1.4. ümberistumiseta sõit linnas ja linnalähialal asendada sõnastusega "ümberistumiseta sõit linnalähiliinidel".
1.2.6. Seletuskirja ptk 8 mahus tuleb fikseerida nõuded tiheasumite planeerimisel ja realiseerimisel tehnovõrkude osas järgnevalt: "Tiheasumi planeerimisel (olemasoleva tiheasumi laiendamisel või selle mahus uute hoonete planeerimisel) esitada maakonna tasemel konkreetne varustusnõue tehnilisele infrastruktuurile: lisaks olemasoleva elektrivõrgu laiendamisel põhinevale elektrivarustusele tuleb hoonete vee- ja kanalisatsioonilahendused kavandada ühisveevärgi- ja- kanalisatsioonisüsteemi baasil. Planeerimisel lahendada sademetevee käitlemine. Piisava kavandatava hoonestusmahu ja /või kaugküttevõrgu olemasolu korral kavandada hooned kaugküttevõrku ühendatavana".
1.2.7. Transpordivõrgustiku ja muu tehnilise taristu (ptk 7) osas fikseerida: "Tiheasumite teedevõrgu areng peab põhinema linnatänavate standardijärgsel liigitusel ja sellest tuleneval hierarhial.
Koostatavad planeeringud peavad viima teede- ja tänavatevõrgu arendamiseni, mille gabariidid ja tehnilised näitajad vastavad liikluskoormusele ja- iseloomule. Planeeritavate tiheasumite tänavavõrk tuleb kavandada seotult keskustega".