Õigusakti eelnõu: Tartu kesklinna üldplaneeringu kehtestamine

Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu Linnavolikogu 16. detsembri 2010. a otsusega nr 148, et välja töötada kesklinna ruumilise arengu suunad ja selle alusel maakasutust reguleeriv planeering. Üldplaneeringu üheks oluliseks ülesandeks on kesklinna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine. Planeeringu koostaja on Tartu linn.

Planeeringuala pindalaga ligi 190 hektarit maa- ja veeala on jaotatud ruumilisteks analüüsiüksusteks Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna asumitena, mille kohta on kirjeldatud ja kavandatud nende linnaehituslikku olemust, säilitatavaid väärtusi, hoonestust, haljastust, liiklust jms. Planeeringu ajaline perspektiiv on tinglikult 15 aastat ehk sama ajahorisont, mis on võetud lähtekohaks arengustrateegias „Tartu 2030“ ja Tartu kesklinna strateegias.

Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest ning planeeringu juurde kuuluvad lisad: Tartu kesklinna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused (koostaja OÜ Artes Terrae) ja Tartu kesklinna keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (koostaja OÜ Hendrikson & Ko). Lisaks arvestati planeeringu koostamisel Tartu kesklinna arengustrateegiat (Tartu linn) ja Tartu kesklinna liikuvuskava (koostaja liiklusbüroo Stratum).

Planeeringulahendusega on antud Tartu kesklinna ruumilise arengu põhimõtted ja eesmärgid (üldised funktsioonid piirkondade kaupa, hoonestamise tihendamise või uushoonestuse vajadus, puhkealade arengusuunad jms), sealhulgas liikumisruumi arendamise põhimõtted.

Liikumisruumi kasutamise põhimõttena soodustatakse kesklinnas autole alternatiivsete liikumisvõimaluste loomist ja liikumisviiside kasutatavust - see tähendab ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamist ning "pargi ja kõnni" süsteemi käivitamist. Jalgratturitele luuakse kesklinnas paremad liikumisvõimalused elamupiirkondadesse ja akadeemilistesse linnakutesse. Avaparklate asemel eelistatakse maa-aluseid ja hoonesiseseid parklaid. Määratud on parkimismajade ja avalikult kasutatavate parkimisalade asukohad ning tänavad, kus parkimine on keelatud.

Planeeringus on määratud rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused, puhke- ja virgestusalad ning Emajõe kasutamis- ja ehitustingimused. Ettepanekud on tehtud linnakujunduse osas avalikus linnaruumis (tänavad, pargid, jõekaldad jne), kaitsealadele ning muule linna- ja liikumiskeskkonnale. Kaarsilla ja Võidu silla vaheline ala kujundatakse linna keskseks jõeväljakuks ning Võidu sillast Sõpruse sillani rajatakse esinduslik Emajõe kaldapromenaad koos kaldakindlustusega. Jalakäijate sildade otstesse rajatakse jalakäijate väljakud ja platsid.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamise käigus kavandatava osas läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Keskkonnaamet on KSH aruande heaks kiitnud oma 18. aprilli 2016 kirjaga nr 6-3/16/1846-5. KSH eesmärk on vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut.

Mõjude hindamise tulemusel selgus, et valdavalt ei kaasne KSH hindamise aluseks olnud Tartu kesklinna üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt otseselt olulist negatiivset keskkonnamõju. KSH aruandes on välja toodud võimalikud ebasoodsad arengud, mille rakendumise korral on tõenäoline olulise negatiivse mõju ilmnemine ning antud soovitused mõju vältimiseks või leevendamiseks.

KSH aruandes võrreldi II maailmasõja eelselt hoonestatud olnud alade taashoonestamisel põhinevat stsenaariumi olemasoleva olukorra jätkumisel kujuneva situatsiooniga. Leiti, et arvestades Tartu linna ja kesklinna konteksti, tuleb täiendavat hoonestamist lugeda pigem positiivseks arenguks. Kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud linnaloodusele on eeldatavalt piisaval määral leevendatavad.

Tartu Linnavolikogu 17. septembri 2015. a otsusega nr 249 võeti üldplaneering vastu ning suunati üldplaneering ja KSH aruanne avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 19.10─19.11.2015. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimus 22.10.2015 liiklusskeemi tutvustamiseks ja 26.10.2015 maa- ja veealade üldiste ehitus- ja kasutustingimuste tutvustamiseks.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitasid asjast huvitatud planeeringulahenduse, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande kohta omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid. Arvamusi laekus kokku ca 160 isikult, lisaks esitati linnavalitsusele kodanikualgatuse korras elektrooniline petitsioon, mille eesmärk oli säilitada kesklinna pargid olemasolevas suuruses ja mitte neid hoonestada. Linnavalitsus võttis laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta seisukohad 4. veebruari 2016. a korraldusega nr 107 ja 10. veebruari 2016. a korraldusega nr 137. Planeeringu avalikustamise tulemuste arutelud toimusid 22.02.2016 ja 26.02.2016.

Vastavalt Tartu Linnavalitsuse seisukohtadele ning laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest lähtuvalt on planeeringulahendust korrigeeritud. Sealhulgas otsustati jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vaheline haljasala, lisada planeeringusse lisaks hoonete kõrguspiirangule ka minimaalne korruselisus. Arvestades enam rohelisuse säilitamise põhimõttega, võeti seisukoht, et Holmi parki näidatud hoonestusala siseselt võib hoonestus hõlmata kogu pindalast kuni 70 protsenti. Planeeringus otsustati täpsustada mitmeid liikluskorralduslikke ja vanalinna parkimisega seotud teemasid. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond on vastava informatsiooni edastanud kõikidele isikutele, kes arvamusi esitasid.

Tartu Linnavalitsus otsustas 15. märtsi 2016. a korraldusega nr 233 esitada planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta Tartu maavanemale järelvalve teostamiseks, lugedes lahendamata jäänud planeeringuvaidluseks arvestamata jäänud ja osaliselt arvestatud ettepanekud ning vastuväited.

Tartu kesklinna üldplaneeringu järelevalve teostamise raames toimus Tartu Maavalitsuses 26.04.─29.04.2016 ja 05.05.2016 üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete esitajate ja linnavalitsuse esindajate ärakuulamine. Maavanema juures osapoolte ärakuulamise järel saavutatud kokkulepete alusel ning maavanema seisukohti arvestades on planeeringut veel kord korrigeeritud.

Tuginedes planeerimisseaduse § 23 lõikes 3 sätestatud järelevalve teostaja pädevusele, on maavanem oma 23.05.2016 kirjaga nr 7-5/945-20 andnud Tartu kesklinna üldplaneeringule eelnimetatud seaduse § 23 lg 6 kohase heakskiidu ning teinud ettepaneku planeering kehtestada.

Maavanema seisukohad avalikul väljapanekul esitatud, planeeringu koostamisel arvestamata jäetud ettepanekute ja vastuväidete kohta on koos linna seisukohtadega koondatud tabelisse, mis asub käesoleva otsuse lisas.

Linnavolikogu rõhutab planeeringu kehtestamisel järgmist.
Kesklinna ruumilise arengu kavandamisel on kaasatud avalikkust märkimisväärses ulatuses. Linn on korraldanud avalikud väljapanekud kesklinna arengustrateegia koostamisel (linna kodulehel), kesklinna üldplaneeringu eskiislahenduse menetlemisel (Tartu Linnavolikogu 27. juuni 2013. a otsus nr 500). Planeeringut on kogu selle protsessi käigus kajastatud meedias (ligikaudu 130 kajastust). Planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute rohkuse, mitmekesisuse ja põhjalikkuse alusel leiab linn, et avalikkus on piisavas ulatuses protsessi kaasatud, avalikkuse seisukohad on välja selgitatud ning saadud teave on piisav kaalutlusotsuse tegemiseks kesklinna planeerimise sõlmküsimuste osas. Linn on nii kogu linna kui kesklinna ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadusele. Samuti arvestab linn koostatava Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Nii Tartu kesklinna üldplaneering kui selle aluseks olev kesklinna arengustrateegia rõhutavad kesklinna eelisarengut, selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Kesklinna arengustrateegias välja toodud visioonis rõhutatakse muuhulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Toodud eesmärkide täitmiseks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad. Tartu linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab väga tugevad eelised jätkusuutliku ning säästva arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande ptk 2.1 toob välja üldplaneeringu vastavuse Leipzigi hartale, Euroopa säästva ruumilise arengu printsiipidele ja jätkusuutliku maakasutuse kavandamise põhimõtetele. Strateegilises, pikaajalise ruumilise planeerimise plaanis, mis hõlmab endas kogu Lõuna-Eesti keskusena funktsioneerimist, võimaldab planeeringulahendus koos täiendavate ehitusmahtudega saavutada laiapõhjaliselt jätkusuutliku arengu. Haljasalade vähenemine, mida kompenseeritakse linnahaljastuse kvaliteedile täiendava tähelepanu pööramisega, on vaid üks komponent mõjudespektri tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks strateegilise otsuse langetamisel. Ka koostatav Tartumaa maakonnaplaneering märgib, et ehkki ehitussurve on vähendanud sidusust Emajõe kallastel Tartu linnas, on barjäär ümbritsevate looduslike alade külluse tõttu väheoluline.

Samuti on linn seisukohal, et sõjajärgsel ajal väljaspool ajaloolist vanalinna on kujunenud uus linnaehituslik struktuur, linna elanike arv võrreldes sõjaeelse ajaga on ligikaudu kahekordistunud ning muutunud on kesklinna funktsioonid ja liikluskorraldus. Seetõttu ei poolda linn üldpõhimõttena ajaloolise ehituskeskkonna ja tänavavõrgu taastamist, vaid soodustab planeeringuga kaasaegse, tulevikku suunatud linnaruumi kujunemist.

Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu ning planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ja huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis saab olla planeeringu kehtestamise eelduseks.

Planeeringu kehtestamise kaalutlemisel lähtub linnavolikogu lisaks planeeringudokumentidele käesoleva otsuse lisas sisalduvatest linnavalitsuse ja maavanema seisukohtadest. Linnavolikogu on seisukohal, et käesoleva üldplaneeringu lahenduse osas on linn kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud nii avalikke huve ja väärtusi kui ka maaomanike õigusi ja huve.

Lähtudes eelnevast ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 31, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lg 3, Tartu linna ehitusmääruse § 19 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Kehtestada Tartu kesklinna üldplaneering vastavalt lisale.

2. Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada planeeringu kehtestamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.

3. Otsus jõustub 15. juulil 2016. a.

4. Käesoleva otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

Samuti on linn seisukohal, et sõjajärgsel ajal väljaspool ajaloolist vanalinna on kujunenud täiesti uus linnaehituslik struktuur, linnaelanike arv võrreldes sõjaeelse ajaga on ligikaudu kahekordistunud, muutunud on kesklinna funktsioonid ja liikluskorraldus. Seetõttu ei poolda linn ajaloolise ehituskeskkonna ja tänavavõrgu taastamist, vaid soodustab planeeringuga kaasaegse, tulevikku suunatud linnaruumi kujunemist.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31 järgi on üldplaneeringu kehtestamine volikogu pädevuses. Eelnimetatud sättest lähtuvalt kooskõlas Tartu linna ehitusmääruse § 19 lg-ga 1 esitatakse käesolev eelnõu linnavolikogule.

Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal tuleb korraldada kehtestamise teate ilmumine ajalehes "Postimees".
Planeeringu seletuskiri: Tartu kesklinna YP seletuskiri.pdf
Seletuskirja LISA 1 Muinsuskaitse objektid kesklinnas.pdf


Planeeringu joonised:
1. Maakasutus Joonis 1.pdf
2. Hoonestustingimused Joonis 2.pdf

3. Liiklus Joonis 3.pdf
4. Jaotus asumiteks Joonis 4.pdf

5. Avalik ruum Joonis 5.pdf

Planeeringu lisad:
Muinsuskaitse eritingimused: 61ÜP12 Tartu kesklinna ÜP MK ET.pdf61ÜP12 Tartu kesklinna ÜP MK ET joonis 1.pdf61ÜP12 Tartu kesklinna ÜP MK ET joonis 2.pdf
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne: Tartu_kesklinnaYP_KSHaruanne.pdf
Tartu kesklinna arengustrateegia: Tartu kesklinna arengustrateegia.pdf
Tartu kesklinna liikuvuskava: Tartu kesklinna liikuvuskava.pdf

Jaanika Koppel
planeerija