Tartu Linnavalitsus esitas linnavolikogule eelnõu "Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruse nr 27 "Koolitoetus" muutmine", millega sooviti sisse viia kaks muudatust:
1) laiendada koolitoetuse saajate ringi (toetust hakkaksid saama ka lapsed, kes sotsiaal- ja tervishoiuosakonna soovitusel õpivad esimeses, teises või kolmandas klassis mõne teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil);
2) lisada täiendav alus koolitoetuse väljamaksmata jätmiseks (toetusele ei ole õigust vanematel, kes on jätnud linnale lasteaias või -hoius koha eest tasumata 1.-3. klassis õppiva lapse eest).
IRL fraktsiooni esimese ettepaneku kohaselt tuleks väljaspool Tartut õppivate laste puhul soodsamat sätet kohaldada tagasiulatuvalt alates koolitoetuse maksma hakkamisest.
Selle ettepanekuga saab nõustuda osaliselt, sest koolitoetuse maksmise tingimused on olnud aastati erinevad.
Esimest korda maksis Tartu linn koolitoetust 2014/2015. õa alguses (september-oktoober 2014). Esimesel aastal maksti koolitoetust ainult esimesse klassi astunud lastele. Seda ei makstud teises klassis õppivatele lastele, seega ei ole põhjendatud 2014. aastal tagasiulatuvalt toetuse maksmine 2. klassi lastele.
2014/2015. õa alguses kehtinud määruse § 3 sõnastus oli järgmine:
Koolitoetus on toetus lapsele, kes läheb esimesse, teise või kolmandasse klassi ja kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Tartu linn.
Alates 05.07.2015 muudeti määruse § 3 sõnastust ja see sellest ajast järgmine:
Koolitoetus on toetus lapsele, kes läheb Tartu linnas esimesse, teise või kolmandasse klassi ning kelle enda ja ühe vanema või muu last kasvatava isiku, kellele makstakse lapse eest riiklikke peretoetusi, elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas.
Seega 2014. a septembris said koolitoetust taotleda kõik Tartus elavad vanemad, kelle lapsed elavad samuti Tartus ning kes läksid esimesse klassi. 2014. aastal ei kehtinud piirang, et laps peab astuma Tartu linnas esimesse klassi. Seega oli antud kõikidele eelnõu järgi soodustust saavatele vanematele võimalus koolitoetust taotleda ning 2014. aastat soodustus ei mõjuta.
2014. aastal sai Tartu linn esimese kogemuse koolitoetuste maksmisel ja selle kogemuse analüüsimise tulemusel viidi 2015. aastal nimetatud määrusesse muudatused. Üheks muudatuseks oligi asjaolu, et koolitoetust makstakse ainult nende laste puhul, kes lähevad Tartu linnas 1.-3. klassi.
Esiteks oli väljaspool Tartut 1.-3. klassis õppivate laste kohta taotlusi marginaalne arv, teiseks on ju ka selge, et kui laps käib 5 päeva nädalas koolis (1.-3. kl) mõne teise KOV haldusterritooriumil, siis ta tegelikult ei ela Tartus. Selleks, et mitte soodustada rahvastikuregistris elukoha kohta valeandmete kajastamist, sai lisatud määrusesse vastav täiendus.
2015/2016. aastal selgus rakendamise käigus, et Tartus on lapsi, kes sotsiaal- ja tervishoiuosakonna soovitusel õpivad väljaspool Tartut. Nimelt soovis üks vanem saada koolitoetust õpilaskoduga koolis õppiva lapse eest.
Õppisime sellest kogemusest ja algatasime sel aastal vastava muudatuse, et koolitoetust oleks võimalik saada ka vanematel, kes on ametiasutuse soovitusel lapse õppima saatnud õpilaskoduga kooli väljapoole Tartut.
Eelnõu esitamise ajal oligi meile teada see üks vanem, kes koolitoetust taotles ja ei olnud olukorraga rahul. Kuna soovisime olla paindlikud ja nägime, et sellest juhtumist on vaja järeldusi teha, siis algatasime ka määruse muutmise, kuigi see puudutas sel hetkel ainult ühe lapse vanemat, kes koolitoetuse taotluse esitamisega endast märku andis.
IRL fraktsiooni ettepaneku valguses analüüsisime olukorda laiemalt. Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna andmetel õpib nende soovitusel õpilaskoduga koolis 30 last, kelles septembri 2015 käis 1.-3. klassis 4 last.
Kuna eelnõuga lisatav säte annab soodustuse, siis oleme nõus, et seda tuleks hakata rakendama sellest ajast, kui vastaval soodustusel oleks mõju toetuse saajata ringile, st septembrist 2015.
Haridusosakond võtab ühendust nende 4 lapse vanemaga ja juhib tähelepanu, et tagantjärele on võimalik esitada koolitoetuse taotlus. Tartu linna seisukoht on olnud algusest peale, et koolitoetuse taotlemine on taotluse põhine, st vanem otsustab ise, kas ta seda taotleb või mitte. Praktika näitab, et kõik vanemad ei taotle. Seega tuleb meil antud olukorras juhtida tähelepanu võimalusele esitada taotlus tagantjärele.
Mõju eelarvele 200 eurot, kui kõik neli vanemat esitavad taotluse.
IRL fraktsiooni ettepanekus oli kirjas, et koolitoetust makstakse tagantjärele 1. ja 2. klassi lastele. Tegelikult maksti koolitoetust 2015. aastal 1.-3. klassi õpilastele.
IRL fraktsiooni teine ettepanek oli jätta määrusest välja § 6 lõike 2 punkt 5, mis sätestab, et koolitoetus jäetakse andmata, kui lapse eest on tasumata koolieelse munitsipaallasteasutuse kohatasu või toidukulu.
Tartu linna jaoks on probleem, et osad vanemad lahkuvad lapsega lasteaiast kooli ja ei tasu viimase kuu arvet. Küsimus ei ole pere majanduslikus taustas. Seda oleme põhjalikult käsitlenud eelnõu õiendis. Võlgnevusi pole üldjuhul nende laste eest, kelle eest tasub arve sotsiaal- ja tervishoiuosakond.
Oleme saanud lasteahoiuga lasteaedadelt tagasisidet, et on esinenud ka selliseid juhtumeid, kus laps tuuakse kuuks ajaks lastehoiud, siis lahkutakse ja jäetakse arve tasumata.
Kuna linna asutused ja linnavalitsus ei vastuta eelarve täitmisel ainult kulude osas, vaid eelarvet tuleb täita ka kavandatud tulude osas, siis tuleb linnal reageerida tekkinud võlgnevustele. Kohtumenetlus peaks olema sel juhul tõesti viimane tee, sest see on nii linnale, lapsevanemale kui ka kohtute süsteemile koormav ning sellega seotud kulud maksumaksjale suuremad kui võlgnevuse sissenõudmisest saadav tulu.