Tartu Linnavolikogu 11. aprilli 2013. a määrusega nr 91 on sätestatud Tartu linna eelarvest korteriühistutele jäätmemaja püstitamiseks või süvakogumismahuti paigaldamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Tartu linna 2016. aasta eelarves on eraldatud selleks 32 000 eurot. 2015. aastal sai linnalt oma jäätmemajanduse korrastamiseks toetust üheksa korteriühistut kokku ligi 26 000 euro ulatuses.
Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2012. a määruse nr 71 "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri" (edaspidi määrus) § 5 lõike 4 kohaselt peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on 10 ja enam korterit, ning mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus biojäätmeid tekib üle 80 liitri nädalas, olema biojäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti. Muul juhul tuleb biojäätmeid võimalusel koguda liigiti ning kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib viia jäätmejaama. Jaemüügikohas, toitlustusasutuses ja toiduainetetööstuses tekkivad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Rakendussätete kohaselt rakendatakse määruse § 5 lg 4 sätestatud nõudeid veopiirkondades alates määruses sätestatud tingimustel korraldatud riigihanke tulemusel sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingute jõustumisest.
Määruse muutmise vajaduse tingib asjaolu, et alates 1. juunist 2016. a on Tartu 10 ja enama korteriga majades kohustus koguda korraldatud jäätmeveo raames segaolmejäätmete ja paberi kõrval eraldi ka biojäätmeid (biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, köögi- ja sööklajäätmed). Mainitud kuupäev tuleneb ASidega Eesti Keskkonnateenused ja Ragn-Sells ning OÜga Ekovir sõlmitud hankelepingutest. Määruse § 11 lõike 8 kohaselt tuleb biojäätmete kogumismahutit tühjendada üks kord nädalas ja seega ei ole mõistlik isegi kortermajade juures koguda neid suurematesse mahutitesse kui 240 liitrit. Nii väikseid süvamahuteid ei paigaldata, mis tähendab, et ei ole mõistlik kohustada ühistuid paigaldama biojäätmete kogumiseks süvamahuteid. Ühistud võivad seda teha, aga kui nad ei paigalda biojäätmete jaoks süvamahutit, siis ei vähene linnapoolne finantseerimine, nagu on seni kehtivas eeskirjas, et kui jäätmete kogumist ei lahendata terviklikult, siis on linna toetus 50%, mitte 75%.
Eelnõuga tehakse ka ettepanek tõsta toetuse ülemmäära 3000 eurolt 4000 euroni. 2015. aastal paigaldatud süvamahutite ja jäätmemajade keskmine kogumaksumus oli ca 6200 eurot, mis tähendab, et nende paigaldamist ja ehitamist toetati alla 50% summast. Motiveerimaks aina uusi ühistuid oma jäätmemajandust kaasajastama ja sellega parendama linnapilti, oleks toetuse ülemmäära tõus mõistlik.
