EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
23. märts 2016. a. nr LV-K-0271 |
| Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikule väljapanekule suunamine ja arutelude korraldamine" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Indrek Ranniku ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikule väljapanekule suunamine ja arutelude korraldamine" eelnõu.
2. määrata ettekandjaks linnavolikogus abilinnapea Jarno Laur. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-K-0271 juurde
Tartu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Tartu Linnavolikogu 18.12.2014 otsusega nr 160. Üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel, üldplaneering on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise alus ning käsitleb linna arengut tervikuna. Planeeringu koostamise eesmärkideks on muuhulgas linna ja eraldi linnapiirkondade ruumilise arengu suundumuste määramine ja suundumuste tihedam sidumine maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega, avalike huvide ja väärtuste defineerimine, arhitektuurivõistluste läbiviimise vajaduse ja tingimuste, miljööväärtusega hoonestusalade piiride, kaitse- ja kasutustingimuste täpsustamine jms.
Planeeringualaks pindalaga ca 39 km2 on Tartu linna haldusterritoorium.
Eskiislahenduses leiab käsitlemist enamus planeerimisseadusega üldplaneeringule seatud ülesandeid. Eskiislahenduse heakskiitmise ja avalikustamise eesmärgiks on esmase tagasiside saamine planeeringust huvitatud isikute ja laiema üldsuse poolt. Pärast eskiislahenduse ja KSH programmi avalikku väljapanekut ja arutelusid analüüsib linn laekunud ettepanekuid ja otsustab planeeringu põhilahenduse väljatöötamise suunad ning põhimõtted.
Tartu linna üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. Eskiislahenduse väljatöötamiseks on läbi viidud kohtumisi ettevõtjate, krundiomanike, riigiasutuste ja linnaosa seltsidega ning koostamisel on kaasatud erinevate valdkondade esindajaid linnavalitsusest (n. sport, haridus, hoolekanne jne.). Valdkondade kaupa on teemad informatsioonina läbinud linnavalitsuse istungid ja linnavolikogu APK koosolekud.
Linn on planeeringu koostamise käigus prognoosinud tulevast elanike ja eluruumide arvu linnas tervikuna ja asumiti. Elamumaade määramisel on lähtutud teadmisest, et optimaalne uute eluruumide arv Tartu linnapiirkonna elamuturul on kuni 600 uut eluruumi aastas, mis teeb 2035. aasta perspektiivis 12 000 täiendavat eluruumi, sh võiksid jaguneda uued eluruumid linna ja eeslinna vahel pooleks. Kui arvestada vastavalt 2011. a rahvaloenduse andmetele leibkonna keskmiseks suuruseks Tartu linnas 2,02 inimest, siis võimaldaks valitud stsenaariumi realiseerumine Tartu linnas uut kodu 12 100-le elanikule.
Üldplaneeringus näidatud elamumaad on prognoosile vastavas ulatuses reserveeritud piisavalt põhimõttel, et elamupiirkondade kasvuks on maid ka pärast üldplaneeringu arvestusperioodi ( 2030+).
Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga, kus elamumaid on ca 1557 hektarit on koostatavas üldplaneeringus elamumaade pindala vähendatud 916 hektarini. Elamumaade vähenemine on toimunud eelkõige looduskaitsealade tõttu aga samuti Ihaste ja Annelinna vahelisel alal elamumaade äri- ja ettevõtlusmaadega asendamise läbi.
Tööde “Tartu linna rahvastikuprognoos aastani 2035” ja „Tartu linna üldplaneeringu koostamisel elamumaade määratlemiseks vajalike alusandmete väljatöötamine“ alusel on välja töötatud alternatiivsed ruumilise arengu stsenaariumid, mis käsitlevad Tartu linna kiiret ja aeglast kontsentreeritud ja hajutatud arengut. Üldplaneeringu eskiislahenduse koostamisel lähtutakse Tartu linna kontsentreeritud arengu stsenaariumist, mille puhul kesklinn tugevneb, seal asuvad peamised töökohad ja teenused ning eeslinna eelisareng pidurdub.
Uus linna üldplaneering võimaldab võrreldes kehtiva üldplaneeringuga ühelt poolt paindlikumat maakasutuse käsitlemist, teisalt on maakasutus selgemalt defineeritud ning linna ruumiline areng arusaadavam.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2 kohaselt korraldatakse üldplaneeringu koostamise käigus keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Skepast & Puhkim ASi poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programm esitati veebruaris 2016 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale avalikule väljapanekule ja avaliku arutelu korraldamiseks.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 16 lg 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 37 lg-d 1-3, Tartu linna ehitusmääruse § 10 lg 4, § 36 lg 4, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks Tartu linna üldplaneeringu eskiislahendus.
2. Linnavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud üldplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek ja arutelud.
3. Määrata avaliku väljapaneku ajaks 2. mai kuni 29. mai 2016. a ja kohaks Tartu infokeskus raekojas ja stendid Poe ja Rüütli tn nurgal.
4. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikud arutelud. Määrata arutelude ajaks ... ja ............ mai 2016. a kell 17:00 ja kohaks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruum III korrusel (Raekoja plats 3, tuba 303).
5. Linnavalitsusel korraldada:
5.1. vähemalt nädal aega enne avaliku väljapaneku algust eskiislahenduse kohta teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna kodulehel;
5.2. vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust eskiislahenduse kohta teate üles panemine Tartu infokeskuses raekojas.
5.3 planeeringu eskiislahendust tutvustava arutelu aja ja asukoha kohta teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel vähemalt nädal aega enne arutelu toimumist.
5.4. üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta teate ilmumine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ja Tartu koduleheküljel.
6. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikule väljapanekule suunamine ja arutelude korraldamine" eelnõu esitamine " juurde
- Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemusena (detsember 2013-mai 2014) selgitati välja peamised teemad ja valdkonnad, mis vajavad linna haldusterritooriumil uusi ruumilisi või tehnilisi lahendusi. Samuti oli uue üldplaneeringu koostamine vajalik, et siduda üleriigilises planeeringus Eesti 2030 antud arengud linnaga.
Järgnevalt on valdkonniti toodud olulisemad muudatused võrreldes kehtiva üldplaneeringu või olemasoleva olukorraga maakasutuses, liikluses ja tehnilises taristus.
Linna ruumilise arengu üldsuundumused
Erinevalt seni fikseeritud ruumilise arengu suundumustest rõhutatakse kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda, kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni hoonestamata aladel.
Elamumaad
Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga, kus elamumaid on ca 1557 hektarit on koostatavas üldplaneeringus elamumaade pindala vähendatud 916 hektarini. Elamumaade vähenemine on toimunud eelkõige looduskaitsealade tõttu aga samuti Ihaste ja Annelinna vahelisel alal elamumaade äri- ja ettevõtlusmaadega asendamise läbi. Suuremad elamuehituspiirkonnad on kavandatud Raeremmelga tn piirkonda (eramud), Ihaste tee 18 krundile ( eramud ja osalt kortermajad), Raja 31a krundile (kavandatud eramute piirkond muudetakse kortermajade piirkonnaks, 30% krundist määratakse iseseisva katastriüksusena Raja pargi laienduseks), Ihaste tee äärne ala on ligemale 2 km pikkuses kolmekorruseliste korterelamute maa, Jaamamõisa elamurajooni ( muudetakse seni kavandatud eramute ala kortermajade alaks), Jänese 16 a krundil (senine tootmismaa muudetakse kortermajade maaks), EUROPAN 9 võistlusala, Teguri 55 (TREF tootmisterritoorium muudetakse osaliselt kortermajade maaks, Ränilinn ( vastavalt Ränilinna linnaosa üldplaneeringule).
Tartu Linnavolikogu on üldplaneeringu ülevaatamisel sätestanud vajaduse kesklinnas ja selle lähipiirkonnas üksikelamute asemel eelistada kortermajade ehitamist, mis vähendab elanike igapäevast tööle- koju liikumist linnas ja vähendab autosõite, sest piirkond on kesklinnast jalakäigutee kaugusel. Seetõttu on mitmed detailplaneeringuga kavandatud individuaalelamute maad nähtud üldplaneeringuga ette korterelamute maaks.
Rohealad
Planeeringu eskiislahendusega on antud haljasmaade liigitus ja nende asukohad vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele üldplaneeringus. Planeeringu põhilahenduses täiendatakse ja seotakse haljasmaid haljasühendustega (alleed ja puiesteed, haljastatud tänavad, rohelised ühendusteed inimesele, looduslikud ribastruktuurid, raudtee ümbruse puhveralad jms) nii linnaositi kui linna lähiümbrusega, antakse meetmed võrgustiku struktuuri ja seisundi säilitamiseks ning tagamiseks. Kirjeldatakse rohe- ja puhkealade ülesehitust asumi tasandil ja antakse planeerimis- ja kasutustingimused iga asumi kohta eraldi. Esitatakse üksikute olulisemate alade kavad, avalike spordi- ja mänguväljakute ruumiline areng ning täpsustatakse linnaaiandusega tegelemise ja selle edendamise tagamise põhimõtted ja tingimused.
Peale haljasmaade jaotuse on oluline muudatus see, et koostatavas üldplaneeringus ei käsitleta puhkealasid võrreldes kehtiva üldplaneeringuga eraldi, vaid rohelise võrgustiku kandvaks elemendiks on üldkasutatavad haljasmaad, sh puhkealad. Erinevalt kehtivast üldplaneeringust on välja toodud korruselamute piirkonna (nt Annelinn, Jaamamõisa elamupiirkond), samuti Ujula-Kvissentali elamupiirkonna haljasühendused.
Suurimad muudatused rohevõrgustiku kavandamisel on asukohati järgmised: Raeremmelga 5 rohekoridor Hipodroomi tn- Emajõgi, roheala vähendamine Ihaste tee 18 krundil võrreldes kehtiva üldplaneeringuga,
Taga-Annelinnas suureneb puhke- ja spordirajatiste maa-ala Lammi tn 6 ja Lammi tn 8 krundil ning eelnevalt kavandatud elamualade vähendamise arvelt, uus looduslik maa-ala, kavandatakse Ida tn 41 krundile, mis alates 06.11.2015 moodustab osa Raadi looduskaitsealast., looduslikuks maa-alaks määratakse valdav osa Aruküla tee 30 krundist, mis kehtiva üldplaneeringu kohaselt on väikeelamu maa.
Haljasmaaks määratakse Ihaste tee 2c (kehtivas üldplaneeringus segahoonestusala), kuhu projekteeritakse looduskaitseala. Turu tn 56a ja Tehnika tn 4b krundid muutuvad üldkasutatavast haljasalast ärimaaks arvestades jõe rohekoridori kulgemist. Ujula tn 122 krundil väheneb üldkasutatav haljasala maa Tähtvere silla kavandamiseks vajaliku maa-ala võrra. Ujula tn 126 määratakse üldplaneeringuga looduslikuks maa-alaks ja suureneb roheala, kuna sarnaselt kõrvalkrundile Aruküla tee 30 jäävad alale kaitsealuste taimede leiukohad ja püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Linnaäärsete Purpuri tn 3 ja Purpuri tn 1 kruntide osas määrata maa-ala juhtotstarbeks looduslik maa-ala, kehtiva üldplaneeringu järgi on tegemist väikeelamumaaga. Muuseumi tee ääres väheneb kehtiva üldplaneeringu järgi pargiks kavandatud ala Lääne 76c krundil. Ravila tn 49a krunt, millel tegutseb aiandusühistu, on kehtiva üldplaneeringu kohaselt tööstusettevõtete maa, uus üldplaneering loob alale võimalused linnaaiandusega tegelemiseks. Põllumajandusmaaks määratakse uue üldplaneeringuga liinidealune haljasala, mis jätkab Viljandi maantee ringristmiku juurest kulgevat haljasala, et puhverdada maantee mõju ja tõsta külgneva elurajooni elukvaliteeti.. Linnaaianduse maa on näidatud ka kehtiva üldplaneeringu järgi üldkasutatavale haljasalale jääval Ihaste tee 6a krundil. Ränilinna üldplaneeringu kehtestamisega 2014. a suurenes linna üldplaneeringus roheala Ränilinnas terviseraja kavandamise eesmärgil.
Kokkuvõttes roheala pindala koostatavas üldplaneeringus võrreldes 2005. a kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga suureneb.
Kõrgharidus
Fikseeritakse täpsemalt kõigi kõrgkoolide ruumilise arengu suunad.
Haridusasutused
 |
- Üldplaneeringus kajastatakse munitsipaallasteaiad ja Lina tänava ning Katoliku kooli, Ihaste piirkonna ja Kvissentali piirkonna lasteaed, säilitatakse vastava juhtfunktsiooniga kõik olemasolevad ja planeeritud lasteaedade asukohad. Uus tn 56 planeeritud lasteasutuse maa asemele kavandada üldplaneeringus noortekeskus. Teguri tn 55 või Sõbra tn 56b maa-alale kavandada Rebase-Sõbra-Turu tänava planeeritavate uuselurajoonide piirkonda teenindav lasteaed.
- Herne 67 ja F. R. Kreutzwaldi 7 (Tähtvere spordipark koos dendropargiga), kus eelistatavad spordialad on suusatamine, jalgrattasõit, rulluisutamine ja tervisejooks.
- Narva mnt 171, Narva mnt 171a (Raadi rahvaspordikeskus), kus eelistatavad spordialad on kelgutamine, mäesuusatamine, tervisejooks ja jalgpall.
- Pikk 65 (Anne kanali ümbrus), kus eelistatavad spordialad on tervisejooks, rulluisutamine, pallimängud, ujumine, suusatamine.
- Lammi tee 8 (Annelinna spordipark), kus eelistatavad spordialad on tervisejooks, rulluisutamine, suusatamine, kelgutamine (valgustatud suusarada, kelgumägi, rulluisuteed jms).
- E. Wiiralti 2 ja Sangviini 17 (Ihaste terviserada), kus eelistatavad spordialad on suusatamine ja tervisejooks.
Üldplaneeringus säilitatakse vastava juhtfunktsiooniga kõik olemasolevad ja planeeritud koolide asukohad. Ihastesse munitsipaalkooli kohta üldplaneeringuga ei reserveerita. Puiestee, Kasarmu, Roosi ja Vahi tänavatega piirneva ala detailplaneeringuga määratud ühiskondlike hoonete maale näha ette uus kool.
Salme 1a krunt reserveerida piirkonna põhikoolile.
Spordihooned ja -rajatised
Üldplaneeringu ülesandeks on määrata ka spordiasutuste asukohad. Üldplaneeringuga antakse vastava valdkonna ruumiliseks arenguks selgem hierarhia, mis võimaldab hilisemalt sünkroniseerida vastav valdkond ka linna arengukavas üldplaneeringuga.
Tervisesport. Reserveeritakse ülelinnalise tähtsusega vabaõhu spordikeskusteks krundid:
Staadionid. Linn seab eesmärgiks tagada piisava arvu ja kvaliteediga võistlusstaadionite olemasolu ning treeningute ja harrastusspordi võimaluste tagamise kõigis linna asumites või nende läheduses. Ülelinnalise tähtsusega staadioniteks määratakse krundid Tamme pst 1 (Tamme staadion), Sepa 15a (Sepa staadion), Laulupeo pst 29 ja Laulupeo pst 33 (vabaõhu tenniseväljakud ja skatepark), Jänese 23 välimaneež (Tartu ratsakool), Staadioni 21, Staadioni 8a (TÜ staadion), Lammi tee 6 (Lammi staadion).
Kohaliku tasandi tervisespordi tugikeskusteks arendatakse koolistaadionid ning elurajoonide spordi- ja mänguväljakud.
Spordihooned. Uuteks spordihoonete asukohtadeks määratakse Annemõisa 1 (Annemõisa Spordihall), Roosi 89 (Raadi hall universaalsaalina), Maarjamõisa ülikoolilinnak (universaalhall), kas Raeremmelga 1 või Raeremmelga 1a (Ihaste rahvaspordikeskus), Raudtee 114b (Ränilinna hall). F. Tuglase 11 (Betooni Hall). Piirkondlikeks sporditegevuse tugikeskusteks arendatakse välja koolide saalid.
Hoolekandeasutuste osas säilitatakse senises kasutuses olevad maad (Krundid: Staadioni tn 46 // 48 // 50 // 52 // 54, Kaunase pst 22, Tiigi 55, Jaama 72, Mäe 33, Koidu 13, Era 2, Puiestee 126C, Vaksali 14, Rahu 15, Liiva 32, Rahu 8, Veski 35, Jaamamõisa 38, Lubja 7, Tüve 9, Nisu 2a) ja reserveeritakse täiendavalt Nõlvaku 12 laiendus (hoolekandeasutus), Tulika 1 (sotsiaalkeskus), Ropka tee 21 (Ropka- Karlova sotsiaalkeskus), Lammi tee 17 (hoolekandeasutus), Anne 67a (sotsiaalkeskus).
Tervishoiuasutuste osas säilitatakse senises kasutuses olevad maad ( Gildi 8, L. Puusepa 1A, Rahu 8 (perearstiasutused), Riia 18 (kiirabijaam), täiendav jaam Ülejõele, L. Puusepa 1a, L. Puusepa 2, L. Puusepa 6, L. Puusepa 8, N. Lunini 6, Raja 31, Riia 167 (SA TÜ kliinikum) ja reserveeritakse täiendavalt maad Kesklinnas (Raatuse 21) (esmatasandi tervisekeskus ja perearstiasutus) ja Annelinnas (Mõisavahe 34) (esmatasandi tervisekeskus ja perearstiasutus).
Esitatud planeeringu eskiislahendus on linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna poolt koostatud ja vastab eskiisi staadiumis nõutavale mahule.
Tartu linna üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu Linnavolikogu 18.12.2014 otsusega nr 160. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu), algataja ja kehtestaja Tartu Linnavolikogu (Raekoda, 51003 Tartu). Planeeringu KSH koostaja on Skepast & Puhkim AS.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 37 lg 1 korraldab KSH programmi avalikustamise ja sellest teavitamise planeeringu koostaja. Vastavalt Tartu linna ehitusmääruse § 36 lg 4 korraldab KSH-d linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond.
Miljööalad.
Üldplaneeringu koostamisel on üle vaadatud kõik linna miljööväärtuslikud hoonestusalad, tehtud ettepanekud alade piiride muutmiseks ja osade alade osas kaitsereziimi lõpetamiseks. Hooned on hinnatud kas miljööväärtuslikeks või muudeks (miljööd kujundavat keskkonda mitte toetavateks) hooneteks. Liigitusest lähtuvalt on antud nõuded hoonete kordategemisele, ümber ehitamisele ja laiendamisele. Samuti on määratletud nõuded uute hoonete ehitamisele ja ajaloolise krundistruktuuri säilitamisele.
Pärast üldplaneeringu kehtestamist ei koostata enam üksikute miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringuid, Kalrova ja Supilinna linnaosade kohta kehtestatu viiakse üle kogu linna üldplaneeringusse.
Arhitektuurivõistlus.
Arhitektuurivõistlus on võistlus, mille eesmärgiks on leida parim võimalik arhitektuurne lahendus, millega minna edasi projekteerimisprotsessis. Üldplaneeringuga on võistluse alad ja juhud leidnud detailsemat käsitlust. Kesklinnas on ruumiliselt ja arhitektuurselt parima lahenduse saamiseks uute hoonete või olemasolevate hoonete laiendamise planeerimiseks või projekteerimiseks kohustuslik vastavalt kas kogu planeeringuala või krundi ulatuses igakordselt kaaluda avaliku arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamist või muu võistlus- või ühistegevuse vormi kasutamist (nt kutsutud võistlus, töötoad vms). Ülejäänud linnas tuleb kaaluda arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamist või muu võistlus- või ühistegevuse vormi kasutamist: suuremate arenduste puhul (enama kui 3 hoone kogum); alates 7-korruselisest hoonest; suuremate ühiskondlike hoonete (spordihooned, kirikud, koolid jm) puhul. Täiendavalt tuleb kaaluda võistluse korraldamist või muu ühistegevuse vormi kasutamist olukordades, kus esineb oluline avalik huvi; arendatav ala paikneb äärmiselt nähtavas ja linnaruumiliselt olulises kohas (nt linna „väravas“ või peatänavate ristmikul paiknev hoonestus); kui detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluse käigus tehakse osapoolte vahel vastav kokkulepe; kui hoone eristub oluliselt ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast.
Arhitektuuri/planeeringuvõistluse korraldamine otsustatakse igakordselt kas projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluse käigus. Juhul kui detailplaneering või projekteerimistingimused on kehtestatud enne üldplaneeringut, kaalutakse võistluse läbiviimise vajadust ehitusloa menetluse eelselt.
Liiklus
Tartu linna üldplaneeringu koostamise raames on valminud eskiislahenduseks vajalikus mahus töö „Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalike liiklusuuringute teostamine“. Nimetatud tööd aluseks on sõnastatud üldplaneeringus kokkuvõtvalt järgmised põhimõtted
1. Tartu linna tänavavõrk on kavandatud pikaajalise Tartu linna arendamise ja planeerimise töö käigus. Tänavavõrk on kontrollitud liikluse modelleerimisega. Võrreldes kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga on Tartu linna tänavavõrgus tehtud järgmised muudatused:
a. oluliselt vähendatud magistraaltänavate (põhimagistraal tänav ja jaotusmagistraal tänav) hulka. Meede võimaldab madalama liigiga tänavatel rakendada liiklejate ohutuse tagamiseks liikluse rahustamise meetmeid;
b. juurdepääsuteede (kohalik jaotustänav, kõrvaltänav ja kvartalisisene tänav) hulka on toodud uus tänava liik - kohalik jaotustänav, s.o. juurdepääs, mis reeglina ühendab madalama hierarhiaga juurdepääse (kõrvaltänav ja kvartalisisene tänav) jaotusmagistraaliga, erandina ka põhimagistraaliga, reeglina kulgevad kohalikel jaotusmagistraalidel ühissõidukite liinid;
c. kaotatud on veotänava liik, sest Tartu linna ei ole kavandatud tänavaid, kus liikleks valdavalt ainult tootmis- ja laovaldusi teenindav transport.
2. Oluline on magistraaltänavate võrgustiku väljaehitamine, et sõidukite linnaosadevaheline liiklus ei toimuks juurdepääsuteedel. Eesmärgi täitmiseks tuleb rajada järgmised magistraaltänavad:
a. Vaksali tn ja sadamaraudtee koridori magistraaltänav ning Ropka sild;
b. Muuseumi tee ühendamine Tartu linna idapoolse ringteega;
c. Tartu linna põhjapoolne ümbersõit või Betooni tn eritasandiline raudteeülesõidukoht koos Tähtvere sillaga.
3. Oluline on magistraaltänavate ristumisel ristmike rekonstrueerimine. Kui magistraaltänavate ristmikud ei vasta nõuetele ja tagatud ei ole liiklejate ohutus või mõne manöövri sooritamine, siis valivad liiklejad magistraaltänavatele alternatiivsed marsruudid ja kasutavad liiklemiseks juurdepääsuteid.
4. Tulenevalt liikluse modelleerimisest on Tartu linnas Emajõe ületamiseks autosildade rajamise pingerida järgmine:
a. Ropka sild;
b. Tartu põhjapoolse ümbersõidu sild Kvissentali linnaosas;
c. Tähtvere sild.
5. Emajõele rajatakse järgmised jalakäijate sillad:
a. Lubja tn pikendusele;
b. Rebase tn pikendusele;
c. Kesklinna piirkonda.
6. Raudtee ületamiseks rajatakse järgmised eritasandilised ülesõidu- ja ülekäigukohad:
a. Betooni tn eritasandilise raudteeülesõidukoht;
b. Näituse tn raudteeülesõidukoht rekonstrueeritakse eritasandiliseks;
c. Vanemuise tn – Lembitu tn sihis eritasandilise ülekäigukoht;
d. Aardla tn eritasandiline raudteeülesõidukoht.
7. Üldplaneeringuga määratakse kergliiklusteede võrgustik. Üldplaneering on kooskõlas seni põhjalikult arendatud jalgratta- ja jalgteede rajamise strateegiaga.
8. Ühistransport. Tartus võiks ühistranspordi hea töö kriteeriumiks olla ühe sõidu ajakulu 30 minutit, mis sisaldab jalgsikäiku peatusesse, bussi ootamist, sõitu ja jalgsikäiku sihtkohani. 30 minutiga jõuab jalakäia 2-3 kilomeetri kaugusel paiknevasse sihtpunkti ja jalgrattur umbes 5-6 km kaugusele 10 km/h sõidukiiruse puhul. 30 minutiga jõuaks sõiduauto 15-20 km kaugusele.
9. Raudtee. Üldplaneeringuga kavandatakse sadamaraudtee haru likvideerimist ja teekoridori magistraaltänava rajamist. Sõidukite raudteeületuskohad on määratud rekonstrueerida eritasandilisteks. Vanemuise tn – Lembitu tn sihis kavandatakse eritasandilise raudteeületuskoha rajamist.
10. Sadamad. Üldplaneeringuga kavandatakse uut sadamat Ropka tööstusparki Tehnika tn 4c kinnistule. Uus sadam võimaldaks Veeteede ameti kolimist kesklinnast Ropka tööstusparki. Sadama asukoht Tehnika tn 4c kinnistul võimaldab rajada kõik vajalikud ehitised.
11. Parkimine. Parkimist on põhjalikult käsitletud Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringus „Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted“ Tartu kesklinna üldplaneeringus. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud teemaplaneeringu ja kesklinna üldplaneeringu põhimõtetest.
Energeetika
Üldplaneeringu üheks oluliseks ülesandeks on määrata põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohad ning säästlikud energeetikalahendused. Üldplaneeringu eskiislahenduse osas on seletuskirjas toodud linna funktsioneerivate tehnosüsteemide arendamise põhimõtted lähtudes kinnistute arendamisvajadustest ja üldplaneeringuga kavandatud arengutest. Kaardimaterjal (olemasolevate ja kavandatud vee-, kanalisatsiooni- ning sademevee-, gaasi- kaugkütte- ja kõrgepinge elektri magistraaltrasside paiknemine, veevarustuse puurkaevude kaitsealadega seonduv) kajastatakse üldplaneeringu põhilahenduse juures.
Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärgid on vähendada kasvuhoonegaaside emiteerimist, suurendada taastuvenergeetika osakaalu ja tõsta energiakasutuse efektiivsust. Euroopa Liidu rajajoone 2050 järgi eeldab üleminek konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele seda, et EL peab olema valmis vähendama 2050. aastaks oma territooriumil tekitatavat heidet 80% võrreldes 1990. aasta tasemega. Hoonestatud keskkonnas on plaanitud vähendada heidet veelgi enam - kuni 90%. See tähendab, et järgmistel aastakümnetel tuleb meil luua eeldused linna energiabilansi muutmiseks väiksema tarbimise ja reostamise suunas. Olulist tähelepanu tuleb selles protsessis pöörata energiatõhususe direktiivile, alates 2021. aastast peavad kõik uued ja renoveeritud hooned olema nn liginullenergia hooned ehk nende tarbimine peab olema viidud nulli lähedale. Säästmisest siiski üksi ei piisa ja panustada tuleb ka tõhusale tootmisele. Energiatootmise fookus peab Tartus olema kaugküttel jätkuvalt biomassil põhineval tootmisel ning võimaluste loomisel madala keskkonnamõjuga elektrienergia (sh soojuspumbad ja –salvestid) ja taastuvatel allikatel (nt päikeseküte, biogaas, biomass) põhineva energia tootmiseks.
Kaugkütte osas on planeeringu eskiislahendusega tehtud ettepanek kaugküttepiirkonna laiendamiseks lähtudes planeeritavast maakasutusest ja võrgu tehnilisest arengust. Kaugküttepiirkonna alla on määratud ärimaa, ühiskondlike hoonete maa, tootmis- ja laohoonete maa funktsiooniga planeeritud krundid. Lisaks on väljaarendatud kaugüttevõrgu mõistliku funktsioneerimise tagamiseks määratud krundid, mille ette tänavamaa alla on rajatud kaugküttetorustik. Lisaks on kaugküttepiirkonnana fikseeritud suur osa Karlova linnaosast, et luua eeldused tahke küttega kortermajadest tuleneva õhusaaste täiendavaks vähendamiseks. Kaugküttepiirkonna määratluses muudatusi kavas sisse viia ei ole, välja arvatud võrguettevõtja arenduskohustus, mille osas on kehtiv piirmäär 1200 krooni /kW, see muudetakse 75 eurot /kW. Kaugküttepiirkonna määratluses jääb kehtima reegel, et väiksema kui 40 kW koguvõimsusega hoonetel kaugküttepiirkonnas kaugküttevõrguga liitumise kohustust ei ole. Uute hoonete soojusvarustus kaugküttepiirkonnas lahendatakse olemasoleva kaugküttetorustiku laiendusena, kui kaugküttepiirkonna määratluses ei ole fikseeritud teisiti. Detailplaneeringute koostamisel ja hoonete projekteerimisel on soojusvarustuse lahenduse aluseks võrguettevõtte tehnilised tingimused.
Maa-, päikese- ja tuuleenergia kasutamise osas on käesoleva eskiislahenduse seletuskirjas kirjeldatud nende energialiikide kasutamiseks vajalikku planeerimis- projekteerimisprotsessi, kaardimaterjal annab sobivusalad, mis arvestab loodus- ja miljööväärtusega seonduvat. Maakütte osas on fikseeritud Narva veepideme sügavus maapinnast, mis määrab soojuspuuraukude rajamise maksimaalse sügavuse.
Esitatud planeeringu eskiislahendus on linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna poolt koostatud ja vastab eskiisi staadiumis nõutavale mahule.
Tartu linna üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu Linnavolikogu 18.12.2014 otsusega nr 160. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu), algataja ja kehtestaja Tartu Linnavolikogu (Raekoda, 51003 Tartu). Planeeringu KSH koostaja on Skepast & Puhkim AS.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 37 lg 1 korraldab KSH programmi avalikustamise ja sellest teavitamise planeeringu koostaja. Vastavalt Tartu linna ehitusmääruse § 36 lg 4 korraldab KSH-d planeerimisosakond.
KSH programmi avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt KeHJS § 37 lg 2 sätestatud andmeid. KSH teade avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ja Tartu linna kodulehel.
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal tuleb korraldada eskiislahenduse tutvustamise kohta teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel:
"Tartu Linnavolikogu kiitis heaks Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse. Üldplaneeringu oluline eesmärk on maakasutus- -ja ehitustingimuste määramine hinnates ruumilise arenguga kaasneda võivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond korraldab üldplaneeringu eskiislahenduse ja KSH programmi tutvustamiseks avaliku väljapaneku 2. maist kuni 29. maini 2016. a Tartu infokeskuses raekojas ning avalikud arutelud ......... linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruumis III korrusel (Raekoja plats 3, tuba 303)."
Planeeringufailid (seletuskiri ja joonised):
- Ruumilise arengu stsenaariumid:
KSH programm:
Jaanika Koppel
planeerija