Tartu Linnavolikogu on 18.12.2014 otsusega nr 160 algatanud Tartu linna üldplaneeringu. Üldplaneeringu üheks oluliseks ülesandeks on määrata põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohad ning säästlikud energeetikalahendused.
Üldplaneeringu eskiislahenduse osas on seletuskirjas toodud linna funktsioneerivate tehnosüsteemide arendamise põhimõtted lähtudes kinnistute arendamisvajadustest ja üldplaneeringuga kavandatud arengutest.
Kaardimaterjal (olemasolevate ja kavandatud vee-, kanalisatsiooni- ning sademevee-, gaasi- kaugkütte- ja kõrgepinge elektri magistraaltrasside paiknemine, veevarustuse puurkaevude kaitsealadega seonduv) kajastatakse üldplaneeringu põhilahenduse juures.
Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärgid on vähendada kasvuhoonegaaside emiteerimist, suurendada taastuvenergeetika osakaalu ja tõsta energiakasutuse efektiivsust. Euroopa Liidu rajajoone 2050 järgi eeldab üleminek konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele seda, et EL peab olema valmis vähendama 2050. aastaks oma territooriumil tekitatavat heidet 80% võrreldes 1990. aasta tasemega. Hoonestatud keskkonnas on plaanitud vähendada heidet veelgi enam - kuni 90%. See tähendab, et järgmistel aastakümnetel tuleb meil luua eeldused linna energiabilansi muutmiseks väiksema tarbimise ja reostamise suunas. Olulist tähelepanu tuleb selles protsessis pöörata energiatõhususe direktiivile, alates 2021. aastast peavad kõik uued ja renoveeritud hooned olema nn liginullenergia hooned ehk nende tarbimine peab olema viidud nulli lähedale. Säästmisest siiski üksi ei piisa ja panustada tuleb ka tõhusale tootmisele. Energiatootmise fookus peab Tartus olema kaugküttel jätkuvalt biomassil põhineval tootmisel ning võimaluste loomisel madala keskkonnamõjuga elektrienergia (sh soojuspumbad ja –salvestid) ja taastuvatel allikatel (nt päikeseküte, biogaas, biomass) põhineva energia tootmiseks.
Kaugkütte osas on antud detailsem lahendus nii seletuskirja kui ka kaardimaterjali osas. Nimelt on vastavalt kaugkütteseadusele määratud kaugküttepiirkond, käesoleva planeeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek kaugküttepiirkonna laiendamiseks lähtudes planeeritavast maakasutusest ja võrgu tehnilisest arengust. Kaugküttepiirkonna alla on määratud ärimaa, ühiskondlike hoonete maa, tootmis- ja laohoonete maa funktsiooniga planeeritud krundid. Lisaks on väljaarendatud kaugüttevõrgu mõistliku funktsioneerimise tagamiseks määratud krundid, mille ette tänavamaa alla on rajatud kaugküttetorustik. Lisaks on kaugküttepiirkonnana fikseeritud suur osa Karlova linnaosast, et luua eeldused tahke küttega kortermajadest tuleneva õhusaaste täiendavaks vähendamiseks. Kaugküttepiirkonna määratluses muudatusi kavas sisse viia ei ole, välja arvatud võrguettevõtja arenduskohustus, mille osas on kehtiv piirmäär 1200 krooni /kW, see muudetakse 75 eurot /kW. Kaugküttepiirkonna määratluses jääb kehtima reegel, et väiksema kui 40 kW koguvõimsusega hoonetel kaugküttepiirkonnas kaugküttevõrguga liitumise kohustust ei ole. Uute hoonete soojusvarustus kaugküttepiirkonnas lahendatakse olemasoleva kaugküttetorustiku laiendusena, kui kaugküttepiirkonna määratluses ei ole fikseeritud teisiti. Detailplaneeringute koostamisel ja hoonete projekteerimisel on soojusvarustuse lahenduse aluseks võrguettevõtte tehnilised tingimused.
Maa-, päikese- ja tuuleenergia kasutamise osas on käesoleva eskiislahenduse seletuskirjas kirjeldatud nende energialiikide kasutamiseks vajalikku planeerimis- projekteerimisprotsessi, kaardimaterjal annab sobivusalad, mis arvestab loodus- ja miljööväärtusega seonduvat. Maakütte osas on fikseeritud Narva veepideme sügavus maapinnast, mis määrab soojuspuuraukude rajamise maksimaalse sügavuse.
Kooskõlastust vajavate aladena ja keelualadena on fikseeritud looduskaitsealad ja puurkaevude sanitaarkaitsealad. Fikseeritud on nõuded maakütte rajamiseks kinnistutel.
Päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite osas on toodud välja kooskõlastusvajadused loodus- ja kultuuriväärtuslikkuse nõuetest lähtudes.
