EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
15. veebruar 2016. a. nr LV-K-0159 |
| Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskava heakskiitmine |
Võttes aluseks siseministri 3. märtsi 2015. a määruse nr 9 "Toetuse andmise tingimused meetmes "Linnapiirkondade jätkusuutlik areng"" § 12 lõike 5 ja Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2016. a otsuse nr 311 "Loa andmine projektides osalemiseks ja riigihangete korraldamiseks ning Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskava heakskiitmise delegeerimine" punkti 12, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskava vastavalt lisale.
2. Korraldus jõustub 23. veebruaril 2016. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskava heakskiitmine " juurde
Euroopa Regionaalarengu Fondist finantseeritav meede "Linnaliste piirkondade jätkusuutlik arendamine" on suunatud Eesti suurematele linnadele ning neid ümbritsevatele tiheasustusaladele eesmärgiga arendada säästvaid liikumisviise ning tagada kodulähedased lasteaia- ja hoiukohad.
Tartu linnapiirkonda kuulub lisaks Tartu linnale veel Tartu vald, Ülenurme vald, Tähtvere vald ning Luunja vald. Ühiselt koostati "Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2020", mis võeti vastu Tartu Linnavolikogu 18.12.2014 otsusega number 162.
Vastavalt pärast strateegia koostamist kinnitatud meetme määrusele ning riigihalduse ministri 19. mai 2015. a käskkirjale nr 1-3/113 "Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise protseduurid" kohustati linnapiirkondi läbi viima tegevuskavade koostamine vastavalt ette antud juhistele.
Tänaseks on kõikidel huvitatud osapooltel olnud võimalus vastavalt riigihalduse ministri poolt väljastatud käskkirjale oma projektiettepanekud esitada. Laekunud ettepanekud on Tartu Linnavalitsuse koordineerimisel läbinud vastavuse kontrolli, hindamise, koostatud on projektiettepanekute pingerida. Projektiettepanekute pingerida ehk tegevuskava eenõu esitati Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks septembris 2015 ning tänaseks on saadud ministeeriumi poolne luba tegevuskava kinnitamiseks ning projektide ellu viimise alustamiseks.
Tegevuskavasse lisatud projektide eelarved on kalkulatsioonipõhised ning projektide tegelikud maksumused kujunevad peale riigihangete korraldamist. Juhul kui tegevuskava põhinimekirjas olevate projektide elluviimise järel tekib rahaline ülejääk, avaneb võimalus realiseerida reservnimekirjas olevaid projekte.
1. Tartu Kesklinna Lastekeskuse lisarühmade rajamine
Tartus Akadeemia tn 2 kinnistul suurusega 6182 m2 asub kuue rühmaga lasteaed. Lasteaed koosneb põhihoonest, milles on neli rühma ja juurdeehitusest, milles on kaks rühma. Nelja rühmaga põhihoone remont lõppes 2015. aasta juulis. Lasteaia juurdeehitus on projekteeritud. Linnaliste meetme projekti konkreetseks tegevuseks on uue juurdeehituse laiendamine, kuhu paigutatakse lisaks olemasolevale kahele rühmale veel lisaks kaks uut lasteaiarühma ehk kokku neli rühma. Terves lasteaias kokku hakkab olema kaheksa rühma ehk 160 lasteaiakohta.
Projekti käigus tehtava juurdeehituse laiendamise neljast rühmast kaks lisarühma (40 kohta) on abikõlbulik kulu ning kahe olemasoleva rühma ruumide osa on mitteabikõlbulik kulu ning finantseeritav Tartu linna eelarvest.
Juurdeehituse laiendamine ja lasteaia sisustamine on planeeritud 2016 - 2017. aastasse.
2. Tartu Pepleri tn lasteaia rajamine
Projekti raames rajatakse uus lasteaed Tartu kesklinna aadressil Pepleri tn 1a asuvale kinnistule suurusega 4171 m2. Projekti käigus rajatav lasteaed on kuuerühmaline (120 kohta). Lasteaia territooriumi suuruseks saab olema 1816,7 m2. Kinnistu detailplaneering on koostatud 2008. aastal. Hoone arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldati 2014. aastal ideekonkurss. Hoone on projekteeritud. Hoone ehitamine ja lasteaia sisustamine on planeeritud 2016-2017. aastasse.
3. Tartu Lasteaia Ploomike lisarühmade rajamine
Tartus Ploomi tn 1 kinnistul suurusega 13 588 m2 asub kooli- ja lasteaiahoone suurusega 2 493,9 m2. Hoones tegutseb nelja rühmaga lasteaed Ploomike ja kuni 2014. aastani tegutses Tartu Waldorfgümnaasium. Tulenevalt kolimisest on hoones vabanenud 1091,5 m2 kooliruumide pinda, mida Tartu Linnavalitsus kavatseb aastatel 2016-2018 kasutada remondis olevate Variku koolide asenduspinnana, kuid pikemas perspektiivis on majanduslikult mõistlik need ruumid võtta kasutusele lasteaiarühmadena.
Tartu Lasteaed Ploomike koosneb hetkel neljast rühmast. Lastead tegutseb 607,4 m2. Projekti käigus on kavas terve hoone muuta lasteaiahooneks. Selleks on vaja kooliruumidena kasutuses olev pind ümber ehitada lasteaiale sobivateks ruumideks ja sellega luua lasteaed Ploomikesele kuus lisarühma 120 lapsele. Kokku hakkab lasteaias asuma kümme lasteaiarühma ja kuni 200 lasteaiakohta.
Projekti käigus renoveeritakse terve hoone. Olemasoleva nelja lasteaiarühma ruumid renoveerib Tartu linn oma vahenditest ja see kulu on projekti raames mitteabikõlbulik kulu.
Projekteerimistööd on planeeritud 2017-2018. aastasse, hoone renoveerimine ja lisarühmade rajamine 2019-2020. aastasse.
4. Mõisavahe kergliiklustee
Projekti raames on plaanis rajada kergliiklustee suunal Kesklinn – Annelinn - Luunja vald pikkusega 2,9 km. Projekti koostamisel lähtutakse 2014 detsembris valminud eskiisprojektist (koostaja Artes Terrae OÜ), väljastatavatest projekteerimistingimustest ning tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest.
Pika tänava põhjapoolsele küljele rajatakse 4,5 m laiune eraldatud jalgratta- ja jalgtee, uuele tänavale on kavandatud 4 m laiune jalgratta- ja jalgteena. Sõpruse puiesteele ehitatakse tänava idapoolsele küljele 4,5 m laiune eraldatud jalgratta- ja jalgtee. Anne tänaval lõigus Sõpruse pst – Anne tn 89 ehitatakse mõlemal suunal 1,5 m laiune jalgrattarada. Anne tänaval lõigus Anne tn 89 – Nõlvaku tänav rajatakse kas: 1) ühine jalgratta- ja jalgtee või 2) eraldatud jalgratta- ja jalgtee.
Projekteerimisel tuleb lähtuda Annelinna visioonikonkursist ning sellele järgnevast järeltööst kavandatud kontseptsioonist ning sellest tulenevalt valida jalgratta- ja jalgtee lahendus.
5. Ilmatsalu tn kergliiklustee
Projekti raames on kavas ehitada kergliiklustee Kesklinn – Baeri tn – Näituse tn – Ilmatsalu tn pikkusega 3,1 km.
Projekti koostamisel lähtutakse 2014 detsembris valminud eskiisprojektist (koostaja Artes Terrae OÜ), väljastatavatest projekteerimistingimustest ning tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest. Projekteerimisel arvestatakse eskiislahenduses toodud visiooni, mis on järgmine: Baeri tänavale algusega Jakobi tänava ristmikust kavandatakse jalgrattarada, mis kulgeb sõidutee ääres mööda seniseid kõnniteid ja väiksemaid ühendusteid. Näituse tänaval ehitatakse ümber olemasolevad kõnniteed. Ristmikel tähistatakse ülekäigurajad ja kasutatakse liikluse rahustamise võtteid. Ilmatsalu tänaval lõigus Näituse-Ravila kavandatakse 4,5 m laiune eraldatud jalgratta- ja jalgtee. Ilmatsalu-Ravila ristmikul seotakse kergliiklustee olemasolevate jalgteedega, rajatakse mugavad ja ohutud teeületused, vajadusel rekonstrueeritakse ristmik. Ilmatsalu tänaval lõigus Ravila-linna piir kavandatakse 4 m laiune ühine jalgratta- ja jalgtee. Tee on plaanis siduda linna piiril asuva maanteeäärse jalgratta- ja jalgteega.
6. Raudtee tänav - Ülenurme kergliiklustee
Projektiga kavandatav piki Raudtee tänavat Ülenurme vallani kulgev kergliiklustee aitab probleemi osaliselt leevendada. Tee võimaldab turvaliselt ja kiiresti liigelda Vaksali-Riia tänavate ristmikult Tammelinna ja sealt edasi Ülenurme valda pikkusega 3 km.
Projekti koostamisel lähtutakse 2014 detsembris valminud eskiisprojektist (koostaja Artes Terrae OÜ), väljastatavatest projekteerimistingimustest ning tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest. Projekteerimisel püütakse arvestada eskiislahenduses toodud visiooni, mis on järgmine: tee saab alguse Raudtee tänavalt, kuni lõigus Riia tn – Elva tn kavandatakse kahele poole sõiduteed olemasolevatele kõnniteedele ühine jalgratta- ja jalgtee. Raudtee tänavale Elva tn – Aardla tn lõigus kavandatakse 4,5 m laiune eraldatud jalgratta- ja jalgtee. Alates Tamme staadioni kagunurga väravast kavandatakse lisaks 4,5 m laiusele jalgratta- ja jalgteele 0,6 m laiune jooksurada. Lõikumistel üle raudtee kulgevate tänavatega (Aardla tn, Kabeli tn) kaalutakse projekteerimise käigus fooriga lahendusi ning jalg- ja jalgratturite tunneli rajamise võimalusi.
Raudtee tänavale Aardla tn – Laseri tn lõigus kavandatakse 4 m laiune ühine jalgratta- ja jalgtee ning selle serva 0,6 m laiune jooksurada. Variku viadukti piirkonnas seotakse kergliiklustee olemasolevate kergliiklusteedega Ringtee ääres, mida mööda on saab edasi liikuda Ülenurme valda.
7. Ülenurme tänava kergliiklustee
Projekti raames on kavas välja ehitada kergliiklustee Riia tn - Kase põik - Ülenurme tn pikkusega 3 km.
Projekti koostamisel lähtutakse 2014 detsembris valminud eskiisprojektist (koostaja Artes Terrae OÜ), väljastatavatest projekteerimistingimustest ning tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest.
Projekteerimisel püütakse arvestada eskiislahenduses toodud visiooni, mis on järgmine: Vaksali tänava mõttelisele pikendusele (Kase põik tänav) lõigul Riia tn - Kabeli tn projekteeritakse 4 m laiune ühine jalgratta- ja jalgtee. Raudtee koridoris lõigul Kabeli tn – Aardla tn kavandatakse 4 m laiune jalgratta- ja jalgtee surnuaiapoolsele küljele. Aardla tänaval tähistatakse ülekäigurajad ja kasutatakse liikluse rahustamise võtteid. Ülenurme tänaval lõigul Aardla tn – Ülenurme tn 24 kavandatakse 4 m laiune jalgratta- ja jalgtee. Sellest edasi kuni Ülenurme tn 30 kavandatakse jalgrattatänav – õueala liikluskorraldusega ühise ruumiga tänav, kus liiguvad jalakäijad, jalgratturid ja kruntidele juurde pääsevad mootorsõidukid. Ülenurme tänava mõttelisele pikendusele lõigul Ülenurme tn 30 – Võru tn kavandatakse 4 m laiune ühine jalgratta- ja jalgtee. Võru tänava ots seotakse välja ehitatud jalgratta- ja jalgteedega.
8. Kroonuaia sild - Emajõe äärne - Aruküla tee kergliiklustee
Projektiga kavandatav Kroonuaia sild - Emajõe vasakkallas - Aruküla tee kergliiklustee aitab Tartu linna ja linnast väljuvate põhisuundade kergliiklusteede võrgustikku täiendada ning muuta see üheks tervikuks. Projekti raames rajatava kergliiklustee (pikkusega 2,5 km) abil luuakse kergliiklejatele võimalus kvaliteetseks liikumiseks suunal Kesklinn – Ülejõe – Kvissentali linnaosa (Jõgeva maantee). Tee ühtib linna piiril Tartu valla kergliiklusteega ja kulgeb kuni Lähte alevikuni.
Projekti koostamisel lähtutakse 2014. aasta detsembris koostatud eskiisprojektist, väljastatavatest projekteerimistingimustest ning tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest.
Planeeritav kergliiklustee on kavas rajada sõiduteest eraldiseisvana, valgustuse ning puhkekohtadega. Võimalusel rajatakse osaliselt kergliiklustee kõrvale eraldiseisev rada jooksjatele, mis on kaetud jooksja jaoks jalasõbralikuma materjaliga.
Tartu Linnavalitsuse 22.02.2016 korraldus nr 189 "Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskava heakskiitmine"