Tartu Linnavolikogu on 18.12.2014 otsusega nr 160 algatanud Tartu linna üldplaneeringu. Üldplaneeringu ülesandeks on muuhulgas määrata alad ja juhud, mille puhul tuleb detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel kaaluda arhitektuurivõitluse korraldamist; täpsustada võistluse läbiviimise tingimusi.
Õiguskantsler on andnud õigusliku hinnangu ja soovitused õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks arhitektuurivõistluse korraldamise nõude osas üldplaneeringus. Kokkuvõtvalt soovitab õiguskantsler linnale järgmist:
a) tagada, et detailplaneeringu algatamise otsuses, selle kehtestamise otsuses, väljastatavates projekteerimistingimustes või muus asjakohases õigusaktis põhjendatakse üldplaneeringu punktile 4 täiendavalt arhitektuurivõistluse korraldamise kohustuse isikule kehtestamist;
b) tagada, et arhitektuurivõistluse korraldamisele seatud nõuded oleksid proportsionaalsed;
c) koostada ja avalikustada selgitav juhend, kuidas Tartu linna üldplaneeringu punkti 4 arhitektuurivõistlusi puudutavat osa rakendatakse.
Üldplaneeringu elluviimiseks arhitektuurivõistlust puudutavas küsimuses on vajalik planeeringu vormistamine eeltoodud kirja soovitustest lähtuvalt, sest õiguskantsler on leidnud, et üldplaneering on sobiv dokument arhitektuurivõistluste kehtestamiseks (Tsitaat kirjast: "Analüüsi tulemusel leian, et üldplaneeringus võib määratleda linna piirkonnad, kus üldjuhul tuleb hoonete projekteerimiseks korraldada arhitektuurivõistlus. Enne iga konkreetse arhitektuurivõistluse korraldamise kohustuse kehtestamist (nt detailplaneeringu kehtestamise otsuses, projekteerimistingimustes) peavad kohaliku omavalitsuse organid aga täiendavalt hindama ja põhjendama vastava arhitektuurivõistluse korraldamise vajadust).
Eelnevast tulenevalt teeb osakond ettepaneku sõnastada vastav peatükk linna üldplaneeringus järgnevalt:
"Kesklinnas on ruumiliselt ja arhitektuurselt parima lahenduse saamiseks uute hoonete või olemasolevate hoonete laiendamise planeerimiseks või projekteerimiseks kohustuslik vastavalt kas kogu planeeringuala või krundi ulatuses igakordselt kaaluda avaliku arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamist või muu võistlus- või ühistegevuse vormi kasutamist (nt kutsutud võistlus, töötoad vms).
Ülejäänud linnas tuleb kaaluda arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamist või muu võistlus- või ühistegevuse vormi kasutamist:
- suuremate arenduste puhul (enama kui 3 hoone kogum);
- alates 7-korruselisest hoonest;
- suuremate ühiskondlike hoonete (spordihooned, kirikud, koolid jm) puhul.
Täiendavalt tuleb kaaluda võistluse korraldamist või muu ühistegevuse vormi kasutamist olukordades, kus:
- esineb oluline avalik huvi; arendatav ala paikneb äärmiselt nähtavas ja linnaruumiliselt olulises kohas (nt linna „väravas“ või peatänavate ristmikul paiknev hoonestus);
- kui detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluse käigus tehakse osapoolte vahel vastav kokkulepe;
- kui hoone eristub oluliselt ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast.
Arhitektuurivõistlus – võistlus, mille eesmärgiks on leida parim võimalik arhitektuurne lahendus, millega minna edasi projekteerimisprotsessis.
Planeeringuvõistlus – võistlus, mis viiakse läbi enne või peale detailplaneeringu algatamist eesmärgiga leida alale parim lahendus teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse osas.
Arhitektuuri/planeeringuvõistluse korraldamine otsustatakse igakordselt kas projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluse käigus. Juhul kui detailplaneering või projekteerimistingimused on kehtestatud enne üldplaneeringut, kaalutakse võistluse läbiviimise vajadust ehitusloa menetluse eelselt.
