| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
20. november 2015. a. nr LV-IP-0304 |
| Ülejõe linnaosas tänavale nime määramine | |
| KUULATI: | Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena ettekannet. |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule otsuse "Ülejõe linnaosas tänavale nime määramine" eelnõu. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 6. mai 1977. a otsuse nr 150 punkt III alapunktis 4 nimetati endise Aruküla territooriumil asuv teelõik Jõgeva maanteest kuni Emajõeni Kvissentali teeks ning kinnitati majavalduste numbrid. Kuna ajalooliselt oli endise Aruküla territooriumi puhul tegemist hajaasustusega, siis määrati majavalduste aadressid nn peatänava järgi ning igale teeharule eraldi nime ei määratud (v.a Kvissentali põik). Otsuses nr 150 määrati Kvissentali tee järgi aadress üheksale majavaldusele. Majavaldused paiknesid eri suundades ning asusid erineva pikkustega teeharude ääres/otsas. Sellest võib järeldada, et majavaldustele määrati aadressid lähima kohanimega tänava järgi.
Kohanimeseaduse § 4 lg 1 punkti 4 kohaselt peab kohanimi olema määratud olemasolevale ja planeeritud teele ja tänavale. Kohanime panek ametliku nimeta nimeobjektile on kohanimeseaduse § 3 lg 7 punkti 1 mõistes kohanime määramine.
Vastavalt regionaalministri 19. juuni 2013. a määrusele nr 6 "Kohanime vormistamise ja kasutamise kord" § 4 lg-le 2 võib joonobjektile määrata ühe nime, kui see on katkematult läbitav ning sellel ei ole kõrvalharusid, mis visuaalselt on tajutavad eraldi objektina. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb joonobjekti käsitleda mitme eraldi objektina ja määrata erinevad kohanimed, kui joonobjekt ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele.
Kvissentali teelt loode suunas kulgev teeharu oli 1977. a ligipääsutee mõnele majavaldusele ning eraldi nime sellele ei määratud. Tänaseks on teeharu kujunenud eraldi tänavaks, mis vajab eristamist erineva kohanimega. Tänav on osaliselt välja ehitatud ning Tartu Linnavolikogu 11.06.2009 otsusega nr 516 kehtestatud Kvissentali tee 3, Kvissentali tee 5 ja Kvissentali tee 7 ning nende lähiala detailplaneeringu alusel on kavas tänavat veelgi pikendada. Seni on kõigile antud tänava ääres asuvatele katastriüksustele määratud aadressid lähima kohanimega tänava – Kvissentali tee – järgi. Katastriüksuste numeratsioon on kujunenud ebaloogiliseks ning vajab õigusaktidega vastavuse tagamiseks korrastamist. Tänavale nime määramise järel vajab muutmist vähemalt 23 katastriüksuse aadressi. Katastriüksuste aadresside korrastamise eelduseks on aga kõnealusele tänavale nime määramine.
Võttes aluseks kohanimeseaduse § 3 lg 7 p 1, § 4 lg 1 p 4, § 5 lg 1 p 3 ja lg 4, § 6 lg-d 1 ja 2, Tartu Linnavolikogu 9. juuni 2005. a määruse nr 116 "Kohanimede määramise kord" § 2 lg 1, § 3 lg 1 p 2 ning arvestades kohanimeseaduse § 13 lg-d 1-6, Tartu Linnavolikogu 11.06.2009 otsusega nr 516 kehtestatud Kvissentali tee 3, Kvissentali tee 5 ja Kvissentali tee 7 ning nende lähiala detailplaneeringut, Tartu Linnavolikogu 22.09.1999 otsusega nr 358 kehtestatud Kvissentali piirkonna detailplaneeringut ja Rahandusministeeriumi 26.11.2015 kirja nr 14-4/15965, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Määrata Ülejõe linnaosas Kvissentali tee T21, Lootsi tänav T22, Kvissentali tee T19 ja Kvissentali tee T9 katastriüksustel Tartu Linnavolikogu 11.06.2009 otsusega nr 516 kehtestatud Kvissentali tee 3, Kvissentali tee 5 ja Kvissentali tee 7 ning nende lähiala detailplaneeringu ja Tartu Linnavolikogu 22.09.1999 otsusega nr 358 kehtestatud Kvissentali piirkonna detailplaneeringu järgsele tänavale nimeks ... (tänava skeem lisas).
2. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Ülejõe linnaosas tänavale nime määramine " juurde
- Kohanimeseaduse (KNS) § 4 lg 1 p 4 kohaselt on tänav nimeobjektiks, millele määratakse kohanimi. KNS § 5 lg 4 järgi määrab ühe omavalitsusüksuse territooriumile jäävale nimeobjektile kohanime kohalik omavalitsus.
Kohanimeseaduse § 6 lg 2 kohaselt määratakse kohanimi kohanimemääraja õigusaktiga. Õigusakt, millega kohanime määratakse, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) kohanime (olemasolul nii põhi- kui ka rööpnimi);
2) nimeobjekti liiki;
3) nimeobjekti asukoha kirjeldust või kaarti.
KNS §-s 13 on sätestatud kohanimevaliku nõuded kohanime määramisel. KNS § 13 lg 2 p-de 1-2 kohaselt eelistatakse nime määrates paikkonnaga seonduvaid kohanimesid ning nimeobjekti iseärasustega seonduvaid kohanimesid. Piirkonnas on kasutusel juba järgmised kohanimed: Kvissentali tee, Kvissentali põik, Kapteni tänav, Tüürimehe tänav, Pootsmani tänav ja Lootsi tänav.
KNS § 13 lg 6 järgi tuleb kohanime määramisel välistada:
1) kohanimede samasus või eksitav samasus;
2) kohanime labane või halvustav tähendus;
3) kohanime sobimatus Eesti aja- ja kultuurilooga;
4) eri nimeobjektide ruumikujude samasus või muul moel eksitav paiknemine.
KNS § 9 lg 1 järgi peab olema kohanimi eestikeelne. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.06.2004 määrusega nr 226.
Linnavalitsus teeb ettepaneku määrata tänavale nimeks Madruse või Uus-Kvissentali tänav.
Tartu Linnavalitsus palus avalikkusel linna kodulehe kaudu esitada teeharu kohta nimeettepanekuid perioodil 21. oktoober kuni 4. november. Sellest teavitas linnavalitsus posti teel ka neid katastriüksuste omanikke, keda puudutab katastriüksuse aadressi muutumine pärast tänavale nime määramist (osad katastriüksused kuuluvad Tartu linnale, lisaks kuulub 17 katastriüksust 22-le erinevale omanikule). Ühele omanikule saadetud kiri tagastati linnavalitsusele Omniva pool märkusega "puudub postkast", mistõttu saadeti samasisuline kiri ka omaniku rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil.
Laekunud nimeettepanekute seast valis Tartu Linnavalitsus välja kaks nime: Madruse ja Uus-Kvissentali tänav. Linnavalitsus on 12. novembril 2015. a pöördunud ka kohanimenõukogu poole mõlema nime piirkonda sobivuse osas arvamuse saamiseks.
Rahandusministeeriumi 26.11.2015 arvamuses nr 14-4/15965 teatati, et kohanimenõukogu on arutanud Tartu linna järelepärimist tänavanimede sobivuse kohta ning leidnud, et mõlemad nimed sobivad piirkonda ning vastavad kohanimedele seatud nõuetele.
Laekunud nimeettepanekud:
Nimeettepanekute hulgast on eemaldatud 28 labast või halvustavat nime ning 7 nime, mis on Tartus juba kasutusel.
Arvestades, et kohanimi peab olema eestikeelne, tuleb mitmed nimeettepanekud sobivaks osutumise korral õigusaktide nõuetega vastavusse viia.
Puudutatud isikute arvamused:
Vastuseks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna teavituskirjale esitati arvamus asja kohta Kvissentali tee 25e katastriüksuse omaniku poolt 2. novembril 2015. a.
Lisaks on arvamuse esitanud üks kohalik elanik Kvissentali tee elanike nimel 4. novembril 2015. a. Kuivõrd arvamusele ei olnud lisatud volikirja teiste Kvissentali tee elanike nimel arvamuse avaldamiseks, käsitles linnavalitsus seda kui vaid esitaja enda arvamust.
Osakonna poolt Kvissentali tee 25e katastriüksuse omanikule saadetud vastusele on 23. novembril 2015. a laekunud omaniku uus arvamus, millele on lisatud asumi elanike seisukoht (allakirjutanuid 13 isikut, sh 1 juriidilise isiku nimel, ülejäänud füüsilised isikud).
Kokkuvõtvalt peavad arvamuse esitajad põhjendatuks küll katastriüksuste numeratsiooni korrastamise vajadust, kuid on seisukohal, et kõnealune Kvissentali tee loodesuunaline haru ei ole nimeta ning kannab nime Kvissentali tee. Kvissentali tee 25e katastriüksuse omanik on seisukohal, et linn peaks protsessi kaasama Eesti Keele Instituudi ja kohanimenõukogu. 13 isiku poolt allkirjastatud seisukohas kinnitatakse, et allakirjutanud isikud ei nõustu kõnealusele tänava ümbernimetamisega Madruse või muu nime kandvaks tänavaks, kuna vastavale teele on nimi määratud ja olemasoleva tänavanime muutmiseks puudub nii põhjus kui õiguslik ja faktiline alus.
Linnavalitsuse seisukoht:
Linnavalitsus on seisukohal, et Kvissentali teelt loode suunas kulgevale teeharule pole varem nime määratud ning tegemist on iseseisva tänavana tajutava teega. Linnavalitsus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
Vastavalt Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 6. mai 1977. a otsuse nr 150 punkt III alapunktile 4 nimetati endise Aruküla territooriumil asuv teelõik Jõgeva maanteest kuni Emajõeni Kvissentali teeks ning kinnitati majavalduste numbrid. Kuna ajalooliselt oli endise Aruküla territooriumi puhul tegemist hajaasustusega, siis määrati majavalduste aadressid nn peatänava järgi ning igale teeharule eraldi nime ei määratud. Kui vaadelda kaardilt (õiendi lisa 1) nimetatud majavalduste paiknemist, siis on näha, et majavaldused, milledele 6. mai 1977. a otsusega nr 150 uus aadress määrati, paiknesid kõik eri suundades ning asusid suuremalt jaolt erineva pikkustega teeharude ääres/otsas. Sellest võib järeldada, et majavaldustele määrati aadressid lähima kohanimega tänava järgi.
Vastavalt regionaalministri 19. juuni 2013. a määruse nr 6 "Kohanime vormistamise ja kasutamise kord" § 4 lg 2-le võib joonobjektile määrata ühe nime, kui see on katkematult läbitav ning sellel ei ole kõrvalharusid, mis visuaalselt on tajutavad eraldi objektina. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb joonobjekti käsitleda mitme eraldi objektina ja määrata erinevad kohanimed, kui joonobjekt ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele. Sellest tulenevalt peab Kvissentali teelt loode suunas kulgevale teeharule määrama eristamiseks erineva kohanime.
Linnavalitsus on seega seisukohal, et 6. mai 1977. a otsusega 150 ei määratud teeharudele/ligipääsuteedele eraldi nimesid, vaid majavaldused said aadressi lähima kohanimega tänava järgi. Ühtlasi on linnavalitsus seisukohal, et käesoleval hetkel vaidlusalusele teeharule nime määramine, sh nime määramise menetlus, on kooskõlas kõigi kehtivate õigusaktidega ning järgib ka Maa-amati poolt koostatud aadressiandmete käsiraamatus antud soovitusi.
Linnavalitsus on olnud seisukohal, et kohanimenõukogul ja/või Eesti Keele Instituudil puudub antud juhul pädevus anda seisukoht tänavanime muutmise vajaduse ja võimalikkuse osas ning vastavalt õigusaktidele on tegemist kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusega. Kohanimenõukogu poole pöördus linnavalitsus eesmärgiga saada arvamus mõlema nime piirkonda sobivuse osas.
Ajaloolist Jõgeva maanteest kuni Emajõeni sirgjooneliselt kulgevat Kvissentali teed ei ole plaanis ümber nimetada ning see väärtuslik nimi jääb piirkonda alles.
Lisa 1.