EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
28. oktoober 2015. a. nr LVK-M-0098 |
| Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 8 p 2 ja § 26 lg 1 p 4 alusel.
1. peatükk
Üldosa
§ 1. Üldsätted
(1) Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord sätestab liikumis- või nägemisvaegusega isikule Tartu linna poolt osaliselt finantseeritava eritranspordi taotlemise, teenuse määramise, osutamise ja järelevalve tingimused ning korra.
(2) Teenuse eesmärk on tagada liikumis- või nägemisvaegusega isikule juurdepääs haridus-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja hoolekandeasutustele, töökohale ning muude avalike teenuste tarbimisega seotud asutustele.
(3) Käesolevas määruses sätestatut ei kohaldata isikule, kellel on õigus taotleda sotsiaaltransporditeenust Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruse nr 30 "Puudega lapse perele sotsiaalteenuse osutamise tingimused ja kord" alusel.
§ 2. Teenuse kirjeldus
(1) Sotsiaaltransporditeenus on liikumis- või nägemisvaegusega isiku transport Tartu linna piires spetsiaalselt kohandatud sõidukiga, millega kaasneb abistamine sõidukijuhi poolt.
(2) Sõidukijuht on kohustatud:
1) abistama isikut sõidu lähte- ja sihtkohas treppidest tõusmisel ja laskumisel;
2) abistama isikut sõidukisse sisenemisel ja väljumisel;
3) abistama isikut maakonna või üleriigilisse ühistransporti sisenemisel ja väljumisel;
4) abistama isikut tema liikumist hõlbustavate seadmete laadimisel sõidukisse ja sõidukist välja;
5) kinnitama isiku turvavööga ja fikseerima ratastooli lukustussüsteemi ja turvavööga.
§ 3. Teenuse taotlemise õigus
(1) Sotsiaaltransporditeenust on õigus taotleda isikul, kelle tegelikuks ja Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukohaks on Tartu linn ning:
1) kellel on raske või sügav liikumispuue või sügav nägemispuue või
2) kes oma terviseseisundist tulenevalt vajab ravi- ja rehabilitatsiooniasutusse transportimisel kohandatud sõidukit.
(2) Sotsiaaltransporditeenuse täiendavat piirmäära on õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul erakorralise haigestumise või intensiivse ravi- või rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tõttu ravi- ja rehabilitatsiooniteenusel käimiseks või tööl käival isikul tööl käimiseks.
2. peatükk
Teenuse taotlemine ja määramine
§ 4. Teenuse taotlemine
(1) Teenuse taotlemiseks esitab isik taotluse elukohajärgsesse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskusesse.
(2) Taotluses tuleb esitada järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) telefoninumber ja aadress;
4) sotsiaaltransporditeenuse taotlemise kuupäev;
5) mõjuv põhjus teenuse määramiseks.
(3) Taotlusele tuleb lisada otsus puude määramise kohta või selle puudumisel raviasutuse või -arsti tõend, milles kirjeldatakse isiku terviseseisundist tulenevat liikumisvõimet.
(4) Isikul, kes taotleb täiendava teenuse määramist, tuleb taotlusele lisada:
1) raviasutuse või -arsti tõend, mis kirjeldab erakorralist haigestumist või vajadust käia intensiivselt ravi- või rehabilitatsiooniteenusel;
2) kinnitus tööl käimise kohta, mis peab sisaldama tööandja nime, isiku ametikohta ning tööaega.
(5) Taotluse vormi võib kinnitada sotsiaalabi osakonna juhataja.
§ 5. Taotluse läbivaatamine
(1) Taotluse vaatab läbi sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja (edaspidi sotsiaaltöötaja).
(2) Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda teenuse taotlejalt täiendavaid andmeid, mis on vajalikud teenuse määramise otsustamiseks.
(3) Kui taotluses esineb puudusi, määratakse kirjalikult tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste andmiseks. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste andmiseks ei ole lühem kui 10 päeva.
(4) Sotsiaaltöötaja külastab teenuse taotlejat tema kodus ja viib hindamisakti alusel läbi teenuse vajaduse hindamise.
(5) Hindamisakti vormi kinnitab sotsiaalabi osakonna juhataja.
§ 6. Teenuse piirmäär
(1) Teenuse piirmäär on 50 eurot ühe kvartali kohta.
(2) Isiku omaosaluse suurus on üks kolmandik teenuse maksumusest.
(3) Kvartali lõppedes kasutamata jäänud vahendid järgmisse kvartalisse edasi ei kandu.
§ 7. Teenuse määramise põhimõtted
(1) Teenuse määramise otsustamisel arvestatakse teenuse taotleja võimet kasutada ühistransporti, taotleja ja tema perekonnaliikme või hooldaja või eestkostja käsutuses oleva sõiduki kasutamise võimalusi ning taotlejale määratud muid isikuabiteenuseid.
(2) Teenus määratakse isikule kuni puudeotsuse kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolm aastat.
(3) Isikule, kes taotleb teenust käesoleva määruse paragrahvi 3 lõike 1 punkti 2 alusel, määratakse teenus ravi- või rehabilitatsiooniperioodiks.
(4) Teenuse määramine või selle määramisest keeldumine otsustatakse hiljemalt ühe kuu jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
§ 8. Teenuse määramine
(1) Sotsiaaltöötaja teeb hindamise tulemusel otsuse käesoleva määruse paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule teenuse määramise kohta.
(2) Teenuse määramisest keeldumiseks või teenuse määramiseks käesoleva määruse paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule teeb sotsiaaltöötaja ettepaneku sotsiaalhoolekandekomisjonile (edaspidi komisjon).
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse teenuse määramise või selle määramisest keeldumise kohta teeb komisjon.
§ 9. Täiendava piirmäära määramine
(1) Täiendav piirmäär ravi- ja rehabilitatsiooniteenustel käimiseks määratakse isikule maksimaalselt ühekordse piirmäära ulatuses, lähtudes sõitude vajalikkuse põhjendatusest.
(2) Täiendav piirmäär töötavale isikule määratakse tema tööl käimise kulude kompenseerimiseks perioodiks, mil tal ei ole võimalik saada sõidutoetust töötukassalt või muudelt asutustelt.
(3) Täiendava piirmäära suurus ühe kuu kohta on üks kolmandik käesoleva määruse paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud piirmäärast.
(4) Täiendava piirmäära määramise või sellest keeldumise otsuse teeb komisjon.
§ 10. Teenuse määramine samaaegselt kahe piirmäära ulatuses
Otsuse isikule sotsiaaltransporditeenuse ja täiendava piirmäära samaaegse määramise kohta teeb komisjon.
3. peatükk
Teenuse saaja kohustused ja järelevalve teostamine
§ 11. Teenuse saaja kohustused
(1) Teenuse kasutamise õigus on ainult teenusele määratud isikul.
(2) Teenuse saaja on kohustatud kasutama teenuseks eraldatud vahendeid otstarbekohaselt.
(3) Teenuse saaja peab säilitama sõitude toimumist tõendavad dokumendid või võimaldama sõitude kontrollimist elektroonilisel teel.
(4) Isik, kellele on määratud täiendav piirmäär tööl käimise kulude kompenseerimiseks, on kohustatud teavitama sotsiaalabi osakonda oma töösuhte lõppemisest.
§ 12. Teenuse kasutamise õiguse lõpetamine
(1) Käesoleva määruse paragrahvi 11 sätestatud kohustuste rikkumise, valeandmete esitamise, muude oluliste asjaolude ilmnemise või teenuse saamise vajaduse äralangemise korral on komisjonil õigus teenuse saaja teenuse kasutamise õigus lõpetada.
(2) Teenuse kasutamise õiguse lõpetamise otsuse teeb komisjon.
§ 13. Järelevalve teostamine
(1) Järelevalvet teenuse kasutamise üle teostab sotsiaaltöötaja.
(2) Sotsiaaltöötajal on järelevalve teostamisel õigus:
1) nõuda teenuse saajalt sõitude toimumist tõendavaid dokumente;
2) nõuda teenuse saajalt, teenuse osutajalt, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt ning muult hoolekandeteenuse osutajalt täiendavaid selgitusi;
3) nõuda teenuse vajaduse kontrollimiseks täiendava hindamise läbiviimise võimaldamist.
4. peatükk
Lõppsätted
§ 14. Rakendussätted
(1) Isiku suhtes, kellele on teenus määratud tähtajaga kuni 31. detsember 2015. a ning kes taotleb teenuse määramist uuesti enne käesoleva määruse jõustumist, või kellele ei ole teenuse tähtaega määratud ning kes soovib teenust edaspidi kasutada, teostatakse ümberhindamine hiljemalt 31. märtsiks 2016. a.
(2) Isikul, kelle määratud teenuse tähtaeg on pärast 31. märtsi 2016. a, on õigus kasutada talle määratud teenust kuni tähtaja lõpuni.
§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 29. juuni 2006. a määrus nr 31 "Puuetega isikutele invatakso teenuse osutamise kord" tunnistatakse kehtetuks.
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a.
Käesoleva eelnõu koostamine tulenes tänaseni sotsiaaltransporditeenust reguleerinud Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2006. a määruse nr 31 "Puuetega isikutele invatakso teenuse osutamise kord" uuendamise vajadusest. Teenuse saajate nimekirjas on praegu üle 1000 inimese. Teenuse kasutajate tegelik hulk on samas keskmiselt 400-500 inimest kuus. Aktiivsete kasutajate arv, kes sõidavad rohkem kui kaks korda kuus, on veelgi väiksem.
Teenuse kehtiv kord ei arvesta Tartu linna teisi viimastel aastatel arenenud teenuseid nagu madalapõhjaline ühistransport, isikliku abistaja teenus, hoolduse seadmine liikumisel abistamise eesmärgil jms, mida tuleks sotsiaaltransporditeenuse vajaduse hindamise juures arvesse võtta. Samuti on kehtiv kord liiga paindumatu arvestamaks sotsiaaltranspordi vajadusega nende inimeste puhul, kes on traumast tingituna ajutiselt liikumisraskustega või vajavad transporti raviprotseduuridel käimiseks, see tähendab, et on pärast protseduuri ajutiselt liikumisvõimetud.
Senine üksiksõitude maht inimese kohta on liiga väike. Määrusega suurendatakse teenuse piirmäära 56%. Sellega vähendatakse suurema teenusevajadusega inimeste asjaajamist - väheneb vajadus igas kvartalis taotleda täiendavat teenuse piirmäära.
Määrusega täpsustatakse nõudeid vedajale ja sõidukitele. Samuti reguleeritakse uue määrusega täpsemalt mitmed praktikas ilmnenud kitsaskohti.
Alljärgnevalt on esitatud selgitused eelnõu iga paragrahvi kohta.
Eelnõu 1. peatükk. Üldosa (§-d 1-3)
Eelnõu üldosa peatükki on koondatud üldsätted, teenuse kirjeldus ja teenuse taotlemiseks õigustatud isikud.
Eelnõu § 1. Üldsätted
Eelnõu § 1 lg 1 sätestab, mida sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord reguleerib.
Eelnõu § 1 lg 2 täpsustab teenuse eesmärki, milleks on tagada liikumis- ja nägemisvaegustega isikutele juurdepääs vajalikesse asutustesse.
Eelnõu § 1 lg 3 välistab sotsiaaltransporditeenuse korra kohaldamise isikutele, kes saavad sotsiaaltransporditeenust Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruse nr 30 "Puudega lapse perele sotsiaalteenuse osutamise tingimused ja kord" § 3 lg 1 alusel, või kellel on õigus nimetatud määruse alusel teenust taotleda. Viidatud määruse § 3 lg 1 kohaselt määratakse sotsiaalteenus kuni 18-aastasele isikule, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppasutuses õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni või õppeaasta lõpuni, kellele on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud raske või sügav puue.
Eelnõu § 2. Teenuse kirjeldus
Eelnõu § 2 lg 1 sätestab teenuse kirjelduse. Teenust osutatakse Tartu linna piires. Eelkõige on oluline teenusele määratud isiku abistamine sõidukijuhi poolt.
Eelnõu § 2 lg 2 punktid 1-5 sätestavad sotsiaaltransporditeenust osutava sõidukijuhi kohustused teenusele määratud isiku abistamisel. Kohustuste määruses reguleerimise vajaduse tingib pikaajaline praktika, mis näitab, et paljudel juhtudel peab liikumisraskusega isik endale näiteks kõigepealt isikliku abistaja kutsuma, et trepist alla sõiduki juurde saada. See ei ole otstarbekas, kui reaalne abistamisvõimalus on olemas ka sõidukijuhi näol. Mõeldud on eelkõige sellele, kuidas teenuse kasutaja elu paremaks muuta ning vähendada vajadust dubleerida abistamisega seotud teenuseid.
Punkt 1 - isiku abistamine sõidukijuhi poolt sõidu lähte- ja sihtkohas treppidest tõusmisel ja laskumisel hõlmab isiku aitamist erinevatelt korrustelt alla ja üles (näiteks 5. korrusel elav isik tuleb sealt alla ja üles aidata).
Punkt 2 - sotsiaaltransporditeenust osutav sõidukijuht aitab isikut sõidukisse sisenemisel ja väljumisel (eelkõige mõeldud sõidukit, mis teenust osutab).
Punkt 3 - sõidukijuht abistab isikut maakonna ja üleriigilisse ühissõidukisse sisenemisel ja väljumisel. Hõlmatud on nii buss kui rong, mille väljumine või saabumine toimub Tartu piires.
Punkt 4 - sõidukijuht abistab isikut tema liikumist hõlbustavate abivahendite laadimisel sõidukisse ja sõidukist välja (ratastool jms).
Punkt 5 - sõidukijuht kinnitab isiku turvavööga ja fikseerib tema ratastooli lukustussüsteemi ja turvavööga.
Eelnõu § 3. Teenuse taotlemise õigus
Eelnõu § 3 lg 1 p 1 sätestab üldiselt isikud, kellel on õigus sotsiaaltransporditeenust taotleda: isik, kelle tegelik ja rahvastikuregistris registreeritud elukoht on Tartu linn ning kellel on raske või sügav liikumispuue või sügav nägemispuue.
Eelnõu § 3 lg 1 p 2 sätestab, et teenust on õigus taotleda ka neil Tartus elavatel isikutel, kellel ei ole küll puuet, kuid kes oma terviseseisundist tulenevalt vajavad ravi- ja rehabilitatsiooniasutusse transportimiseks kohandatud sõidukit. Näiteks kuuluvad siia alla isikud, kes vajavad keemiaravi või dialüüsi, kellel on liikumis- või nägemisfunktsiooni trauma jmt. Tegemist on kaalutlusotsusega, isikule teenuse määramise otsustab sotsiaalhoolekande komisjon (eelnõu 8 lg 3) ning teenusele määratakse isik raviperioodiks (eelnõu § 7 lg 3). Esitada tuleb raviasutuse või -arsti tõend vastavalt eelnõu § 4 lõikele 3.
Eelnõu § 3 lg 2 sätestab kellel ja milleks on õigus taotleda teenuse täiendavat piirmäära (eelnõu § 9). Täiendavat piirmäära saavad taotleda § 3 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikud ravi- ja rehabilitatsiooniteenustel osalemiseks (ehk nö erakorralisel haigestumisel või vajadusest intensiivsemalt osaleda ravi- või rehabilitatsiooniteenustel) või tööl käimiseks (juhul kui Eesti Töötukassalt või muudelt asutustelt toetust tööl käimiseks ei saa).
Eelnõu 2. peatükk. Teenuse taotlemine ja määramine (§-d 4-10)
Eelnõu 2. peatükki on koondatud teenuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse läbivaatamise kord, teenuse piirmäära sätted, teenuse määramise üldpõhimõtted, teenuse ja täiendava teenuse määramise kord ning teenuse määramise võimalus samaaegselt kahe piirmäära ulatuses.
Eelnõu § 4. Teenuse taotlemine
Eelnõu § 4 lg 1 kohaselt esitab isik teenuse taotlemiseks taotluse elukohajärgsesse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskusesse. Praktikas on levinud see, et isiku eest tuleb taotlust esitama ka keegi muu - perekonnaliige, hooldaja, naaber jne. Seda saab teha, kui taotleja on teist isikut taotluse esitamiseks volitanud.
Eelnõu § 4 lg 2 punktides 1-5 sätestatud andmete nõue on mõeldud eelkõige juhuks, kus isik esitab näiteks omakäelise avalduse. Punktides on sätestatud andmed, mis tuleb taotluses kindlasti esitada. Punktis 5 nimetatud mõjuv põhjus teenusele määramiseks puudutab eelkõige neid isikuid, kes taotlevad teenust eelnõu § 3 lg 1 p 2 alusel ehk neile, kellel ei ole puuet, kuid kellel on vastav terviseseisund.
Eelnõu § 4 lg 3 kohaselt tuleb taotlusele lisada otsus puude määramise kohta või selle puudumisel (isikud, kes taotlevad teenust eelnõu § 3 lg 1 p 2 alusel) raviasutuse või -arsti tõend, kus kinnitatakse, et isik käib näiteks keemiaravil. Raviasutuse või -arsti tõend peab kirjeldama isiku terviseseisundist tulenevat liikumisvõimet (ehk kui palju tal on võimalik iseseisvalt liikuda ja kui palju ta vajab abi).
Eelnõu § 4 lg 4 punktid 1 ja 2 sätestavad, mida peab täiendava teenuse taotleja lisaks eeltoodule esitama: raviprotseduuridel käijatel tuleb esitada tõend ravi- või rehabilitatsiooniteenuse kohta (kirjeldab erakorralist haigestumist või vajadust vaja käia intensiivsemalt ravi- või rehabilitatsiooniteenusel); tööl käijatel tuleb esitada kinnitus tööl käimise kohta. Kinnitus peab sisaldama lisaks tööandja nime, isiku ametikohta ning tööaega, et vajadusel oleks võimalik seda kontrollida. See säte välistab kinnituste esitamise, mis sisaldavad vaid napisõnalist väidet tööl käimise kohta. Kui töösuhe lõpeb, tuleb sellest sotsiaalabi osakonda kohe teavitada (eelnõu § 11 lg 4).
Eelnõu § 4 lg 5 kohaselt võib taotluse vormi kinnitada sotsiaalabi osakonna juhataja. Sätte eesmärk on taas kord see, et jätta isikule ka võimalus tulla ja esitada enda kirjutatud taotlus. Ehk taotluse võib teha isik nii omakäeliselt kui ka täita sotsiaalabi osakonna juhataja poolt kinnitatud blanketi.
Eelnõu § 5. Taotluse läbivaatamine
Eelnõu § 5 lg 1 kohaselt vaatab esitatud taotluse läbi sotsiaaltöötaja, kellel on õigus teenuse taotlejalt nõuda täiendavaid andmeid (eelnõu § 5 lg 2). Täiendavate andmete nõudmise õigus on määrusesse kirjutatud lähtudes praktilisest vajadusest.
Eelnõu § 5 lg 3 sätestab, et kui taotluses esineb puudusi, antakse isikule võimalus need kõrvaldada või anda täiendavaid selgitusi. Säte kohaldub ka täiendavate andmete nõudmise kohta (eelnõu § 5 lg 2). Säte tuleneb sisuliselt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 15. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või täiendavateks selgitusteks/andmeteks ei või olla lühem kui 10 päeva. Puuduste kõrvaldamiseks määratava tähtaja puhul tuleb silmas pidada, et see oleks mõistlik ning lähtuks puuduse raskusest ning muudest üksikjuhtumi asjaoludest. Jäetud on kaalutlusruum - tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva, kuid tegelik tähtaeg määratakse vastavalt juhtumile. Kui taotluses olnud puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata ning haldusorgan loeb taotleja taotlusest loobunuks (HMS § 15 lg 3).
Eelnõu § 5 lg 4 ja 5 - sotsiaaltöötaja külastab teenuse taotlejat tema kodus ja viib läbi teenuse vajaduse hindamise. Hindamine viiakse läbi hindamisakti alusel, mille vormi kinnitab sotsiaalabi osakonna juhataja. Hindamisakti eesmärk on välja selgitada, kas taotleja vajab sotsiaaltransporditeenust või saab ta kasutada ühistransporti, pereliikme autot või midagi muud. Hindamisaktis on küsimused taotleja lähedaste kohta, teiste võimalike abistajate kohta, millist transporti taotleja kasutada soovib, kas ta saab treppidest liikuda, kui palju taotleja suudab kodus ja väljaspool kodu liikuda, milliseid abivahendeid ta kasutab ning milleks ta sotsiaaltransporditeenust soovib. Samuti hinnatakse, millised on põhilised terviseprobleemid, mille tõttu taotleja ei saa kasutada ühistransporti.
Eelnõu § 6. Teenuse piirmäär
Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt on teenuse piirmääraks kvartali kohta 50 eurot. Kui varasemalt määrati teenuse piirmäär ja isiku omaosaluse suurus linnavalitsuse määrusega, siis nüüd sätestatakse teenuse piirmäär ja omaosaluse suurus (üks kolmandik teenuse maksumusest, eelnõu § 6 lg 2) sotsiaaltransporditeenuse korras endas. Teenuse piirmäära sätestamine määruses on põhjendatud, sest piirmäära suurus pole ajaga muutunud. Küll aga tõuseb piirmäär nüüd 32 eurolt 50 eurole. Hetkel kehtiva korraga võrreldes peaks suurem piirmäär oluliselt vähendama vajadust taotleda täiendavat piirmäära, millega väheneb isiku vajadus täiendavaks asjaajamiseks ning väheneb ka sotsiaalabi osakonna halduskoormus.
Eelnõu § 6 lg 2 tähendab, et isiku omaosaluse suurus on üks kolmandik teenuse maksumusest. Isikul ei ole võimalik kasutada linna poolt antud 50 eurot ilma, et ta ise igale sõidule ühe kolmandiku suuruses summas ei panustaks. Näiteks: isik sõidab 12 eurose sõidu. 8 eurot sellest maksab linn ning 4 eurot isik ise. Tõstes piirmäära 32 eurolt 50 euroni, oleks 2015. a hindade võrdluses piirmäära eest võimalik sõita kuni 12 korda kvartalis. Keskmise sõidu pikkus on 2015. a 9 kuu statistika põhjal 4,4 km.
2015. a kehtiva 32-eurose piirmääraga on arvestuslik võimalik keskmine sõitude hulk kuni 8 sõitu kvartalis. Tegelik aruandlusepõhine sõitude hulk on keskmiselt 7,2 sõitu kvartalis.
Eelnõu § 6 lg 3 sätestab, et kui kvartal lõpeb ja isikule on jäänud piirmäärast alles raha, siis see järgmisse kvartalisse edasi ei kandu, vaid läheb nulli. Näiteks: kui kvartali lõpus on isikul veel 10 eurot piirmäärast alles, siis uuest kvartalist on tal piirmäära taas 50 eurot (vastavalt põhilimiidile), mitte 60 eurot.
Eelnõu § 7. Teenuse määramise põhimõtted
Eelnõu § 7 lg 1 kohaselt arvestatakse teenuse määramise otsustamisel teenuse taotleja võimet kasutada ühistransporti, tema enda, tema perekonnaliikmete või hooldaja/eestkostja käsutuses olevate sõiduvahendite kasutamise võimalust ning muid taotlejale määratud isikuabiteenuseid (isikliku abistaja teenus jms). Sõiduvahendite kasutamise võimalus tähendab, et isegi kui näiteks isiku tütrel on auto, ei pruugi ta saada seda kasutada raviteenustel käimiseks, kuna tütar kasutab autot oma tööülesannete täitmiseks igal tööpäeval kella 8-st 17-ni.
Eelnõu § 7 lg 2 järgi määratakse isikule teenus kuni puudeotsuse kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolm aastat. Seega, kui isikule on puue määratud pikemaks ajaks, määratakse teenus talle maksimaalseks ajaks ehk kolmeks aastaks.
Eelnõu § 7 lg 3 sätestab, et isikule, kes taotleb sotsiaaltransporditeenust seetõttu, et tal pole puuet, kuid on vastav terviseseisund (eelnõu § 3 lg 1 p 2), määratakse teenus ravi- või rehabilitatsiooniperioodiks. Ravi- või rehabilitatsiooniperioodi kestust tõendavad käesoleva eelnõu § 4 lõikes 3 nõutavad tõendid.
Eelnõu § 7 lg 4 kohaselt otsustatakse teenuse määramine või selle määramisest keeldumine hiljemalt ühe kuu jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest. Nõuetekohane on taotlus, milles ei esine puudusi või mille puudused on kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul. Üks kuu on maksimaalne aeg, mille jooksul tuleb otsus teha.
Eelnõu § 8. Teenuse määramine
Eelnõu § 8 lg 1 sätestab, et sotsiaaltöötaja teeb hindamise tulemusel otsuse teenuse määramiseks isikule, kelle elukoht on Tartu linn ning kellel on raske või sügav liikumispuue või sügav nägemispuue (ehk eelnõu § 3 lg 1 punktis 1 nimetatud isikule otsustab teenuse määramise sotsiaaltöötaja).
Selleks, et otsustada teenuse määramisest keeldumine või teenuse määramine isikule, kellel ei ole küll puuet, kuid on vastav terviseseisund teenusele määramiseks (eelnõu § 3 lg 1 punktis 2 nimetatud isik), teeb sotsiaaltöötaja ettepaneku sotsiaalhoolekande komisjonile (eelnõu § 8 lg 2). Teenuse määramisest keeldumise või selle määramise eelnõu § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule otsustab sotsiaalhoolekande komisjon otsusega (eelnõu § 8 lg 3).
Eelnõu § 9. Täiendava piirmäära määramine
Eelnõu § 9 lg 1 sätestab täiendava piirmäära ravi- ja rehabilitatsiooniteenustel osalemiseks. Määratakse maksimaalselt ühekordse piirmäära ulatuses (50 eurot kvartalis), lähtudes isiku taotlusest ning sõitude vajalikkuse põhjendatusest.
Teenuse piirmäära tõstmine 32 eurolt 50 euroni peaks vähendama täiendava piirmäära taotlemist. Keskmiselt määrab sotsiaalhoolekandekomisjon 25 täiendavat piirmäära kuus.
Eelnõu § 9 lg 2 sätestab täiendava piirmäära töötavale liikumisraskusega isikule tööl käimise kulude kompenseerimiseks. Täiendava piirmääraga kompenseeritakse isiku töölkäimise kulusid siis, kui tal ei ole võimalik sõidutoetust saada Eesti Töötukassalt või muudelt asutustelt. Muud asutused on näiteks MTÜ-d, mis võivad teostada erinevaid projekte liikumisraskustega isikute abistamiseks. Samuti antakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendusel kuni 2020. aastani transporditoetust ka ESF projektide rakendajate poolt.
Täiendava teenuse piirmäära suurus ühe kuu kohta on üks kolmandik piirmäärast (eelnõu § 9 lg 3) ning täiendava teenuse määramise või sellest keeldumise otsustab sotsiaalhoolekandekomisjon (eelnõu § 9 lg 4). Täiendava limiidi puhul vähendatakse limiiti vastavalt sellele, mitu kuud veel kvartalisse on jäänud. Näiteks kui isik tuleb veebruaris taotlema, saab ta vähemalt 2/3 piirmäärast (ehk 33,3 eurot), kui ta tuleb märtsis, saab ta 1/3 piirmäärast (ehk 16,6 eurot). Kui on põhjendatud, võib täiendavat limiiti määrata ka täies mahus. Näiteks: isik tuleb veebruaris taotlema täiendavat limiiti taastusravi jaoks, taastusravi kestab tavaliselt 10 korda. Sotsiaaltöötaja arvutab vahemaa taastusravi asutuse ja teenuse saaja kodu vahel ning kui ta leiab, et kogu täiendav limiit kulub ära (ja jääb puudugi), siis määratakse täiendav piirmäär maksimummääras (ehk 50 eurot) ka veebruarikuus. Seega täiendavat piirmäära võidakse vähendada vastavalt kuude arvule (kuid mitte vähemaks kui 1/3 piirmäärast kuus), kuid võidakse vajadusel määrata ka täies mahus.
Eelnõu § 10. Teenuse määramine samaaegselt kahe piirmäära ulatuses
Eelnõu § 10 sätestab, et kui isikule määratakse korraga nii sotsiaaltransporditeenus (nii öelda põhiteenus) kui ka täiendav teenus (näiteks tööl käimiseks), siis otsustab selle määramise sotsiaalhoolekandekomisjon.
Eelnõu 3. peatükk. Teenuse saaja kohustused ja järelevalve teostamine (§-d 11-13)
Eelnõu 3. peatükis on teenuse saaja kohustusi, teenuse kasutamise õiguse lõpetamist ning teenuse järelevalve teostamist reguleerivad sätted.
Eelnõu § 11. Teenuse saaja kohustused
Paragrahv sätestab kohustused, mida teenuse saaja on kohustatud järgima. Teenuse kasutamise õigus on ainult teenusele määratud isikul (eelnõu § 11 lg 1), mitte tema tuttaval, tema abikaasal või kellelgi kolmandal. Teenuse saaja on kohustatud kasutama teenuseks eraldatud piirmäära otstarbekohaselt (eelnõu § 11 lg 2) ning säilitama sõitude toimumist tõendavad dokumendid või võimaldama sõitude kontrollimist elektroonilisel teel (eelnõu § 11 lg 3). Sõitude toimumist tõendavaid dokumente peaks alles hoidma mõistliku aja jooksul, sõitude kontrollimine elektroonilisel teel hakkab toimuma siis, kui tekib võimalus elektroonilise sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks sarnaselt ühistranspordiga.
Eelnõu § 11 lg 4 kohaselt tuleb isikul, kellele on täiendav piirmäär määratud tööl käimiseks, teavitada kohe sotsiaalabi osakonda oma töösuhte lõppemisest.
Eelnõu § 12. Teenuse kasutamise õiguse lõpetamine
Kui selgub, et teenuse saaja on rikkunud §-st 11 tulenevaid kohustusi, on esitanud valeandmeid, teenuse saamise vajadus on ära langenud või on ilmnenud muud olulised asjaolud, mille tõttu isik ei oleks pidanud või ei peaks enam sotsiaaltransporditeenust saama, on sotsiaalhoolekandekomisjonil õigus tema teenuse kasutamise lõpetada. Teenuse kasutamise õiguse lõpetamiseks teeb sotsiaalhoolekandekomisjon vastava otsuse. "Muud olulised asjaolud" jätab kaalutlusruumi, sest võimalik ei ole ette näha ega ka määrusega reguleerida kõiki võimalikke juhtumeid, mis võivad tingida teenuse kasutamise õiguse lõpetamise.
Teenuse kasutamise õiguse lõpetamine toimub haldusaktiga, mis tunnistab teenuse määramise aluseks olnud haldusakti kehtetuks. HMS § 70 lg 1 kohaselt toimub haldusakti kehtetuks tunnistamine eraldiseisva haldusaktiga. Sõltuvalt rikkumise aluseks olevatest asjaoludest, tunnistatakse haldusakt kehtetuks kas tagasiulatuvalt või edasiulatuvalt. Edasiulatuv kehtetuks tunnistamine tähendab, et haldusakt on kehtetu alates selle kehtetuks tunnistamise hetkest tulevikus (tuleb kõne alla näiteks juhul, kui isikul on teenuse saamise vajadus ära langenud või täiendava toetuse puhul töösuhe lõppenud). Tagasiulatuv kehtetuks tunnistamine tähendab üldjuhul, et haldusakt tunnistatakse kehtetuks algusest peale (võimalik on tagasiulatuv kehtetuks tunnistamine ka mitte algusest peale, vaid mingist konkreetsest, juba möödunud ajahetkest alates). Kehtetuks tunnistamise otsus peab olema motiveeritud nii õiguslikult kui sisuliselt, enne otsuse tegemist tuleb ära kuulata taotleja (HMS § 40 lg 1). Otsus peab sisaldama vaidlustamisviidet. Kehtetuks tunnistamise otsus peab olema sõnastatud selgelt, sellest peab nähtuma milline akt ja mis hetkest alates on otsuse jõustumisel oma kehtivuse kaotanud.
Eelnõu § 13. Järelevalve teostamine
Järelevalvet teenuse kasutamise üle teostab sotsiaaltöötaja (eelnõu § 13 lg 1), kellel on eelnõu § 13 lõike 2 punktides 1-3 nimetatud õigused: nõuda teenuse saajalt sõitude toimumist tõendavaid dokumente (kviitungeid jms); nõuda täiendavaid selgitusi nii teenuse saajalt, teenuse osutajalt, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuselt ning muult hoolekandeteenuse osutajalt; nõuda teenuse vajaduse kontrollimiseks täiendava hindamise läbiviimise võimaldamist. Täiendava hindamise läbiviimine võib kõne alla tulla juhul, kui on alust arvata, et isik ei ole õigustatud sotsiaaltransporditeenust saama - kas on kahtlus, et on esitatud valeandmeid või on näiteks teenuse saamise vajadus ära langenud, kuid isik pole sellest teatanud.
Eelnõu 4. peatükk. Lõppsätted
Eelnõu § 13 sätestab rakendussätted.
Eelnõu § 13 lg 1: "Isiku suhtes, kellele on teenus määratud tähtajaga kuni 31. detsember 2015. a ning kes taotleb teenuse määramist uuesti enne käesoleva määruse jõustumist, või kellele ei ole teenuse tähtaega määratud (ehk tähtajatu) ning kes soovib teenust edaspidi kasutada, teostatakse ümberhindamine hiljemalt 31. märtsiks 2016. a." See tähendab, et isikutel, kellele on määratud komisjoni otsusega teenus tähtajaga kuni 31. detsember 2015. a, on õigus kasutada teenust kuni ümberhindamiseni (mis toimub hiljemalt 31. märts 2016. a, kuni selle ajani on sisuliselt veel õigus teenust kasutada). Isikute suhtes, kes on määratud teenusele juba aastaid tagasi ning nii öelda tähtajatult, toimub ümberhindamine hiljemalt 31. märtsil 2016. a, juhul kui isik avaldab soovi teenuse kasutamiseks.
Eelnõu § 13 lg 2: Isikutel, kelle teenuse tähtaeg on määratud pärast 31. märtsi 2015. a (s.o alates 1. aprillist 2016. a), jääb kehtima neile määratud tähtaeg kuni selle lõpuni. Näiteks kui isikule määratakse oktoobris 2015 teenus, mis kehtib kuni oktoobrini 2016, siis on tal õigus teenust seni ka kasutada.
Käesolevas eelnõus sätestatud sotsiaaltransporditeenust varem reguleerinud Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2006. a määrus nr 31 "Puuetega isikutele invatakso teenuse osutamise kord" tunnistatakse kehtetuks.
Kehtiva hankelepinguga on 2014-2015 aastal teenuse pakkuja Tartaline OÜ.
Teenuse maksumus hinnakomponentide ja aastate kaupa
| Hinnakomponent | Hind aastal 2014 eurodes Hind käibemaksuta* | Hind aastal 2015 eurodes Hind käibemaksuta* |
| Teenuskilomeetri hind | 0,65 | 0,70 |
| Sõidu alustamise tasu | 2,90 | 3,00 |
| Tasu ühe seisutunni eest | 14,00 | 15,00 |
| Ratastoolis kliendi saatmine ja abistamine tunnitasu | 14,00 | 15,00 |
| Kiirusenäit, mille juures minnakse kilomeetritariifilt üle ajatariifile | 21,54 | 21,43 |
| Pakkumuse hind kokku käibemaksuta | 96000,00 | 102000,00 |
2016. aasta eelarvesse on planeeritud teenuse aastaseks mahuks 150 000 eurot. Teenuse eelarve tõuseb peamiselt mahu arvelt - senise piirmäära 32 eurot kvartalis asemel saab uueks piirmääraks 50 eurot.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a.
=======================
Linnavalitsuse 09.11.2015 istungi protokoll nr 76:
3. Muudatusettepanekud linnavolikogu määruse "Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord" eelnõule
KUULATI: Jüri Mölderi ettekannet
OTSUSTATI: teha linnavolikogule ettepanek muuta määruse "Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord"
eelnõud järgmiselt:
1) sõnastada eelnõu § 1 lg 2 järgmiselt:
"(2) Teenuse eesmärk on tagada liikumis- või nägemisvaegusega isikule juurdepääs haridus-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja hoolekandeasutustele, töökohale ning muude teenuste tarbimisega seotud asutustele."
2) asendada määruse eelnõu tekstis läbivalt sotsiaalabi osakonna nimetus sotsiaal- ja tervishoiuosakonna nimetusega.
Seletus
Sotsiaalkomisjoni koosolekul tekkis eelnõu arutamisel diskussioon selle üle, kas sotsiaaltransporditeenus peaks tagama liikumis- või nägemisvaegusega isikule juurdepääsu vaid avalike teenuste tarbimisega seotud asutustele. Leiti, et puudega isik ei vaja esmajärjekorras ja ainult avaliku sektori poolt osutatavaid teenuseid. Pigem osutab põhiosa igapäevaseks toimetulekuks vajalikke teenuseid erasektor. Eelnevast tulenevalt tehakse ettepanek määruse eelnõu § 1 lõike 2 sõnastuse täpsustamiseks.
Linnavalitsuse 03.11.2015 korraldusega nr 1196 kujundati alates 01.01.2016 ümber linnavalitsuse sotsiaalabi osakond ja tervishoiuosakond ning moodustati nende baasil sotsiaal- ja tervishoiuosakond. Eelnevast tulenevalt tuleb määruse "Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord" eelnõus läbivalt sotsiaalabi osakonna nimetus asendada sotsiaal- ja tervishoiuosakonna nimetusega.
