Linna üldplaneeringu koostamise raames on valminud on Tartu linna poolt tellitud tööd "Tartu linna rahvastikuprognoos aastani 2035" ja Tartu elamuprognoos 2035, mille sisuks on linna arengudokumentide, kehtivate planeeringute ja varasemate uuringute täiendava analüüsi alusel ettepanekute tegemine linnaregiooni, linna ja linnaasumite elaniku arvu kavandamiseks aastani 2035+.
1. "Tartu linna rahvastikuprognoos aastani 2035" käsitleb kahte stsenaariumit: baasstsenaarium ja rände stsenaarium. a
Baasstsenaarium näitab Tartu linna sisemist rahvastiku taastootmise võimet. Selle stsenaariumi koostamisel rännet ei arvestatud ning eeldati, et tänased tudengid jäävad siia elama. See mõjutab positiivselt sündimust ja Tartu rahvaarv hakkab pisitasa kasvama, 97 500lt inimeselt ca 102 700 inimeseni 2035. aastal.
Rändestsenaariumi korral eeldati, et suurendatakse jõupingutusi väljarände peatamiseks ning tänane negatiivne rändesaldo muutub 100 inimese võrra aastas positiivseks ja tudengite liikumise osas senisega võrreldes olulisi muutusi ei toimu. Selle stsenaariumi järgi püsib Tartu rahvaarv pigem stabiilsena, vaatamata sellele, et prognoosiperioodil asub Tartusse elama 2500 inimest rohkem kui siit lahkub. 97 500lt inimeselt hakkab rahvaarv esialgu küll kasvama, kuid langeb aastaks 2035 taas ca 98 300 inimeseni.
Tööst „Tartu linna rahvastikuprognoos aastani 2035“ selgus, et rändestsenaariumi puhul ei toimu ulatuslikku rahvastiku vananemist nagu seda baasstsenaariumi puhul on märgata. Asumite lõikes on rändestsenaariumi erinevused suuremad ning rahvastiku kasv kandub rohkem linna äärealade madalhoonestusega piirkondadesse ning kesklinna asumitesse, sh miljööväärtuslikesse linnaosadesse.
Tänaste rändeprotsesside valguses on Tartu rahvaarvu kasvule pöörata väga keerukas, kuid siiski võimalik. Selleks on vaja teha senisest rohkem jõupingutusi Tartu konkurentsivõime parandamiseks, et Tartust saaks tugev polüfunktsionaalne regionaalkeskus Lõuna-Eesti tarvis koos rahvusvaheliste funktsioonidega. Oluline on, et Tartu pööraks senisest veelgi rohkem tähelepanu sellele, kuidas:
- paremini kinnistada tudengeid, et need peale hariduse omandamist Tartusse jääksid;
- vähendada valglinnastumise survet;
- pakkuda jätkuvalt elu- ja töökohta mujalt (nii Eestist kui välismaalt) saabujatele.
2. Tartu elamuprognoosi kohaselt suunab Tartu linna elamuarenguid jätkuv eeslinnastumine ning leibkondade suuruse vähenemine kõigis asumites, mis viib elanike arvu vähenemisele Tartu linnas. Olulisteks elamu- ja rahvastikuarengu suundumusteks Tartus ja Tartu linnapiirkonnas on tartlaste arvu vähenemine, eeslinlaste arvu suurenemine, linna elanikkonna vananemine ja eeslinna rahvastiku noorenemine.
Tartu linna elamuarengu võtmeküsimusteks on:
- kuidas konkureerida eeslinnaarendustega ja tuua korteriturg linna tagasi;
- kuidas uuendada ja taasasustada vananevad paneelelamurajoonid, kuivõrd rändetagamaa on kokku kuivamas.
Kehtestatud planeeringutest on ellu viidud kolmandik, kusjuures tänane reserv 5400 eluruumi võimaldaks uut kodu 11 000 elanikule. Selle planeeringuvaru realiseerimine tänastes turutingimustes tähendaks 15-20 aastat. Nimetatud sihtarv on võetud ka elamuprognoosi aluseks (elluviimata DP osa vastab uutele DPle).
Tartut koos eeslinnavaldadega tuleb käsitleda tervikliku elamuturuna, mis on suhteliselt väike (ligi 200 miljonit eurot aastas) ja tundlik − uute kodude pakkumised küllastavad kiiresti elamuturu (eramute ostujõud on juba languses), küll aga tõuseb hoonestamata elamumaa turg. Poole elamute turumahust hõlmab jätkuvalt linna korteriturg, kuid see segment annab jõudsalt oma turuosa ära eeslinna ridaelamutele ja uuskorteritele. Elamuturgu mõjutab üha enam taskukohasus, mis tihedas konkurentsis räägib (kesk)linna kahjuks. Maaressursi valdav kuuluvus eraomandisse koos suhteliselt odava ja mugava planeerimispraktikaga on tekitanud hulgaliselt erinevate huvidega elamumaaomanikke, samas, kui uutes korterelamutes, eriti linnas, on suhteliselt suur üürikorterite ja asustamata korterite osakaal.
Optimaalne uute eluruumide arv Tartu linnapiirkonna elamuturul on kuni 600 uut eluruumi aastas, mis teeb 2035. aasta perspektiivis 12 000 täiendavat eluruumi. Linnastsenaariumi kohaselt võiksid jaguneda uued eluruumid linna ja eeslinna vahel pooleks ning praegustele trendidele põhineva eeslinnastsenaariumi kohaselt võiks ehitada suhtes linn-eeslinn 2/5 ja 3/5 235 uut linnakodu ja 365 uut eeslinnakodu aastas. Kui arvestada vastavalt 2011. a rahvaloenduse andmetele leibkonna keskmiseks suuruseks Tartu linnas 2,02 inimest, siis võimaldaks linnastsenaariumi realiseerumine Tartu linnas uut kodu 12 100-le ja eeslinnastsenaarium 9500-le elanikule.
Mõlemas stsenaariumis on linnaarengu võtmeks Kesklinn koos jalakäiguvööndiga, kuid eeslinnastsenaariumi kohaselt kaotab elamuarengus linn uued kodud sidusale eeslinnale. Linnastsenaariumis on tugevateks käikudeks linnauuenduse jätkumine miljööväärtuslikes asumites, Emajõe teljel ning uue arengukeskuse teke Raadil, mis hoogustab arengut Ülejõel ja Tartu kirdeosas.
Elamuarengutüübilt jagunevad asumid kasvavateks, uuenevateks ja kahanevateks. Tõenäosuslikum on elamuarendus Kesklinnale lähemas jalakäiguvööndis või vastupidi linnaserva suurematel elamuala planeeringutel, kusjuures servalinna arendused on teravas konkurentsinišis odavamate eeslinnaarendustega. Eeslinnaarenduste kasuks räägib nii kiirem planeerimisprotsess kui lihtsam ehitusprotsess. Uutel elamumaadel kasvavad Ujula-Kvissentali, Vana-Ihaste, Taga-Annelinna, Jaamamõisa ja Ränilinn.
