| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
11. august 2015. a. nr LV-IP-0207 |
| Informatsioon Tartu kesklinna üldplaneeringus käsitletava Holmi pargi maa-ala kohta | |
| KUULATI: | Urmas Ahvena ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Määrata kesklinna üldplaneeringus Holmi pargi üldised ehitus- ja kasutustingimused järgmiselt:
1.1. Narva mnt 2a krundi Raatuse tn poolne osa, krundid Narva mnt 2 ja Narva mnt 2c määrata äri- ja teenindusettevõtete maa-alaks hoonete korruselisusega 2-6.
1.2. Narva mnt 2a krundi Võidu silla poolne ala määrata valitsus- ja ametiasutuse või kultuuriasutuste maa-alaks hoonete korruselisusega 2-6.
1.3. Teha ettepanek Emaajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Holmi pargi osas 20 meetrini vastavalt joonisele 2.
1.4. Võtta p 1.1. ja 1.2. aluseks arhitektuurivõistluse tingimuste koostamisel. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon Tartu kesklinna üldplaneeringus käsitletava Holmi pargi maa-ala kohta " juurde
Enne kesklinna üldplaneeringu vastu võtmist ja avalikule väljapanekule suunamist linnavolikogus peab osakond oluliseks, et linnal on välja kujunenud üldraamistik nn. Holmi pargi tulevase hoonestuse mahu ja selle funktsioonide osas. Seetõttu esitab osakond ülevaate teadaolevatest asjaoludest selles küsimuses.
1. 26. jaanuaril 2015 linnavalitsuse toimunud koosolekul lepiti kokku, et linn koostöös krundiomanikega alustab tegevusi konverentsikeskuse ja sellele tugiteenuseid osutava hoonestu kavandamiseks Holmi pargialale 
. Arhitektuuri ja ehituse osakonnas on koostamisel arhitektuurivõistluse tingimused, mille osas jätkuvad konsultatsioonid krundi omanikega. Kooskõlastusringil olev kesklinna üldplaneering toetab seda juhtiva otstarbe osas.
2. Riigi Kinnisvara ASga (edaspidi RKAS) 13.05.2015 toimunud kohtumisel keskenduti RKASi ruumilisele arengule ja selle kajastamisele uues linna üldplaneeringus, sh käsitleti riigimaja planeerimise küsimust.
RKASga toimunud kohtumise tulemusena arvestab linn üldplaneeringu koostamisel tulevase riigihoone kavandamise vajadusega kesklinna. Arvestades funktsiooni ja ruumivajadust on hoone arvestuslikuks pindalaks 15000 m2 suletud netopinda. Võimalike asukohtadena olid arutluse all maatükid kaubamaja kõrval Kaubahoovi pargis ja klubi Atlantise kõrval Holmi pargis. RKASi esimene eelistus on peamiselt riigile kuuluv ca 7500 m2 pindalaga Holmi ala Atlantise ja Võidu silla vahel.
RKAS on osakonnale täiendavalt selgitanud riigihoonega seonduvat:
(Tartu kontekstis konkreetsetest asutustest ja kindlatest riigimaja klientidest antud hetkel veel rääkida ei saa, kuna kogu protsess on liialt varajases faasis. Koosolekul kõne all olnud hoone vajaliku suuruse hinnang on tuletatud Pärnu projekti analoogia alusel, läbirääkimisi ühegi Tartus paikneva asutuse võimaliku ümberpaigutamise suhtes ei ole alustatud. Klientidena näeme näiteks erinevaid ministeeriumide alluvuses olevaid ameteid ja inspektsioone. Riigimaja kontseptsiooniga ei sobitu hästi näiteks pääste- ja korravalve funktsioonid. Riigimaja valmimine jääb 2020. aastatesse. Millised hooned vabaneksid, pole hetkel veel võimalik prognoosida. Praegu paiknevad riigiasutused üle Tartu, paljudes erinevates hoonetes. Mõjud linnale on seega hajutatud ja üheski konkreetses piirkonnas me asutuste riigimajja koondumisest tulenevalt kardinaalseid muutusi ei näe. Kui on linnavalitsuse istungil vaja riigimaja olemust lähemalt tutvustada, siis oleme loomulikult valmis seda tegema. Allpool veidi riigimaja kontseptsioonist üldiselt:
Riigimaja kontseptsiooni eesmärgiks on kasvatada kodaniku rahulolu avalike teenuste kvaliteediga. Praeguses olukorras on kodaniku esmatasandi avalik teenus killustunud nii valdkondlikult, kui ka valdkondade sees ametkondlikult. Kodaniku jaoks on riigiasutuse näol tegemist avaliku sektori teenusega, mis peaks looma kodanikule ühtse kuvandi riigist, kuna kliendi vaade avalikule teenusele on juhtumipõhine (ühe juhtumi lahendamisse on tihti kaasatud erinevad ametkonnad).
Riigimajja koondub riigiasutuste kohalike esinduste (ja huvi korral ka KOV) ühine büroo– ja teeninduskeskkond, mis tagab kodanikule võimaluse saada vajalikud teenused ühest kohast, misläbi paraneb avalike teenuste pakkumise kvaliteet ning kättesaadavus. Riigimaja loob eeldused sünergia tekkimise kaudu teenuste uuele kvaliteeditasemele viimiseks ning loob eeldused ka riigiasutuste kulude kokkuhoiuks läbi riigiasutuste tugistruktuuride optimeerimise ning tsentraliseeritud haldusstruktuuri ühes keskses hoones.
Esiplaanil on teenused, mida pakutakse kodanikele kohapeal ning kus on vajalik mh teenuse saaja reaalne kohalolu.
Riigimaja hoone paikneb tõmbekeskuses, üldjuhul kesklinnas ja on hästi ligipääsetav. Asukoht on tunnetuslikult hästi leitav. Riigimaja on jalakäijatele hästi ligipääsetav ja transpordiühenduste suhtes keskse asukohaga (ühistranspordivõrk, autoga hästi ligipääsetav, head parkimisvõimalused), millega hoitakse kokku klientide aega ).
Osakond on kindlal seisukohal, et riigihoone peaks paiknema kesklinnas. Eelnõus VARIANT 1 kohase lahenduse korral mahuksid Holmi parki ära mõlemad hooned- nii konverentsikeskus kui riigihoone.
Osakond juhib aga tähelepanu, et teisest küljest on Holmi pargi puhul tegu linna haljasalaga, mis peaks edasiste otsuste tegemisel kuuluma linnale. Samuti on linn eelnevalt deklareerinud puhkeala säilitamise vajadust arvestades Fortuuna kvartali hoonestamisega kaasnevat elanike arvu lisandumist lähipiirkonda. Seetõttu esitab osakond istungile arutamiseks ka Varindi 2.
Koostas: Jaanika Koppel
LPMKO planeerija