Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale (edaspidi osakond) on esitatud ehitusloa taotlus ja arhitektuur-ehituslik eelprojekt Ränikivi tn 9 katastriüksusele kahe korteriga elamu püstitamiseks. Projekteerimistingimused PTH-15-136 on väljastatud Tartu Linnavalitsuse 11.05.2015. a korraldusega nr 506.
26.01.2015. a saatis Tartu Linnavalitsuse osakond menetluseks esitatud Ränikivi tn 9 ehitusprojekti naaberkinnistute Ränikivi tn 7 ja 11 omanikele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. 09.02.2015. laekus osakonnale ühisavaldus Ränikivi tn 7 ja 11 kinnistuomanike poolt, milles toodi välja, et ehitusprojekti aluseks olevad 22.05.2012. a. osakonna poolt kirjaga nr 7-12/PTH-12-149 väljastatud arhitektuur-ehituslikud tingimused enam ei kehti ning et püstitada soovitakse kahe korteriga elamu, mitte üksikelamu nagu sätestab planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 2. Lisaks esitati puudusena arhitektuurseid ja ehitustehnoloogilisi küsimusi ning ehitusprojekti ei kooskõlastatud.
Osakond saatis Ränikivi tn 7 ja 11 kinnistuomanikele 16.02.2015. a vastuskirja nr 7-14.1/01931, milles selgitas kõiki asjaolusid ning pakkus välja küsimuste arutamiseks kolmepoolse koosoleku arhitektuuri ja ehituse osakonnas. 18.02.2015. laekus osakonnale kiri Ränikivi tn 9 ehitusloa taotlejalt, milles ta selgitab projekteeritud lahendusi ning kinnitab valmisolekut naaberkinnistute omanikega kohtuda ja probleeme arutada. 27.02.2015. a toimunud koosolekul ehitusprojekti autor tutvustas ja selgitas naaberkinnistu omanikule ehitusprojektiga ettenähtud lahendusi ning selgitati, miks omavalitsusel ei ole alust keelduda ehitusloa väljastamisest. Koosoleku lõpuks vormistati kõne all olnud ehitustehnilisi, naabritele muret tekitanud teemasid seletav ja lahendusi kirjeldav protokoll, mis kõigi kohalolnute poolt allkirjastati.
08.04.2015. a esitasid Ränikivi tn 7 ja 11 kinnistuomanikud järjekordse kirja osakonnale, milles viidatakse taaskord 09.02.2015. a osakonnale saadetud kirjale, kehtetutele projekteerimistingimustele ning palutakse esitada konkreetsed alused, millele tuginedes on võimalik ehitusluba väljastada. 22.04.2015. a saatis osakond välja vastuskirja, milles nõustub Ränikivi tn 7 ja 11 omanike pöördumisega, et ehitusluba ei saa hetkel väljastada asjaolu tõttu, et tänaseks päevaks on 22.05.2012. a väljastatud projekteerimistingimused nr 7-12/PTH-12-149 kehtetud. Projekteerimistingimused kehtivad reeglina kaks aastat nende väljastamisest alates. Seetõttu oli Ränikivi tn 9 omanikul vaja esitada uus taotlus projekteerimistingimuste saamiseks ning sellest teavitati 22.04.2015 ka ehitusloa taotlejat. Uued projekteerimistingimused PTH-15-136 väljastati Tartu Linnavalitsuse 11.05.2015. a korraldusega nr 506. Ehitusprojekt vastab kehtivatele projekteerimistingimustele.
Peale uute projekteerimistingimuste väljastamist saatis osakond 18.05.2015. a taas kirja naaberkinnistute Ränikivi tn 7 ja 11 omanikele võimalusega tutvuda enne ehitusloa väljastamist esitatud ehitusprojektiga.
27.05.2015. a laekus osakonnale Ränikivi tn 7 ja 11 omanike poolt vastuskiri, milles viidatakse projekteerimistingimuste PTH-15-136 preambulale, et tingimuste koostamise aluseks on esitatud ehitusprojekt, mis on eelnevalt kooskõlastatud naaberkinnistute Ränikivi tn 7 ja 11 omanikega. Linnavalitsus on seisukohal, et projekteerimistingimuste kooskõlastamise nõude eesmärk on tagada naaberkrundi omanike kaasamine ehitusõiguse andmise protsessi. Arvestades, et linnavalitsus saatis ehitusprojekti naaberomanikele tutvumiseks enne projekteerimistingimuste koostamist ning viis läbi ka projekti tutvustava kolmepoolse koosoleku, on naabreid menetlusprotsessi piisavalt kaasatud. Toimunud koosolekul arutleti ehitusest tulenevad probleemid läbi ning kokkulepped ka protokolliti. Koosoleku järgselt täiendavaid kommentaare ei laekunud, pöörati vaid tähelepanu puuduvatele kehtivatele projekteerimistingimustele. Linnavalitsus ei pidanud õigustatuks projekteerimistingimuste väljastamisel täiendavat samasisulist kaasamist läbi viia, kuna naabrite seisukohad olid linnavalitsusele teada. Ehitusprojekt saadeti arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt naaberkinnistute omanikele ka teistkordselt tutvumiseks enne ehitusloa väljastamist.
Lisaks on naaberkinnistute omanikud viidanud taaskord asjaolule, et planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 2 alusel on võimalik püstitada vaid üksikelamut, mitte kahe korteriga elamut. Linnavalitsus märgib, et vastavalt Tartu üldplaneeringule asub Ränikivi tn 9 väikeelamute maal. Üldplaneering ei samasta väikeelamuid üksikelamutega, vaid annab võimaluse kavandada ka mitme korteriga elamuid: Põhiliselt üksikelamute, kaksikelamute, muu kahekorruseliste, kolme ja enama korteriga elamute, ridaelamute, sektsioonelamute, suvilate ja aiamajade, maapealsete garaažide maa.
27.05.2015. laekus osakonnale ka teine kiri, mille on allkirjastanud mitmed Ränikivi tänava kinnistuomanikud. Esitatud kirjas on välja toodud päevavalguse varjamise probleem, Tammelinna üldise miljöö kahjustamine, elukeskkonna häirimine ning Ränikivi tn 7 hoone vundamendi võimalik kahjustamine seoses Ränikivi tn 9 ehitustegevusega.
Tartu Linnavalitsus märgib, et kavandatud Ränikivi tn 9 hoone kõrgus on projektijärgselt maapinnast 5,7m ja hoovipoolne osa 6,15m. Hoovipoolne osa on naaberhoonetest 0,45m kõrgem, mis ei mõjuta praktiliselt naaberkinnistute valgustingimusi. Lisaks sellele on kavandatava hoone ehitusjoon samamoodi liigendatud ja tagasiastetega nagu naaberhooned ning garaažiosa projekteeritud ühekordsena. Eeltoodust lähtuvalt on linnavalitsus seisukohal, et kavandatud hoone sobitub keskkonda.
Lähtudes ridaelamute paiknemisest päikese liikumise suhtes, mis on kavandatud sellisel kujul, et hooned üksteisele akendesse varju ei heidaks ning põhjapoolsed aknad on igal juhul varjus, on linnavalitsus seisukohal, et Ränikivi tn 9 hoone rajamine kinnistule ei riku naabrite õigusi ega vähenda nende valgustingimusi. Linnakeskkond on paratamatult pidevalt muutumises ning ehitustegevus käib selle juurde.
Linnavalitsus märgib, et ehitustegevusest tekkiva müra suhtes kehtib korrakaitseseaduse põhimõte, et teisi isikuid ei tohi häirida. Küll aga tuleb rõhutada, et mitte igasugune häirimine ei tähenda olulist häirimist ja ühiskonnas elades tuleb arvestada sellega, et asja omanik või muu isik on reeglina kohustatud taluma naaberkinnisasjalt lähtuvat müra. Korrakaitseseaduse § 56 lõike 2 kohaselt on keelatud tekitada mujal kui avalikus kohas öisel ajal kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Häirimise olulisuse hindamisel arvestatakse nii konkreetset kohta kui ka selle piirkonna tavasid. Seega on ka võimalik, et naabrid lepivad omavahel kokku, millal ehitustöid teostada.
Linnavalitsus on seisukohal, et naaberkinnistute omanikud on õigustatult mures olemasolevate hoonete amortisatsiooniastme pärast. Sellest lähtuvalt on Ränikivi tn 9 kinnistuomanik nõustunud oma kirjas (saadetud linnavalitsusele 29.05.2015. a) sõlmima ehitamise ajaks naaberkinnistuomanikega notariaalselt kinnitatud ehitustegevusest tingitud kahjude hüvitamise lepingu, millega tagada võimalike tekkida võivate probleemide lahendamine Ränikivi tn 9 omaniku kulul.
Võttes arvesse, et kavandatud hoone ehitusprojekt järgib arhitektuurselt teisi olemasolevaid ridaelamubokse, ei halvenda valgustingimusi ega riku naaberkinnistuomanike õiguseid, on linnavalitsus seisukohal, et kavandatud ehitis sobib Tammelinna keskkonda ning täiendab sealset miljööd.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ehitusseaduse § 23 lg 1 ja Tartu linna ehitusmääruse § 28 lg 3, Tartu Linnavalitsus