EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
05. märts 2015. a. nr LVK-M-0064 |
| Avaliku koha määramine, kus alkoholi tarbimine on lubatud |
Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 55 lg 3 alusel.
§ 1. Määrata avalikuks kohaks, kus alkoholi tarbimine on 15. märtsist kuni 15. oktoobrini lubatud, Toome nõlva aluse jalgtee ja Ülikooli tänava vaheline tähistatud haljasala.
§ 2. Paragrahvis 1 nimetatud alal on lubatud vähese etanoolisisaldusega (kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti) alkohoolse joogi tarbimine.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Avaliku koha määramine, kus alkoholi tarbimine on lubatud " juurde
1. septembril 2002. a jõustunud alkoholiseaduse § 48 p 2 kohaselt oli alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas lubatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul.
Tartu Linnavolikogu on alates 2003. aastast lubanud kasutada 15. märtsist kuni 15. oktoobrini Toome nõlva aluse jalgtee ja Ülikooli tänava vahelist tähistatud haljasala piknikukohana, kus on lubatud vähese etanoolisisaldusega (kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti) alkohoolse joogi tarbimine (Tartu Linnavolikogu 19. detsembri 2002. a määrus nr 12 "Alkohoolse joogi jaemüügi reguleerimine", Tartu Linnavolikogu 26. märtsi 2009. a määrus nr 113 "Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas").
1. juulil 2014. a jõustus alkoholiseaduse muudatus, mis tunnistas kehtetuks alkoholiseaduse § 48 ning seega muutus kehtetuks ka Tartu Linnavolikogu 26. märtsi 2009. a määrus nr 113.
Avalikus kohas alkoholi tarbimise regulatsioon sätestati 1. juulil 2014. a jõustunud korrakaitseseaduses. 10. jaanuaril 2015. a jõustusid korrakaitseseaduse muudatused, mis sätestasid avalikus kohas alkoholi või toidugruppi mittekuuluva joovet tekitava aine tarbimine üldise keelu ja juhud, millal avalikus kohas alkoholi tarbimine on lubatud.
Korrakaitseseaduse § 55 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus üldkorraldusega määrata kindlaks avalikud kohad, kus on alkoholi tarbimine lubatud. Kohaliku omavalitsuse üksus ei või lubada alkoholi tarbida kohas, kus seda loetakse korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkti 5 kohaselt häirivaks.
Kohaliku omavalitsuse üksuse üldkorraldusega määratud kohad, kus on alkoholi tarbimine lubatud, peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkti 5 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas tarbida alkoholi ühissõidukipeatuses, teeliikluses osalevas avalikus kasutuses olevas ühissõidukis, koolieelse lasteasutuse, lasteaia-algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ning hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud avalikul kogunemisel.
Toome nõlva aluse jalgtee ja Ülikooli tänava vahelist haljasala on lubatud juba 14 aastat kasutada kohana, kus võib tarvitada vähese etanoolisisaldusega alkohoolseid jooke. Selle aja jooksul ei ole linnavalitsusele laekunud kirjalikke kaebusi, milles nõutaks selle tegevuse keelustamist. Üksikud pöördumised on olnud läheduses tegutsevatelt toitlustusettevõtetelt, kes polnud rahul, et piknikukohas viibijad kasutavad nende tualetti. Probleemi lahendamiseks on linnavalitsus igal aastal paigaldanud piknikukohta teisaldatava tualeti tasuta kasutamiseks ja kavatseb paigaldada selle ka käesoleval aastal.
Korrakaitseseadusest tuleneva uue nõudena on linnavalitsusel kohustus tähistada koht, kus alkoholi tarbimine on lubatud, selgelt ja arusaadavalt.
========================
Kultuurikomisjoni 12.03.2015 koosoleku protokoll nr 16:
1. Avaliku koha määramine, kus alkoholi tarbimine on lubatud
Kuulati Jüri Mölderi ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.
Arutelu käigus leiti, et väga oluline on tagada Pirogovi platsil korralik tualetivõimalus. Senine praktika teisaldatava tualeti näol ei ole piisav, see on tihti antisanitaarne, samuti on vaja juurde prügikaste - linn peab arvestama täiendavate kulutuste tegemisega.
Arutati ka alkohoolse joogi mahuprotsendi eelnõus ette nähtud piiramise (kuni 6) otstarbekust ja kontrollimise võimalusi ning tehti ettepanek kasutada selle asemel seadusest tulenevat lahja alkoholi mõistet (kuni 22 mahuprotsenti). Samuti arutati, kas avalikke kohti, kus alkoholi tarbimine on lubatud, oleks mõistlik juurde teha ja tehti ettepanek anda linnavalitsusele ülesanne kogu temaatika laiemalt läbi mõelda.
Otsustati:
1.1. linnavalitsusel tagada Pirogovi platsil korralik tualetikasutamise võimalus ja lisada prügikaste;
1.2. teha linnavalitsusele ettepanek analüüsida piknikualade teemat laiemalt (kas sellised kohti võiks veel olla, mis teenused peavad neil olema tagatud, mis kulusid see linnale kaasa toob jms);
1.3. teha ettepanek muuta eelnõu punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: "Paragrahvis 1 nimetatud alal on lubatud lahja alkohoolse joogi (etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti) tarbimine.";
1.4. eelnõu toetada (poolt 8, vastu 1, erapooletu 3).
Linnavalitsuse 17.03.2015 istungi protokoll nr 20:
30. Linnavolikogu kultuurikomisjoni muudatusettepanek linnavolikogu määruse "Avaliku koha määramine, kus alkoholi tarbimine on lubatud" eelnõule
KUULATI: Jüri Mölderi ettekannet ning Urmas Klaasi, Aadu Musta, Jarno Lauri ja Vladimir Šokmani sõnavõtte.
OTSUSTATI: 30.1. linnavalitsus jääb määruse eelnõus esitatud ettepaneku, lubada määruse eelnõus märgitud territooriumil vähese etanoolisisaldusega (kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti) alkohoolse joogi tarbimist, juurde;
30.2. muuta määruse eelnõu ettekandjat ja määrata eelnõu ettekandjaks linnapea Urmas Klaas
