EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
23. veebruar 2015. a. nr LVK-M-0061 |
| Restaureerimistoetus |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Määrus sätestab Tartu linna eelarvest restaureerimistoetuse (edaspidi: toetus) taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse andmise ja väljamaksmise alused.
(2) Toetuse andmise eesmärk on autentse miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilimise ja taastamise stimuleerimine ajaloolises linnaruumis ning säästva arengu põhimõtete rakendamine Tartu miljööväärtuslikel hoonestusaladel.
§ 2. Toetuse taotleja
Toetust on õigus taotleda isikul, kes on käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud tingimustele vastava ehitise või selle osa omanik või omab vastavaid volitusi.
§ 3. Toetuse objekt
(1) Toetust antakse restaureerimistööks. Restaureerimistöö käesoleva määruse tähenduses on töö Tartu linna üldplaneeringuga kehtestatud miljööväärtuslikel hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud ehitiste arhitektuursete originaal- ehk ehitusaegsete detailide (aknaraamid, välisuksed, luugid, varikatused, verandad, rõdud, trepid, fassaadikujunduse elemendid, katusetornid, erkerid, korstnapitsid, käsitsi tehtavad sadeveelehtrid ja -sülitid, piirdeaiad jms) algse seisukorra taastamiseks või nimetatud detailide asendamiseks originaaldetaili täpse koopiaga.
(2) Toetust ei anta interjööridetailide ega katuse- ja fassaadikatte, sadeveetorude ja -rennide seisukorra taastamiseks ega muudeks perioodilisteks hooldusremonditöödeks (värvkatte uuendamine, vihmaveesüsteemide puhastamine ja korrastamine, purunenud klaaside asendamine, tarinditelt sinna kogunenud saaste eemaldamine jms).
(3) Toetust ei anta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud restaureerimistööga kaasnevate kulude katteks, sealhulgas asendusavatäite paigalduse, transpordikulude, tellingute rendi ja püstitamise, riigilõivu, muinsuskaitselise järelevalve jms kulude katteks.
2. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE, TOETUSE ANDMINE JA VÄLJAMAKSMINE
§ 4. Toetusvooru väljakuulutamine
Kui linna eelarves on vastavaks aastaks raha ette nähtud, kuulutab arhitektuuri ja ehituse osakond (edaspidi: osakond) taotlusvooru välja hiljemalt kahe nädala jooksul pärast eelarveaasta algust või hiljemalt ühe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist linnavolikogus, kui eelarve vastuvõtmine toimub pärast eelarveaasta algust. Toetuse taotlemise võimalusest teavitab osakond avalikkust Tartu linna veebilehel.
§ 5. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse osakonnale vormikohane taotlus koos kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nõutud lisadokumentidega hiljemalt 1. märtsiks. Kui eelarve vastuvõtmine toimub pärast eelarveaasta algust, on osakonnal õigus määrata taotluste esitamiseks hilisem tähtpäev. Tähtpäevast hiljem laekunud taotlusi menetlusse ei võeta.
(2) Toetuse taotluse vormi kinnitab osakonna juhataja. Vorm on kättesaadav Tartu linna veebilehel www.tartu.ee ja osakonnas.
(3) Taotlusele lisatakse sõltuvalt kavandatavast tegevusest:
1) fotod detaili(de) restaureerimistööeelsest olukorrast;
2) joonised või fotod detailide paiknemise kohta;
3) olemasolul asendatavate detailide puhul algse projekti vaated, inventariseerimisjoonis(ed) või ajaloolised fotod ehitusaegsete detailide kujunduse tõenduseks;
4) asendatavate detailide tööjoonised tööde kirjeldusega (kui ehitusseaduse kohaselt on nõutav ehitusprojekti koostamine, siis ehitusprojekt);
5) vähemalt kahe erineva ettevõtja (mälestiste puhul muinsuskaitse tegevusluba omavate) hinnapakkumised toetuse abil restaureeritava(te) detaili(de) restaureerimistööde maksumuse kohta või materjalide maksumuse eeldatav kalkulatsioon, kui taotleja teeb tööd ise;
6) vastavat pädevust omava isiku seisukoht detaili säilitamise ja selle seisukorra taastamise võimatuse kohta käesoleva määruse paragrahvi 9 lõikes 3 nimetatud juhul (võib olla esitatud ka hinnapakkumiste koosseisus);
7) toetuse taotleja(te) esindamisel omaniku(e) volitus.
(4) Kui taotlusega jäetakse esitamata käesolevas korras nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab osakond taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks.
(5) Osakond jätab taotluse läbi vaatamata:
1) kui taotluses esinevat puudust ei kõrvaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul osakonna poolt antud tähtaja jooksul;
2) kui taotleja ei vasta käesoleva korra nõuetele;
3) kui toetuse objekt ei vasta käesoleva korra nõuetele;
4) kui tehtud restaureerimistööd ei vasta restaureerimisnõuetele või tööd on tehtud enam kui aasta tagasi;
5) kui taotleja ei võimalda osakonnal kontrollida toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude õigsust, sealhulgas tutvuda objektiga selle asukohas.
(6) Taotluse läbi vaatamata jätmisel teavitatakse taotlejat sellest 10 tööpäeva jooksul.
§ 6. Toetuse suurus
(1) Toetuse suuruse määramisel eelistatakse originaaldetaili säilitamist ja selle seisukorra taastamist originaaldetaili alusel valmistatavale koopiale ning restaureerimistöid kultuurimälestistel. Eelnimetatud eelistatavate objektide toetusprotsent võib olla kuni 5 protsenti suurem.
(2) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse taotleja poolt taotluse lisana esitatud odavamast hinnapakkumisest, kusjuures arvesse ei võeta käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud kulusid.
(3) Eelarves restaureerimistoetuseks ette nähtud raha kogusumma jagatakse kõigi käesoleva määruse nõuetele vastavate taotluste vahel proportsionaalselt, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
(4) Toetuse suurus on maksimaalselt 50 protsenti restaureerimistööde kogumaksumusest. Toetuse ülemmääraks on 3 200 (kolm tuhat kakssada) eurot. Toetus määratakse täiseurodes.
§ 7. Toetuse andmine ja andmata jätmine
(1) Toetuse andmise või andmata jätmise otsustab linnavalitsus ühe kalendrikuu jooksul pärast toetuse taotlemise tähtaja möödumist.
(2) Linnavalitsus võib toetust mitte anda, kui:
1) toetuse andmine ei tagaks käesoleva määruse paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud eesmärkide saavutamist (sealhulgas juhul, kui ehitis on tervikuna nii halvas seisukorras, et üksikute restaureeritavate detailide säilimine võib ohtu sattuda või kui ehitis on erinevate ümberehituste käigus niivõrd moonutatud, et algupärase terviklahenduse taastamine ei ole enam võimalik);
2) hinnapakkumised on võrreldes teiste samalaadsete tööde hinnapakkumistega ebamõistlikult kõrged;
3) taotleja on jätnud varasemalt lepingu sõlmimata või restaureerimistööd tegemata ning toetuse kasutamata;
4) taotlejal on eelmisel aastal sõlmitud lepingu kohased restaureerimistööd lõpetamata või lõpparuanne esitamata.
§ 8. Lepingu sõlmimine
(1) Toetuse saamiseks sõlmitakse toetuse saajaga leping, välja arvatud juhul, kui tööd on tehtud. Lepingu sõlmib osakonna juhataja ühe kalendrikuu jooksul pärast linnavalitsuse poolt toetuse andmise otsustamist.
(2) Lepingus sätestatakse:
1) toetuse objekt;
2) toetuse saamise sihtotstarve;
3) toetuse suurus ja selle väljamaksmise tingimused;
4) tööde tegemise nõuded;
5) tööde lõpetamise tähtpäev;
6) lepingupoolte õigused ja kohustused;
7) lõpparuande esitamise aeg ja kord;
8) vastutus lepingu rikkumise korral;
9) lepingu lõpetamise alused.
(3) Kui toetuse saaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul lepingut ei sõlmi, on linnavalitsusel õigus tunnistada toetuse andmise otsus kehtetuks.
§ 9. Restaureerimisnõuded
(1) Osakond selgitab taotlejale objekti restaureerimisnõudeid toetuse taotleja esmakordsel pöördumisel osakonna poole.
(2) Võimalusel originaaldetail säilitatakse ja selle seisukord taastatakse. Puuduolevad või kahjustatud osad valmistatakse säilinud osade eeskujul, kasutades samu materjale.
(3) Kui detail on täielikult amortiseerunud ja seda ei ole võimalik säilitada, siis tuleb uus detail kavandada ja valmistada originaaldetaili täpse koopiana (samad materjalid, mõõtmed, konstruktsioon, kujundus, profiilid).
(4) Kui originaaldetail ei ole säilinud, võetakse asendatava detaili kavandamisel ja valmistamisel aluseks sama ehitise teised originaaldetailid, algse projekti vaated, inventariseerimisjoonised, vanad fotod või mõne teise antud piirkonnale iseloomuliku ehitise originaaldetail.
(5) Algsete hoonestus- ja ehitustavadega vastuolus olevate materjalide (plastik, värvitud alumiinium jms) kasutamine ei ole lubatud.
(6) Uued detailid tuleb valmistada osakonna kultuuriväärtuste teenistusega kooskõlastatud tööjooniste alusel (kui ehitusseaduse kohaselt on nõutav ehitusprojekti koostamine, siis kooskõlas ehitusprojektiga).
(7) Mälestiste puhul peab tööde tegemiseks olema osakonna kultuuriväärtuste teenistuse väljastatud luba.
(8) Restaureerimistööd peavad olema tehtud kvaliteetselt ja võimalikult ajastutruult.
§ 10. Lõpparuanne
(1) Toetuse saaja on kohustatud lepingus sätestatud korras ja tähtajaks restaureerimistööd lõpetama ja esitama lõpparuande koos käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lisadega.
(2) Kui toetuse saamiseks lepingut ei sõlmitud, kuna tööd olid tehtud, esitab toetuse saaja lõpparuande koos käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lisadega esimesel võimalusel.
(3) Lõpparuande vormi kinnitab osakonna juhataja. Vorm on kättesaadav Tartu linna veebilehel www.tartu.ee ja osakonnas.
(4) Lõpparuandele lisatakse:
1) kulu tõendavad dokumendid (arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid) või kulude koondtabel koos kulusid tõendavate dokumentidega, kui tööd tehti ise;
2) fotod restaureerimisjärgsest olukorrast.
§ 11. Toetuse väljamaksmine
(1) Osakond vaatab lõpparuande läbi 10 päeva jooksul ja kinnitab selle pärast kuludokumentide kontrollimist ja restaureerimistööde nõuetekohaseks tunnistamist. Toetuse väljamaksmine taotlejale toimub pärast lõpparuande kinnitamist.
(2) Juhul kui käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 4 nimetatud kulu tõendavaid dokumente ei ole esitatud taotlemisel esitatud hinnapakkumises toodud summa ulatuses (näiteks vähenes tööde maksumus või töid ei tehtud kavandatud mahus), vähendatakse proportsionaalselt määratud toetuse summat, välja arvatud juhul, kui kulud vähenesid kuni 100 euro ulatuses.
§ 12. Toetuse väljamaksmata jätmine
Linnavalitsusel on õigus jätta toetus välja maksmata ja tunnistada toetuse andmise otsus kehtetuks, kui:
1) restaureerimistööd ei ole tehtud vastavalt eelnevalt kooskõlastatud lahendusele või asendatud detail ei ole originaaldetaili täpne koopia;
2) restaureerimistöö ei ole tehtud kvaliteetselt;
3) detaili restaureerimistöö ei ole lõpetatud;
4) lõpparuanne ei ole lepingus sätestatud tähtajaks või juhul, kui lepingut ei sõlmitud, toetuse andmise otsuse tegemise kalendriaastal, esitatud.
§ 13. Järelevalve
(1) Osakonnal on õigus igal ajal nõuda toetuse saajalt lisainformatsiooni ja täiendavaid dokumente restaureerimistööde tegemise kohta.
(2) Toetuse sihtotstarbelise kasutamise kontrollimisel lähtub osakond käesolevast määrusest, taotlusest, kaasnevast dokumentatsioonist, lepingust, linnavalitsuse korraldustest ja vajadusel kohapealse kontrolli tulemustest.
3. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 14. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2010. a määrus nr 7 „Restaureerimistoetuse andmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek muuta hetkel kehtiva Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2010. a määruse nr 7 “Restaureerimistoetuse andmise kord” põhimõtteid, võtta vastu uus restaureerimistoetuse andmise kord ja tunnistada 18. veebruari 2010. a määrus nr 7 kehtetuks.
Restaureerimistoetuse andmise korra muutmise vajaduse põhjendus
Eesmärk on korrigeerida sätete sõnastusi, viies need kooskõlla viimaste aastate praktikaga ning jätta välja sätted, mille rakendamine on muutunud ebavajalikuks. Lisaks on tehtud mõned põhimõttelised täiendused, et tagada korra eesmärgi täitmine ja eelarvest eraldatud toetussumma efektiivsem suunamine sätestatud sihtotstarbeks.
Põhiline probleem viimase kolme aasta arvude näitel
2012. a: 3 tühistamisotsust, 7 vähendamisotsust, välja maksmata jäi 6 526 eurot ehk 21,7% eelarvest eraldatud toetusest.
2013. a: 7 tühistamisotsust, 4 vähendamisotsust, välja maksmata jäi 5 778 eurot ehk 28,9% eelarvest eraldatud toetusest.
2014. a: 7 tühistamisotsust, 2 vähendamisotsust, välja maksmata jäi 9 534 eurot ehk 29,8% eelarvest eraldatud toetusest.
Põhiprobleemi lahendamiseks rakendatavad meetmed
1. Võimalus lepingu lõpptähtaega pikendada. Meetme eesmärk: restaureerimistööd saaksid tehtud ja toetatud ning seeläbi restaureerimistoetuse andmise eesmärk täidetud.
2. Võimalus mitte anda toetust taotlejale, kes on varasemalt jätnud restaureerimistööd tegemata ja toetuse kasutamata. Meetme eesmärk: heidutada taotluse esitamisest liialt kergekäeliselt (olemata kindel, kas töid on käesoleval aastal plaanis teostada) ning anda osakonnale õigus keelduda toetuse määramisest taotlejale, kes on varasemalt kergekäeliselt taotluse esitanud.
Muudatused võrreldes kehtiva määrusega
1. Tööde lõpetamise tähtaja reguleerimine lepinguga
Kehtiv kord määrab tööde lõpetamise tähtaja. Uus kord sätestab, et tööde lõpetamise tähtaeg määratakse lepinguga. Igal aastal on mitu taotlejat, kellele määratakse toetus, kuid kellel erinevatel põhjustel (nt ei saa õigeaegselt restauraatoriga tööaega kokku lepitud, restauraator haigestus, raha kogumine või ehitusprojekti menetlus võtab oodatust rohkem aega) jäävad tööd kas täies mahus või osaliselt tegemata ning eelarvest restaureerimistoetusteks eraldatud vahendid seetõttu sihipäraselt kasutamata. 2014. aastal esitatud määruse uuendamise ettepanekus pakuti välja, et kasutamata jäävad summad jagada samal aastal toetust kasutanud taotlejate vahel, suurendades proportsionaalselt kõikide toetusesaajate toetuse protsenti, ent selline lahendus volikogu heakskiitu ei saanud. Arvestades miljööväärtuslike ehitiste suurt hulka Tartus, nende väärtuslikkust ning nende säilitamisele ja korrastamisele esitatud nõudeid, siis on äärmiselt oluline, et linna eelarvest eraldatud restaureerimistoetus kasutatakse võimalikult suures ulatuses sihtotstarbeliselt. Sihtotstarbelise kasutamise tõhustamiseks pakume välja uue lahenduse: toetuse andmise korraga ei määrata tööde tegemise ja lõpparuande esitamise tähtaegu, vaid need määratakse lepinguga. See tähendab, et lepingu sõlmimisel määratakse kõigile tööde tegemise tähtajaks 1. oktoober, ent takistavate asjaolude ilmnemisel on võimalik sügisel määrata individuaalselt uus tähtaeg lepingu täitmiseks, arvestades esinenud takistusi ja tõenäosust tööd ikkagi valmis saada. Kui lepingumuudatus tehakse toetuse määramisega samal aastal, siis saab pikendust anda kuni järgmise aasta lõpuni (rahandusosakonna spetsialistid kinnitavad selle lahenduse võimalikkust). Selline pikenduse andmise võimalus teenib toetuse andmise eesmärki kõige selgemalt – toetussumma läheb ettenähtud tegevuse toetamiseks.
2. Linnavalitsusel on õigus toetust mitte anda
Lähtuvalt määruse § 7 lõikest 2 võib linnavalitsus toetust mitte anda isikule, kes on varasemalt esitanud taotluse kergekäeliselt (olemata kindel, et töid käesoleval aastal teostatakse) või kui on põhjendatud kahtlus, et restaureerimistöid ei tehta. Põhjendatud kahtluse aluseks on lõpetama tööd, mille kohta on taotlejal kehtiv restaureerimistoetuse leping. Selle meetme peamine eesmärk on panna taotlejaid restaureerimistöid põhjalikumalt läbi mõtlema ja täpsemalt kavandama, soovides vältida olukorda, et nad peavad toetusest loobuma ja seetõttu jääma edaspidi toetuse saamisest kõrvale. Näited:
1) Taotleja on kahel järjestikusel aastal esitanud taotluse, ilma et tal oleks olemas piisav omafinantseering tööde eest tasumiseks. 2013. aastal määrati talle toetus summas 2 630 eurot ja 2014. aastal summas 920 eurot, kummalgi aastal töid ei tehtud.
2) Taotleja esitas taotluse suuremahulisteks restaureerimistöödeks, milleks määrati talle 2014. aastal maksimaalne toetus summas 3 200 eurot. Tegemist oli ehitusluba nõudvate töödega ning taotlemise ajaks ei olnud ehitusprojekti koostamiseks veel projekteerimistingimusigi taotletud ning omanikul oli ka tööde hinnakalkulatsioon tegemata, mistõttu jäid tööd tegemata. 2015. aasta alguses alustati ehitusprojekti koostamist ning tööd on plaanis teha käesoleva aasta suvel.
Sellist tüüpi juhtumeid, milles oluline osa toetusest jääb sihtotstarbeliselt kasutamata, peaks uue määruse jõustumisel jääma vähemaks, sest linnavalitsuse õigus varasematele loobujatele toetust mitte anda peaks vältima taotluste kergekäelist esitamist. Kui selle tõttu jääb mõni suuremat summat taotlev avaldus esitamata, siis on sel tuntav positiivne mõju teistele taotlejatele, kelle toetus on tänu sellele suurem (toetuse määr on eelnevatel aastatel olnud vahemikus 24,5-31,8%). Meedet ei rakendata tagasiulatuvalt ehk taotluse tagasi lükkamise aluseks ei saa olla enne uue määruse kehtestamist tehtud loobumisotsused.
3. Toetuse objekt
Lisatud on säte (§ 3 lg 3), mis määratleb, et toetuse objektiks ei ole abikulud nagu asendusavatäite paigaldus, prügivedu, riigilõivud jms, mis ei ole restaureerimistöödega kaasnev eripära, vaid võivad kaasneda kõikide objektide ehitustööde puhul. Uuest määrusest on eemaldatud säte (hetkel kehtivas § 3 lg 2 p 1), mille järgi taotleja, kes on omavoliliselt sobimatute detailidega ehitist moonutanud, ei saa toetust taotleda. Näiteks juhul, kui plastikakende paigaldaja on oma veast aru saanud ja soovib taastada puitraamidega aknad, takistab taotleja toetusest ilma jätmine pigem miljööväärtuslike hoonestusalade ilme korrastamist ja määruse eesmärkide täitmist ning ei ole seetõttu põhjendatud.
4. Toetuse taotlemisest teavitamine
Kehtivas korras (§ 4 lg 1) on sätestatud, et osakond teavitab avalikkust ajalehes Postimees. Uues korras on ajalehes teavitamine välja jäetud, kuna selleks tehtavaid kulutusi arvestades ei ole see eesmärgi suhtes proportsionaalne. Infot avaldatakse jätkuvalt linna veebilehel ja vajadusel kasutatakse lisaks ka muid kanaleid (nt teisi kohalikke ajalehti või suhtlusportaale). Info kättesaadavus eeldatavalt muudatuse tõttu ei halvene. Käesoleval aastal kajastas Tartu Postimees oma esikaanel linnavalitsuse pressiteadet, milles kutsuti inimesi restaureerimistoetuse infotunnile, milles osales ligikaudu 30 inimest. Infot taotlusvooru kohta jagati ka rohkem kui 24 000 jälgijaga Tartu linna Facebook’i lehel.
5. Taotlemine
Täpsustatud on taotlusele lisatavate materjalide loetelu (§ 5 lg 3). Lisandub nõue esitada fotod detailide restaureerimiseelse olukorra kohta ja fotod või joonised detailide paiknemise kohta. Omandiõigust tõendava dokumendi esitamine ei ole enam vajalik, sest omanike andmeid on võimalik avalikest registritest kontrollida. Jooniste (ja ehitusprojekti) esitamise nõuet taotluse esitamise ajal enam ei ole. Nende olemasolu on vajalik tööde tegemisel, seega on vastavad sätted üle viidud restaureerimisnõuete paragrahvi.
6. Toetuse määramine
Sätestatakse (§ 7 lg 2), millistel juhtudel võib linnavalitsus toetust mitte anda: 1) kui toetuse andmine ei tagaks autentse miljöö taastamist; 2) kui hinnapakkumised on võrreldes teiste samalaadsete tööde hinnapakkumistega ebamõistlikult kõrged; 3) taotleja on jätnud varasemalt lepingu sõlmimata või tööd tegemata või tal on eelmisel aastal sõlmitud lepingu kohased tööd lõpetamata või aruanne esitamata.
7. Toetuse suurus
Kehtivas korras on sätestatud (§ 5 lg 1), et eelistatakse restaureerimist koopia valmistamisele, kuid ei ole öeldud, millises mahus seda võib teha. Uue korraga on täpsustatud (§ 6 lg 1), et eelistatavate objektide toetusprotsent võib olla kuni 5% suurem. Samuti on kehtiva korra nimetatud lõikes öeldud, et toetuse suuruse määramisel arvestatakse objekti kultuuriväärtust, uues korras on nimetatud lõikes täpsustatud, et eelistatakse kultuurimälestisi.
8. Restaureerimisnõuded
Lisatud on sätted (§ 9 lg 6 ja 7), mille järgi tuleb uute detailide valmistamisel võtta aluseks kultuuriväärtuste teenistusega kooskõlastatud tööjoonised ja mälestiste puhul peab tööde tegemiseks olema kultuuriväärtuste teenistuse väljastatud luba. Sätted on lisatud, et välistada juhtumid, kui tööd tehakse ilma eelnevalt heaks kiidetud lahenduseta ja vältida sellega kaasneda võivat olukorda, et tööd ei vasta restaureerimisnõuetele ja/või on omavolilised ehitusseaduse mõttes.
9. Lõpparuande kinnitamise tähtaeg
Hetkel kehtiva korra järgi kinnitab osakond lõpparuande hiljemalt 1. detsembriks. Uues korras sätestatakse, et tähtaeg määratakse lepinguga tulenevalt vajadusest mõnedele taotlejatele anda pikendusaega järgnevasse aastasse.
10. Kulude vähenemine
Kehtiva korra järgi tuleb linnavalitsusel restaureerimistööde kulude vähenemisel proportsionaalselt vähendada ka toetussummat. Uude korda on lisatud täpsustus (§ 11 lg 2), et kui kulud vähenevad kuni 100 euro ulatuses, siis toetust vähendada ei ole vaja. Muudatust on soovitud, et vähendada restaureerimistoetuse lõpparuannete menetlusele kuluvat tööaega, kui muudatus summas on väheoluline.
11. Toetuse välja maksmata jätmine
Uude korda on lisatud restaureerimistoetuse andmise korda või lepingu tingimuste olulist rikkumist reguleerivad sätted, mille alusel võib toetuse andmise otsuse tühistada ja toetuse välja maksmata jätta (§ 12). Olulisteks rikkumisteks loetakse, kui restaureerimistööd ei ole tehtud vastavalt kooskõlastatud lahendusele, restaureerimistöö ei ole kvaliteetne või kui töö on pooleli.
12. Avalduse, lepingu ja aruande vormid
Hetkel kehtiva korra järgi kinnitatakse eelnimetatud dokumendid osakonna korraldusega. Uue korra järgi kinnitatakse restaureerimistoetuse taotluse vorm ja restaureerimistoetuse lõpparuande vorm arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja otsusega (§ 5 lg 2, § 8 lg 1, § 10 lg 3).
13. Määruse rakendamine
Määrus jõustub pärast Riigi Teatajas avalikustamist. Määruse jõustumine ei mõjuta eelmise korra kehtimise ajal esitatud taotluste menetlemist, mille esitamise tähtaeg on 01.03.2015.
Uue restaureerimistoetuse andmise määruse kehtestamise järgselt on arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja otsusega vaja kinnitada:
1) restaureerimistoetuse taotluse vorm;
2) restaureerimistoetuse lõpparuande vorm.
Eelnõu koostajad:
Anneli Apuhtin
Silver Priimäe
Kadri Kallast
