Tartu linn võttis Tartu Elamuhalduse AS-ilt üle Tartu linnale kuuluvate eluruumide haldamise seoses Tartu linna ja Tartu Elamuhalduse ASi vahel 27. detsembril 2007. a sõlmitud lepingu korralise lõppemisega 31. detsembril 2012. a.
Eluruumide haldamisega seonduv tuli üle linnavarade osakonnale. Eluruumide üüri-, hooldustasu ja kommunaalteenuste arvete koostamise ja väljastamisega tegeleb rahandusosakonna raamatupidamisteenistus. Prognoositust komplitseeritumaks, kulukamaks ja aeganõudvamaks on osutunud raamatupidamisprogrammi Microsoft Dynamics AX täiustamine seoses üüriarvetel viiviste arvestusega.
Sotsiaalüürilepingu punkt 5.6, eluruumi üürilepingu punkt 5.8, eluruumi tasuta kasutamise lepingu punkt 5.4 kohaselt tuleb arved üürnikele esitada hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. Sotsiaalüürilepingu punkt 5.6, eluruumi üürilepingu punkt 5.9 ja eluruumi tasuta kasutamise lepingu punkt 5.5 kohaselt on üürnikul kohustus arve tasuda hiljemalt arve esitamise kuu 28. kuupäevaks.
Sotsiaalüürilepingu punkt 5.4. kohaselt on kõrvalkulude mittetähtaegse tasumise korral Tartu linnal kui üürileandjal õigus nõuda ja üürnikul kohustus maksta viivist 0,02 % päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Eluruumi üürilepingu punkt 5.6. kohaselt on üüri ja kõrvalkulude mittetähtaegse tasumise korral üürileandjal õigus nõuda viivist 0,15 % päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Üürileandjal on õigus teenuste eest makstud summast esimeses järjekorras maha arvestada tasumisele kuuluv viivis ning seejärel põhivõlg. Eluruumi tasuta kasutamise lepingu punkt 5.6. maksete mittetähtaegse tasumise korral on kasutusse andjal õigus nõuda viivist 0,02% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Kasutusse andjal on õigus teenuste eest makstud summast esimeses järjekorras maha arvestada tasumisele kuuluv viivis ning seejärel põhivõlg.
Seega on üürilepingutes erinev viivise määr ning erinevalt on sätestatud üürnike poolt tasutud summa maha arvestamise alused. Kuna viiviste laekumise maha arvestamise arvestuses on erinevad põhimõtted, siis lähtuvalt sellest on ka nende maha arvestamine keeruline. Microsoft Dynamics AX arendus on kulukas ja kohe mitte realiseeritav. Arvestades kehtivat praktikat, mille kohaselt teistelt maksmata arvetelt linn viiviseid ei arvesta (nt lasteaia kohamaksud jms), siis on mõistlik, kui linna eluruumi üürilepingute puhul edaspidi viivist ei arvestata. Lisaks eelpool mainitule pole mõtet võtta veel täiendavalt raha niigi makseraskustes inimestelt. Üürilepingu vormides on viivise nõudmine sätestatud üürileandja õigusena, mitte kohustusena.
Microsoft Dynamics AX arendamise nii ajaline kui rahaline kulu ei ole proportsionaalne saadava viiviste tuluga. Rahandusosakonna andmetel oli 2014 aastal eluruumi üürilepingute alusel viiviste laekumine kokku 1017 eurot, kuus keskmiselt 84 eurot. Viimased kuud: oktoober 58,19 eurot, november 43,73 eurot, detsember 44,29 eurot.
Äriruumi üürilepingu punkt 3.6. alusel on üürnik kohustatud maksma viivist 0,15 % tähtajaks laekumata maksetelt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Võlgnevuse tasumine toimub järgmiselt: Üürniku poolt tasutud summa jagatakse proportsionaalselt kogu esitatud nõudele, s.t. vähemmaksmise korral jagatakse tasutud summa proportsionaalselt üüri, äriruumi kasutamisega seonduvate maksete, käibemaksu ja viivise vahel.
Äriruumi üürilepingu alusel tekkinud viiviste nõudmise ja arvestuse osas muudatusi ei kaasne. Ka edaspidi arvestatakse tasumata arvetelt viivist.
Eeltoodu alusel on otstarbeks edaspidi mitte arvestada sotsiaalüürilepingust, eluruumi üürilepingust ja eluruumi tasuta kasutamise lepingust tekkinud võlgnevustelt viivist. Sellise otsuse tegemine kuulub LV pädevusse. Senini arvestatud viivised tuleb võlglastel tasuda ja neid ei kustutata.
Linnavarade osakond ja rahandusosakond teevad ettepaneku maksetähtaja ületanud arvetelt alates 1.märtsist 2015 viivist mitte arvestada.