OÜ Avaare Kinnisvara on esitanud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku eesmärgiga määrata Ihaste tee 2b krundile ehitusõigus kuni 8-korruseliste korterelamute rajamiseks.
Ihaste tee 2b krunt suurusega 12 944 m² asub Annelinna linnaosas.
Planeeringuala asub alal, millele aastatel 2007 - 2008 korraldati rahvusvaheline arhitektuurivõistlus Europan 9. Võidutöö Pockets of Illusion näeb planeeritavale alale 1-5-korruselise liigendatud hoonestuse ning Ihaste tee ja Ihaste põik tänavate nurgale lasteaia rajamise võimaluse. Tartu linn on seisukohal, et planeeringu koostamisel tuleb lähtuda arhitektuurivõistluse Europan 9 võidutöö põhimõtetest. Ettepaneku esitaja on eeltooduga nõustunud.
Linn on seisukohal, et detailplaneeringu koostamiseks on vajalik planeeringuala laiendada, kaasates osaliselt Ihaste tee 2b krundi kõrval olev Ihaste tee 2c krunt, kuna arhitektuurivõistluse Europan 9 töö pakub antud alale välja terviklahenduse. Samuti on planeeringualas Tartu linnale kuuluv Ihaste põik tänav Ihaste teest kuni Lammi tänavani. Planeeringuala suurus on ca 6,9 ha.
Eelnevast tulenevalt on koostööd tehtud Maa-ametiga ning planeeringualasse on osaliselt kaasatud jätkuvalt riigi omandis oleva Ihaste tee 2c krundi Ihaste põik tänava ja I kaitsekategooria liikide kaitseks projekteeritava püsielupaiga vaheline ala.
Ihaste tee ja Ihaste põik tänavate nurgale lasteaia rajamise võimaluse osas puuduvad Tartu linnal uuemad arengukavad jm strateegilised dokumendid, millele tuginedes saaks viidata just selles piirkonnas olulisele vajadusele uute haridusasutuste, vms rajamiseks. Elanike lisandumisega kaasnevat koormuse tõusu piirkonna lasteasutustele leevendab see, kui alternatiivselt hakatakse nt ärimaal pakkuma lapsehoiuteenust eraõiguslikus vormis. Eelnevast tulenevalt peab linn põhjendatuks näha planeeringuga ette maa reserveerimine ühiskondlikuks otstarbeks, et vastava vajaduse ilmnemisel oleks tagatud võimalus näiteks keskmise suurusega haridusasutuse rajamiseks.
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on tegemist segahoonestusalaga, planeeringu algatamise ettepanek vastab Tartu linna üldplaneeringule.
Planeeringu algatamisel tuleb arvestada, et planeeringu realiseerimise eelduseks on Ihaste põik tänava väljaehitamine Ihaste teest kuni Kalda ja Lammi tee ristmikuni. Linnal ei ole kavandatud lähiaastateks rahalisi vahendeid Ihaste põik tänava välja ehitamiseks. Olemasolevalt on tegemist vähese kandevõimega teega, mille katend ei rahulda intensiivse liikluse vajadusi. Arvestades kavandatavat hoonestusmahtu ning vajadust siduda planeeringuala vajalike tehnovõrkudega, millede ühenduskohad asuvad eeldatavasti Kalda ja Lammi teel, on tänava välja ehitamine vajalik kogu nimetatud lõigus. Planeeringu algatamise eelselt on sõlmitud ehitusseaduse § 13 kohased avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise kokkulepped.
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond on koostöös Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooniga välja selgitanud piirangute olemasolu Europan 9 arendusalal. Planeeringualal asuvad III kaitsekategooria kaitsealused taimed. Alal on registreeritud elupaigatüüp 6540 - lamminiit. Planeeringualaga piirneval alal asub projekteeritav püsielupaik I kaitsekategooria liikide kaitseks. Keskkonnaamet on oma 04.06.2012 kirjaga nr JT 6-6/12/12126-2 andnud nõusoleku alal täitmistöödeks kinnitusega, et tegevus ei ohusta liigi säilimist elupaigas looduskaitseseaduse § 55 lg 8 mõistes.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 p 3 kohaselt korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Vastavalt KeHJS § 33 lg 1 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldada, kui detailplaneeringuga kavandatav tegevus on sama seaduse § 6 lg 2 lähtudes eeldatavalt olulise mõjuga. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 13 p 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust muuhulgas ka elurajooni arendamise korral ja § 15 p 10 alusel muu tegevuse korral, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Eeltoodust tulenevalt on vajalik analüüsida, kas tegemist võib olla KeHJS § 6 lg 2 p-des 10 ja 22 nimetatud tegevusega, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Võimaliku olulise keskkonnamõju selgitamiseks on koostatud järgmine eelhinnang:
1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused
1.1 Maakasutus, looduskeskkond, kultuuriväärtused
Kavandatav tegevus on planeeritud Tartus Annelinna linnaosas Ihaste tee 2b, Ihaste tee 2c ja Ihaste põik tänava kruntidel. Planeeringuala on hoonestamata üldkasutatav maa. Alal asuvad üksikud III kaitsekategooria taimed, planeeringualaga piirneb projekteeritav püsielupaik I kaitsekategooria liikide kaitseks. Planeeringualast lõunas, teisel pool Ihaste teed on Ropka -Ihaste looduskaitseala, alast ca 0,5 km kaugusel asuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Ropka-Ihaste linnuala ning Anne loodusala.
2. Tegevuse iseloom
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritava ala jagamine elamukruntideks ja korterelamutele ehitusõiguse määramine. Ihaste põik tänav ehitatakse välja Ihaste teest kuni Lammi tänavani. Krundil ei ole tehnovõrke, planeeritakse vee- ja kanalisatsioonitorustik, soojavarustus, side ja elekter.
3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed
Kavandatud tegevusega seotud mõjud on ajutised ehitamiseaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Kortermajade rajamisel on eeldatav mõju pinna- ja põhjaveele minimaalne. Olme heitveed kanaliseeritakse, sadeveed kanaliseeritakse eraldi või immutatakse arvestades kehtivaid keskkonnanõudeid. Vesi saadakse ühisveevärgist, eraldi puurkaeve ei rajata.
Välisõhu kvaliteedi mõjutamine võib toimuda ehituse staadiumis, tegemist on ajutise keskkonnahäiringuga, mida saab minimeerida õigete töövõtete ja kaitsvate aedade, katete abil. Elamute kasutamisel on õhusaaste allikaks elanike sõidukid, ette ei ole näha, et ületatakse saasteainetele kehtestatud piirväärtusi.
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt järgmisi võimalikke mõjusid:
− soojuse eraldumine;
− kiirguse eraldumine;
− lõhna teke;
− mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
− piiriülene mõju.
Kavandatav tegevus ei too eeldatavalt kaasa pinnase saastamist. Ehitusaegseid mõjusid saab vähendada, kui pidada kinni tööohutuse eeskirjadest ning viia miinimumini avariiolukordade tekke võimalused.
Tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju avarii- ja hädaolukordade tekkimisel. Ehitustööde käigus esinevate avariiolukordade vältimiseks on vajalik järgida ehitusplatsi sisekorraeeskirju, tööohutuse eeskirju ja mehhanismide kasutusjuhendeid. Elamute sihipärasel kasutamisel on avariiolukordade tõenäosus sama, mis muudes analoogsetes elamupiirkondades.
Mõju jäätmetekkele ei saa lugeda oluliseks. Tegevuste käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele, jäätmed käideldakse vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale.
Kavandatava tegevuse elluviimine toob kaasa taimkatte vähenemise ja taimede elupaikade vähenemise. Planeeringu käigus tuleb selgitada alal kasvavate III kaitsekategooria liikide kaitse korraldamine. Planeeritavad tegevused ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju KeHJS mõistes.
Linnavalitsus on küsinud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaameti 13.09.2013 kirjaga nr JT 6-8/13/20480-2 esitatud seisukoht on, et lähtudes teadaolevast infost ei kaasne nende hinnangul tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik ning keskkonnatingimustega ja liikide kaitsega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 8 kohaselt planeeringumenetluse käigus.
Eeltoodust tulenevalt on linnavalitsus seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole KeHJS mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus ja planeeringule ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.
Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu koostamisele võib asuda korralduse punktis 3 toodud lähtetingimustel.
Detailplaneeringu koostamise algataja, kehtestaja ja koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda, Tartu 50089). Detailplaneeringu koostaja selgub hiljem.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 10 lg 5, § 12 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p-d 10 ja 22, § 33 lg 1 p 3, § 35 lg-d 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 13 p 2 ja § 15 p 10, Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg-d 5 ja 6, § 36 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut ja Keskkonnaameti 13.09.2013 kirja nr JT 6-8/13/20480-2, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b :
1. Algatada Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi planeeritava ala kruntideks jagamiseks, ehitusõiguse määramiseks korterelamute ehitamiseks ja liikluskorralduse lahendamiseks.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem".
3. Planeering tuleb koostada arvestades rahvusvahelise arhitektuurivõistluse Europan 9 võidutöö Pockets of Illusion põhimõtetega ning järgnevate lähteseisukohtadega:
3.1 Planeeringu joonised - olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud ning maakasutus ja kitsendused - anda mõõtkavas M 1:500.
3.2 Maa-ala kruntideks jaotamine lahendada planeeringuga.
3.3 Kruntide ehitusõigus määrata järgmiselt:
3.3.1 krundi kasutamise sihtotstarve: korterelamu maa, tee ja tänava maa, haridus- ja lasteasutuse maa ja/või teenindushoone maa lastehoiuteenuse pakkumiseks, ärimaa;
3.3.2 hoonete suurim lubatud arv ja ehitusalune pindala määrata planeeringuga;
3.3.3 suurim lubatud kõrgus määrata planeeringuga, suurim lubatud korruselisus kuni kuus.
3.4 Planeeringuga määrata hoonestusala ning hoone ±0.00 sidumine. Hoonete kavandamisel tuleb arvestada kõrgveepiiriga abs 34,00 m.
3.5 Elamukruntide hoonestus peab olema liigendatud nii horisontaalselt kui vertikaalselt vastavalt Europan 9 võidutööle. Hoonestusalad kajastada põhijoonisel ribadena, kus:
3.5.1 ühel hoonestusalal võib olla üks kuni 6-korruseline hooneosa, mis külgneb 1-3-korruseliste vahelduvate mahtudega;
3.5.2 ehitusaluse pindala jagunemine erinevate hoonemahtude vahel on: 6-korruseline kuni 23%, 3-korruseline kuni 16%, 2-korruseline kuni 36%, 1-korruseline kuni 25%;
3.5.3 hoonestusalad peavad vahelduma rohekoridoridega.
3.5.4 haljasala peab vähemalt 10% ulatuses olema kaetud kõrghaljastusega. Näha ette haljastuse paiknemine nii hoonete vahelisel alal, õuealal kui ka parklate liigendamisel.
3.6 Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. detsembri 2012. a määrusele nr 78 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
3.7 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja terviklik. Planeeringu lahenduse kohta esitada kolmemõõtmeline illustreeriv lahendus.
3.8 Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt normidele vastavalt, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2003 "Linnatänavad". Jalgrataste hoidmiseks ja parkimiseks näha ette mahud vastavalt nii hoonete sees kui välialadel.
3.9 Juurdepääsud kruntidele ja nende ruumivajadus lahendada vastavalt Europan 9 võidutööle.
3.10 Ihaste põik tänava kavandamisel lahendada Lammi tee ja Ihaste põik tänavate ristmik.
3.11 Planeeringu realiseerimise eelduseks on kavandatava Ihaste põik tänava väljaehitamine täies ulatuses.
3.12 Planeeringu keskkonnapeatükis tuleb analüüsida kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju ning vajadusel näha ette negatiivset keskkonnamõju leevendavad meetmed. Vajaduse korral määrata ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.
3.13 Planeeringu juurde anda planeeritava ala hüdrogeoloogiline analüüs ja eraldi joonisel näidata pinnasevete liikumise põhimõtted (kraavitus, drenaaživajadus jne).
4. Detailplaneeringus tuleb sätestada, et selle kehtestamisega ei kaasne Tartu linnale kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Vastavate vajaduste ilmnemisel on täiendavad kokkulepped vajalik sõlmida detailplaneeringu kehtestamise eelselt.
5. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.
6. Jätta algatamata Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
7. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta teadete ilmumine ajalehes Postimees, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tartu linna koduleheküljel. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tartu linna koduleheküljel www.tartu.ee ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, asukohaga Raekoja plats 3
8. Korraldus jõustub ....
Tartu Linnavalitsuse 11.11.2014 korraldus nr 1178 "Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine"