24.05.2007 otsusega nr 225 algatas Tartu Linnavolikogu teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" koostamise.
Planeeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusega hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide ja miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine. Kuna Supilinna miljööväärtusega hoonestusala on oma arhitektuurselt koosluselt heterogeenne, ei seata kaitse- ja kasutamistingimusi kõigile hoonetele ühiselt, vaid eristatakse erinevaid hoonetüüpe linnaosa kujunemisloos. Lisaks käsitleb planeering mõnevõrra erinevalt miljööväärtusega hoonestusalal asuvaid ja selle kontaktvööndisse jäävaid hooneid. Supilinna moodustab peamiselt 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel väljakujunenud tänavatevõrk ja hoonestus, mida on pärast II maailmasõda täiendatud enamjaolt individuaalelamute ning pärast Eesti taasiseseisvumist ka uute korterelamutega.
Teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustati avalikkusele väljapaneku ja avalike arutelude käigus. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute osas võttis linnavalitsus seisukohad ja planeeringut korrigeeriti vastavalt.
10.10.2013 otsusega nr 527 võttis Tartu Linnavolikogu planeeringu vastu ja suunas avalikule väljapanekule.
04.11.-16.12.2013 toimus planeeringu avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku jooksul laekusid planeeringulahenduse kohta ettepanekud või vastuväited eraisikutelt, Supilinna Seltsilt ja Maailma Arhitektuuri Sõprade Seltsilt. Ettepanekud käsitlesid peamiselt Supilinna hoonestuse tihendamise võimalusi, aga ka Supilinna miljööväärtusi.
Tartu Linnavalitsus võttis planeeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas seisukohad 04.02.2014 korraldusega nr 135.
Toimunud arutelude käigus ei esitatud vastuväiteid planeeringu põhilahendusele, kuid rõhutati vajadust täiendavalt põhjendada planeeringus aluseks võetud krundistruktuuri säilitamise ning hoonete miljöölise väärtuse määramise põhimõtteid. Maailma Arhitektuuri Sõprade Seltsi esindajatele tegi muret planeeringu üldistustase ja ebaühtlus. Esindajad juhtisid tähelepanu planeeringus määratud arhitektuuri- ja ehitustingimuste vastuoludele ja leidsid, et kohati on planeering liiga detailne.
Tulenevalt arutelude tulemustest on planeeringut täiendatud ja korrigeeritud. Täpsustatud on Tartu linna üldplaneeringuga määratud Supilinna miljööväärtusega hoonestusala piiri. Koostöös Maailma Arhitektuuri Sõprade Seltsi ja Supilinna Seltsi esindajatega on leitud kompromisslahendus planeeringus uute hoonete ehitamisele seatud arhitektuurinõuete osas. Kompromisslahendusena on jäetud Supilinna tänavate osas ära määramata tänavakattematerjal, see määratakse projekteerimise staadiumis.
Avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikutega, kelle vastuväiteid ei arvestatud, on kokkulepped saavutatud ja planeeringuvaidlust üles ei jää.
Tartu maavanem on 29.07.2014 kirjaga nr 7-5/2220-2 andnud planeeringule heakskiidu ja teinud ettepaneku planeering kehtestada.
Lähtudes eelnevast ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse § 24 lg 3, Tartu linna ehitusmääruse § 19 lg 1 ning Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kehtestada teemaplaneering "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" vastavalt lisale.
2. Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada planeeringu kehtestamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.
3. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
4. Käesoleva otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
