EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
04. september 2014. a. nr LV-K-0966 |
| Lõkketule tn 8 krundi kooskõlastamine soojussüsteemi puuraukude asukohana |
28. augustil 2014. a esitati Tartu Linnavalitsusele taotlus Lõkketule tn 8 krundi kooskõlastamiseks soojussüsteemi puuraukude (edaspidi soojuspuuraugud) asukohana. Kuna kinnistu on kaasomandis, palus linnamajanduse osakond oma 04. septembri 2014 kirjas nr 8-13.1 18326 täiendada taotlust kaasomaniku nõusolekutega. Uus täiendatud taotlus esitati 04. septembril 2014. a.
Veeseaduse § 30 lõike 1 kohaselt on puuraugu rajamiseks nõutav kohaliku omavalitsuse ehitusseaduse kohane nõusolek, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab enne kirjaliku nõusoleku taotlemist puuraugu rajamist kavandav isik kooskõlastama rajatava puuraugu asukoha kohaliku omavalitsusega. Veeseaduse § 30 lõigete 3 ja 4 kohaselt arvestab kohalik omavalitsus puuraugu kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondasid.
1. Üldplaneering
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt ei asu Lõkketule 8 krunt kaugkütte piirkonnas, soojuspuuraukude rajamist üldplaneering ei käsitle.
2. Detailplaneering
Lõkketule tn 8 krundi kohta ei ole kehtestatud detailplaneeringut.
3. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ja alusuuringud
Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 üheks olulisemaks eesmärgiks on säilitada põhjavee hea seisund ning tagada põhjaveevarude säästlik kasutamine. Samuti näeb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava ette jätkata Tartu linna veevarustust põhjavee baasil.
Soojuspuuraukude rajamise osas sätestab arendamise kava järgmist:
"Soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude rajamise, kasutamise ja muude seda valdkonda reguleerivate põhimõtete sätestamiseks tuleb teostada uuringuid. Tartu Linnavalitsus tellib 2012. a uuringu, mille eesmärgiks on analüüsida soojuspuurkaevude ja -aukude rajamise ja kasutamisega seonduvat keskkonnamõju. Uuringu tulemusena peaks selguma, kas soojuspuurkaevude- ja aukude rajamine Tartus on keskkonnale ohutu, millistel tingimustel ja millistes piirkondades võiks lubada soojuspuurkaevude ja -aukude rajamist ja millised on nende olulisemad järelhoolduse ja seire toimingud. Tartu linna üldplaneeringusse ning ÜVK arendamise kavasse saab sisse viia vastavad täiendused pärast uuringu tulemuste selgumist." .
Linnamajanduse osakond tellis 2012. a uuringu "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" (edaspidi uuring). Uuringu koostas aktsiaselts MAVES, ekspert Madis Metsur omab keskkonnamõju hindamise litsentsi põhjavee valdkonnas.
Uuringust nähtub, et soojuspuuraukude rajamine linnas on teatud tingimustel võimalik ja keskkonnaohutu, kui asukoha valikul ja projekteerimisel ning soojuspuuraukude hooldamisel pidada kinni erinevatest uuringus kirjeldatud piirangutest ja soovitustest.
Asukoha piirangud tulenevad eelkõige põhjavee kasutusest ühisveevarustuses. Maasoojussüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel, Meltsiveski veehaarde arvutatud III sanitaarkaitsevööndis ning Kesk-Devoni veekihi Anne ja aktsiaselts Grüne Fee Eesti veehaaretest 200 m raadiuses.
Lõkketule tn 8 krunt ei paikne alal, kus uuringu kohaselt oleks keelatud soojuspuuraukude rajamine.
Uuringus on esitatud soovituslikud piirangud ja kujad, milliseid tuleks detailplaneeringu koostamisel arvestada. Soojuspuuraugu asukoht peaks asuma vähemalt:
- 5 m kinnistu piirist, soovitavalt 10 m, kui kinnistu suurus võimaldab;
- 3 m hoone välispiirist;
- 5 m enamikest maa-alustest torustikest;
- 20 m naaberkinnistu soojuspuurauguni;
- 2 m väärtusliku või kaitsealuse puu, põõsa võrast.
Kuna soojuspuuraukude rajamiseks detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole, peab linnavalitsus vajalikuks, et soojuspuuraukude projekteerimisel arvestatakse uuringus toodud soovitustega.
4. Vee-ettevõtja olemasolevad teeninduspiirkonnad
Tartu linnas on vee-ettevõtjaks määratud AS Tartu Veevärk, kelle teeninduspiirkonnaks on terve Tartu linn.
Lõkketule tn 8 krundile kavandatava soojuspuurauguga kavandatakse soojuse ammutamist kinnisel meetodil ning põhjavee pumpamist ei kavandata. Lõkketule tn 8 krundile ei ulatu veehaarete sanitaarkaitsealad.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, veeseaduse § 30 lg-d 3 ja 4, Tartu Linnavolikogu 14. veebruari 2013. a määruse nr 84 "Volitus veeseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks" ja arvestades ASi MAVES uuringut „Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus“ ning taotleja 28. augustil 2014. a esitatud taotlust, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b :
1. Kooskõlastada Lõkketule tn 8 krunt rajatavate kinnise soojussüsteemi puuraukude asukohana järgmistel tingimustel:
1.1. soojuspuuraukude rajamiseks koostatakse ehitusprojekt vastavat tegevusluba omava isiku poolt. Projekti koostamisel lähtuda keskkonnaministri 29. juuli 2010. a määruses nr 37 "Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid" sätestatud nõuetest.
1.2. soojuspuuraukude koordinaadid määratakse projekteerimise käigus;
1.3. soojuspuuraukude täpse asukoha ja sügavuse määramisel lähtutakse uuringus "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" esitatud soovituslikest kujadest, sealhulgas soovitusest, et soojuspuuraugu kaugus hoone välispiirist peab olema 3 meetrit ja kaugus kinnistu piirist peab olema vähemalt 5 m, soovitavalt 10 m. Kui soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist on alla 10 meetri, tuleb soojuspuuraukude projektile võtta külgneva naaberkinnistu omaniku(e) nõusolek(ud);
1.4. soojuspuuraukude projekteerimisel arvestatakse Narva veepidemega. Puuraukude sügavus peab olema väiksem Narva veepideme lasumissügavusest;
1.5. Kvaternaari kihid eraldatakse Kesk-Devoni kihtidest manteldusega;
1.6. soojuskandevedelikuna kasutatakse keskkonnaohutuid aineid;
1.7. projekteerimise aluskaardiks võtta aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni, sh tehnovõrke tõeselt kajastav) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistuses.
2. Korraldus jõustub taotlejale teatavakstegemisest.
3. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teada saamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Lõkketule tn 8 krundi kooskõlastamine soojussüsteemi puuraukude asukohana " juurde
Kinnistu Lõkketule tn 8 üks kaasomanikest esitas taotluse Lõkketule 8 krundi kooskõlastamiseks soojussüsteemi puuraukude asukohana. . Täiendatud taotlus esitati 04.09.2014. a.
Soojuspuuraukude täpne asukoht (koordinaadid) on määramata ja tuleb täpsustada projekteerimise käigus.
Esitatud taotluse põhjal on puurkaevude asukoha kooskõlastamine võimalik tingimusel, et puurkaevude asukohana käsitletakse Lõkketule 8 krunti tervikuna. Puuraukude koordinaadid täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.
Veeseaduse § 30 lõigete 3 ja 4 kohaselt kooskõlastab rajatava puuraugu asukoha kohalik omavalitsus arvestades üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondasid.
Üldplaneering ei käsitle soojuspuuraukude rajamisega seonduvat ja detailplaneeringut Lõkketule 8 krundile ei ole koostatud.
Ühisveevärgi ja arendamise kava viitab alusuuringule, mille tulemusena peaks selguma, kas soojuspuurkaevude- ja aukude rajamine Tartus on keskkonnale ohutu, millistel tingimustel ja millistes piirkondades võiks lubada soojuspuurkaevude ja -aukude rajamist ning millised on nende olulisemad järelhoolduse ja seire toimingud.
Uuringu "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" koostas aktsiaselts MAVES, ekspert Madis Metsur omab keskkonnamõju hindamise litsentsi põhjavee valdkonnas.
Uuringust nähtub, et soojuspuuraukude rajamine linnas on teatud tingimustel võimalik ja keskkonnaohutu, kui asukoha valikul ja projekteerimisel ning puuraukude hooldamisel pidada kinni erinevatest uuringus kirjeldatud piirangutest ja soovitustest.
Asukoha piirangud tulenevad eelkõige põhjavee kasutusest ühisveevarustuses. Maasoojussüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel ja Meltsiveski veehaarde arvutatud III sanitaarkaitsevööndis ning Kesk-Devoni veekihi Anne ja aktsiaselts Grüne Fee Eesti veehaaretest 200 m raadiuses.
Lõkketule 8 krunt ei paikne alal, kus uuringu kohaselt oleks keelatud soojuspuuraukude rajamine ning seega võiks soojuspuuraugud rajada, kui krundi suurus võimaldab järgida uuringus toodud kujasid ja piiranguid.
Uuringus on esitatud soovituslikud piirangud ja kujad, milliseid tuleks detailplaneeringu koostamisel arvestada. Soojuspuuraugu asukoht peaks asuma vähemalt:
5 m kinnistu piirist, soovitavalt 10 m kui kinnistu suurus võimaldab;
3 m hoone välispiirist;
5 m enamikest maa-alustest torustikest;
20 m naaberkinnistu soojuspuurauguni; 10 m järgmise horisontaalkontuuriga maasoojussüsteemini; 20 m naaberkinnistu puurkaevuni või salvkaevuni;
2 m väärtusliku või kaitsealuse puu, põõsa võrast.
Käesoleva eelnõuga teeb osakond ettepaneku lubada projekteerida Lõkketule 8 krundile soojuspuuraugud tingimusel, et projekteerimisel arvestatakse ASi MAVES uuringus toodud soovituslike kujadega.
Tartu Linnavalitsuse 9.09.2014 korraldus nr 892 "Lõkketule tn 8 krundi kooskõlastamine soojussüsteemi puuraukude asukohana"