EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
24. juuli 2014. a. nr LV-IP-0233 |
| Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Koerte ja kasside pidamise eeskiri" esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 362 ja loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 1 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Koerte ja kasside pidamise eeskiri reguleerib koerte ja kasside pidamise nõuded Tartu linna haldusterritooriumil ja koerte ja muude lemmikloomade üle arvestuse pidamise korralduse.
(2) Koerte ja kasside pidamisel lähtutakse loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest ja muudest loomapidamisest reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast määrusest.
§ 2. Koera või kassi pidamine
(1) Koera või kassi pidamisel on loomapidaja kohustatud tagama:
1) et koer või kass ei pääseks loomapidaja järelevalveta teise isiku omandis olevale kinnisasjale (sh avalikku kohta);
2) järelevalve koera või kassi üle, kui koera või kassiga viibitakse teise isiku kinnisasjal või muus avalikus kohas (sh ühistranspordis vms), vajadusel peab koera või kassi rihmastama, hoidma teda kandepuuris ja kasutama koeral suukorvi;
3) et koera või kassi pidamine ja koera või kassi käitumine ei rikuks avalikku korda, ei häiriks ega seaks ohtu teist isikut, tema tervist, vara või looma;
4) et koera pidamisel piiratud maa-alal, millel koer saab vabalt liikuda, oleks maa-ala tähistatud maa-alale sissepääsul sildiga, mis teavitab koera olemasolust;
5) koera või kassi väljaheite koristamise teise isiku omandis olevalt kinnisasjalt (sh avalikust kohast).
(2) Koera või kassi pidamisel on keelatud:
1) koera või kassi ujutamine purskkaevus või avaliku supluskoha ujumistsoonis suplushooajal (1. juunist 31 augustini);
2) nakkusohtliku haige koera või kassiga avalikus kohas viibimine.
§ 3. Koera ja kassi märgistamine
(1) Tartu linna haldusterritooriumi peetav koer peab olema märgistatud mikrokiibiga, millel on unikaalne kood. Muude lemmikloomade, eelkõige kasside, märgistamine mikrokiibiga on soovituslik.
(2) Tartu linna haldusterritooriumi peetav koer tuleb märgistada mikrokiibiga hiljemalt 3 kuu jooksul koera sündimise päevast või 1 kuu jooksul vanema koera omandamise või valdusse saamise päevast, kui koer ei ole märgistatud mikrokiibiga.
§ 4. Koerte ja kasside üle arvestuse pidamine
(1) Tartu linna haldusterritooriumil peetav koer ning soovituslikult muu lemmikloom, eelkõige kass, tuleb registreerida Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Eesti lemmikloomaregistris käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks.
(2) Registreerimisel kantakse registrisse järgmised andmed:
1) mikrokiibi kood, olemasolul muud looma märgistamisel kasutatud tunnuste kirjeldused;
2) looma liik ja lühikirjeldus;
3) loomapidaja nimi, isikukood, elukoht ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoni number).
(3) Koera võõrandamisel või pidamise kohustuse üleandmisel pikemaks perioodiks kui 3 kuud, tuleb loomapidaja andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registris muuta 1 kuu jooksul võõrandamise või pidamise kohustuse üleandmise päevast. Loomapidaja andmete muutmiseks tuleb esitada registri pidajale avaldus, milles näidatakse uue loomapidaja andmed.
(4) Looma surma korral tuleb registri pidajat looma surmast teavitada.
§ 5. Rakendussäte
Enne käesoleva määruse jõustumist omandatud koer tuleb käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud mikrokiibiga märgistada 6 kuu jooksul käesoleva määruse jõustumise päevast alates ning registreerida Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Eesti lemmikloomaregistris.
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 19. septembri 2002. a määrus nr 119 „Koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2015. a
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Koerte ja kasside pidamise eeskiri" esitamine " juurde
Loomapidamise regulatsioon
Loomapidamist reguleerivad mitmed erinevad õigusaktid: loomakaitseseadus, loomatauditõrje seadus, veterinaarkorralduse seadus ning nende alusel antud õigusaktid. Nimetatud õigusaktides on enamik sätteid esitatud üldistena ning need kehtivad erinevate loomade pidamisel.
Spetsiifiliselt koera ja kassi pidamist reguleerivaid sätteid on seadustes ning nende alusel antud õigusaktides vähe. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 362 annab linnavolikogule pädevuse kehtestada koerte ja kasside pidamise eeskiri. Kuigi tegemist ei ole volitusnormiga, mis määratleks täpsemalt, mis ulatuses kohalik omavalitsus eeskirjad peaks kehtestama, on nimetatud sätte alusel aastaid eeskirju kehtestatud.
Paljuski reguleerivad ülalviidatud seadused koerte ja kasside pidamise ära, kuid siiski on mõningad nüansid, mida seadused tänaseni koerte ja kasside kohta ei reguleeri ning seega on kohalikul omavalitsusel vajalik vastav regulatsioon kehtestada. Lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele nimetab koeri ja muid lemmikloomi loomatauditõrje seadus. Loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 1 kohaselt korraldab kohalik omavalitsus koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist.
Seega on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 362 ja koerte ja teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamise korraldamine loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 1 alusel.
Koerte ja kasside pidamise eeskiri
Loomapidamise nõudedNagu ülal viidatud, on enamus loomapidamise regulatsioonist antud seadustes. Koerte ja kasside kohta käivaid spetsiifilisi sätteid on napilt, küll aga on koerad ja kassid muudest loomades erinevad seetõttu, et neid peetakse tihti vabalt nö koduõuedes/aedades ning nendega liigutakse kõige sagedamini avalikes kohtades aga ka teistele eraõiguslikele isikutele kuuluvatel kinnisasjadel. Viimasest lähtuvalt ongi vajalik eelkõige reguleerida koerte ja kasside pidamisel nende üle järelevalve tagamist ning kohustust koristada looma väljaheited. Vastavad loomapidaja kohustused on esitatud määruse eelnõu § 2 lõikes 1.
Linnavalitsus on tänaseks seisukohal, et koera ja kassiga avalikus kohas liikumise piirangute seadmine ei ole õige ega vajalik, eraõiguslik isik võib oma kinnisasjal aga loomadega viibimist ise alati keelata. Oluline on, et loomapidaja tagaks looma üle järelevalve. Järelevalve võib tähendada seda, et loom tuleb avalikus kohas viibimisel vajadusel rihmastada, paigutada kandepuuri ja varustada suukorviga. Oluline on see, et välistatud oleks looma järelevalveta lahtipääsemine, samuti asjaolu, et looma pidamine ja käitumine ei rikuks avalik korda, häiriks ega seaks ohtu teist isikut, tema tervist, vara või looma. Lisaks eelnevale tuleb loomapidajal koristada looma väljaheited. Varasemast on säilinud siiski kaks piirangut (määruse eelnõu § 2 lõikes 2): keelatud on koera või kassi ujutamine purskkaevus või avaliku supluskoha ujumistsoonis suplushooajal (1. juunist 31 augustini) ning nakkusohtliku haige koera või kassiga avalikus kohas viibimine. Suplushooaja määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrusest nr 74 "Nõuded suplusveele ja supelrannale".
Looma märgistamine ja registreerimine
Kuna seadus kohustab lisaks koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamisele kohalikku omavalitsust pidama arvestust koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade üle, on vastav regulatsioon esitatud käesolevas määruse koosseisus.
Loomade üle arvestuse pidamiseks tuleb loom identifitseerimiseks märgistada. Looma märgistamist reguleerib loomatauditõrje seadus. Loomatauditõrje seaduse § 10 kohaselt on loomade identifitseerimisviisid looma märgistamine, looma kirjeldamine või looma kuuluvuse määratlemine. Looma märgistamine on tema varustamine eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega. Loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 1 kohaselt väljastatakse looma identifitseerimiseks vajalikud vahendid loomapidaja kulul.
Loomade märgistamise viise on mitmeid, tänaseks on linnavalitsus seisukohal, et koerte märgistamine mikrokiibiga on piisavalt igapäevaseks muutunud (ka kiibistamise maksumus on võrreldes muude hindadega jõukohasem kui varem) ning aeg on nõuda nii koerte kohustuslikku märgistamist mikrokiibiga. Muude lemmikloomade, eelkõige kasside, märgistamine mikrokiibiga jääb soovituslikuks ning linnavalitsus asub tegema senisest aktiivsemat teavitustööd lemmiklooma, sh kassi, mikrokiibiga märgistamise vajalikkuse ja kasulikkuse selgitamisel.
Määruse eelnõu kohaselt tuleb Tartu linna haldusterritooriumi peetav koer märgistada mikrokiibiga hiljemalt 3 kuu jooksul koera sündimise päevast või 1 kuu jooksul vanema koera omandamise või valdusse saamise päevast, kui koer ei ole märgistatud mikrokiibiga. Märgistatud loom registreeritakse ning tema kohta kantakse registrisse järgmised andmed: mikrokiibi kood, olemasolul muud looma märgistamisel kasutatud tunnuste kirjeldused (aktuaalne vanemate loomade puhul, nt on varasemalt loomi ka tätoveeritud), looma liik ja lühikirjeldus ning loomapidaja nimi, isikukood, elukoht ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoni number).
Seni on Tartu linna haldusterritooriumil peetavad koerad kuulunud registreerimisele Tartu linna lemmikloomaregistris, koerte ja omaniku soovil muude lemmikloomade registreerimist korraldab ettevõtluse osakonna registriteenistus. Nimetatud register ei ole aga praktikas tööle rakendunud ega ole efektiivne, kuna sellele puudub juurdepääs loomaarstidel, samuti loomade varjupaiga töötajatel ning andmed selles registris ei uuene, kuna registreerimistoiminguid ei saa teha loomaarstid. Loomapidajate jaoks on arusaamatu vajadus looma registreerimiseks tulla linnavalitsusse. Loomapidajates tekitab segadust see, et loomaarstid kannavad loomad märgistamisel Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Eesti lemmikloomaregistrisse ning inimesed ei saa aru, miks nad peavad looma veel mujal registreerima. Olukorra parandamiseks on mõistlik võtta Tartu linna lemmikloomaregistri asemel kasutusse Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Eesti lemmikloomaregister (edaspidi ELR) ning sõlmida Eesti Väikeloomaarstide Seltsiga vastav leping. Valik ELRi kasuks tehti seetõttu, et ELRi kasutusele võtuga ei kaasne linnale püsitasu, loomade registreerimist korraldavad loomaarstid (enamus Tartu linnas tegutsevatest loomaarstidest kasutab ELRi igapäevases töös) ning ELR on kasutusel ka Tartu linna koduta loomade varjupaigas. Lisaks on paljud Tartu linnas mikrokiibiga märgistatud loomad juba ELRis registreeritud.
Loomaomaniku jaoks kaasneb looma märgistamise ja registrisse kandmisega kulu suurusjärgus 35-50 eurot, sõltuvalt loomakliinikust. Nimetatud summast 11,50 eurot on tasu looma registreerimise eest, kuna ELR on üles ehitatud looma registreerimisel tasu maksmise põhiselt ning edaspidi registripidaja registri kasutamise eest konkreetse looma osas tasu ei võta, samuti ei pea registri kasutamise eest tasu maksma loomakliinikud. Ülejäänud osa kulust on mikrokiibi hind (suurusjärk 20-25 eurot) ning mikrokiibi paigaldamise protseduuri hind. Loomatauditõrje seadus ütleb üheselt, et looma identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse loomapidaja kulul, st et mikrokiibi ja selle paigaldamise eest peab seaduse kohaselt maksma loomaomanik. Looma registrisse kandmise kulu osas nii selget regulatsiooni ei ole, linnavalitsus on loomade märgistamise ja registrisse kandmise soodustamise eesmärgil valmis registreerimise kulu teatud perioodil kandma loomaomanike eest.
Hulkuvad loomad
Tihti tekitab koerte ja kassidega seoses küsimus nende hulkumisest. Hulkuvate loomade kohta kehtib loomakaitseseaduse § 5. Loomakaitseseadus sätestab, et hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil. Nimetatud tegevus toimub Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määruse 130 "Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord" kohaselt ning hulkuvate loomadega seoses kohaliku omavalitsusel nõuete kehtestamise õigust ega võimalust ei ole. Tartu linnas tegeleb linna nimel hulkuvate loomadega mittetulundusühing Assisi Franciscuse Selts, kes hankelepingu alusel peab Tartu linna koduta loomade varjupaika.
Vastutus
Vastutuse koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest näeb ette kohaliku omavalitsuse korralduse seadus §is 663. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgmises sõnastuses: "koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut". Seega on väärteokoosseis üsna kitsas, väärteoks kvalifitseerub eeskirjade rikkumine üksnes varalise kahju või inimesele tekitatud tervisekahjustuse korral.
Uue eeskirja rakendamine
Käesoleva määruse eelnõu on kavandatud jõustada 1. juulil 2015. a. See tähendab, et kõik noored loomad, kes ei ole määruse jõustumise hetkeks veel saanud 3kuuseks, või loomad, kes sünnivad pärast määruse jõustumist, kuuluvad käesoleva määruse kohaselt märgistamisele ja registreerimisele ELRis hiljemalt 3 kuu vanusena.
Vanemate koerte ja soovituslikult kasside märgistamiseks ja uues registris registreerimiseks annab üleminekuaja määruse eelnõu § 5. Üleminekuajaks on kavandatud 6 kuud, mille jooksul tuleb loom märgistada ning registreerida. Seega peaksid koerad olema märgistatud ja registrisse kantud 2015. a lõpuks.
Osad Tartu linna lemmikloomaregistris oleva loomad on mikrokiibiga märgistatud, kuid ei ole siiani registreeritud ELRis. Selliste loomade omanikud oma loomi ümber registreerima ei pea, selle toimingu teeb linn nende eest. Küll aga ei ole Tartu linna lemmikloomaregistris registreeritud, kuid ilma mikrokiibita loomi, võimalik ilma mikrokiibiga märgistamata ELRi üle kanda, kuna ELR on mikrokiibi põhine. Sellistele loomaomanikele saadetakse selgituskirjad, kus nad saavad oma looma mikrokiibiga märgistada ning sellisel juhul kannab looma registrisse omaniku taotlusel juba loomaarst.
Pärast üleminekuaja möödumist Tartu linna lemmikloomaregistri tegevus lõpetatakse ning ettevõtluse osakonna registriteenistuses enam loomi registreerida ei saa.