Protokoll: Hariduskomisjoni koosolek

Päevakorras:
1. Riigigümnaasiumide plussid ja miinused
2. Tartu linna arengukava muutmisettepanekute ja eelarvestrateegia projekti heakskiitmine ning avalikule väljapanekule suunamine
3. Loa andmine Robin Kinnisvara OÜga ning Wesico Infra OÜga äriruumi üürilepingu sõlmimiseks
4. Tartu Aleksandr Puškini Kooli põhimäärus
5. Tartu Karlova Kooli põhimäärus
6. Tartu Linnavolikogu otsuste kehtetuks tunnistamine
7. Noorte projektlaagri pidamise loa väljastamise kord
8. Noortelaagri korraldamise toetamise kord
9. Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine
10. Tartu linna eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise kord
11. Eralasteaiale toetuse eraldamise kord
12. Koolitoetus
13. Loa andmine riigihanke „Kohustuslik ujumisõpetus Tartu linna 2.klassi õpilastele“ korraldamiseks
14. Kohal algatatud küsimused


1. Riigigümnaasiumide plussid ja miinused

Kuulati haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise ettekannet, kes selgitas riigigümnaasiumide loomise eesmärke.
Riik vähendab sellega kohalike omavalitsuste ülesandeid, kooliga seotud kulud jäävad riigi kanda, riigigümnaasiumis ei pea kohalikud omavalitsused õpilaste koolitamise eest omavahel arveldama, riik hoolitseb vajadusel kaugemalt tulevate õpilaste transpordi või majutuse eest. Olulisem rahalisest poolest on pedagoogiline külg. Riik soovib tagada kõigile võrdse ja kvaliteetse gümnaasiumiõppe. Enne II maailmasõda olid Eestis gümnaasiumid riigikoolid. Praeguste ümberkorraldustega ei ole eesmärk kõigi gümnaasiumide muutmine riigigümnaasiumideks, vaid on jäetud kohalikele omavalitsustele otsustamisvõimalus. Miinuspoolele võib panna ümberkorraldustest tuleneva teatud ebastabiilsuse.

Kuulati haridusosakonna analüütiku Sigrid Sibula ettekannet Tartu linna gümnaasiumide ja riigigümnaasiumi võrdlusest.

Otsustati:
1.1. informatsioonid võtta teadmiseks.


2. Tartu linna arengukava muutmisettepanekute ja eelarvestrateegia projekti heakskiitmine ning avalikule väljapanekule suunamine

Kuulati abilinnapeade Kajar Lemberi ja Jarno Lauri ettekannet.

Otsustati:
2.1. teha ettepanek suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada otsuse vastuvõtmist volikogus
(poolt kõik komisjoni liikmed).


3. Loa andmine Robin Kinnisvara OÜga ning Wesico Infra OÜga äriruumi üürilepingu sõlmimiseks

Kuulati abilinnapea Kajar Lemberi ettekannet.

Otsustati:
3.1. teha ettepanek suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada otsuse vastuvõtmist volikogus
(poolt kõik komisjoni liikmed).


4. Tartu Aleksandr Puškini Kooli põhimäärus

Kuulati abilinnapea Tiia Teppani ettekannet.

Kooli direktor Alina Braziulene ja kooli hoolekogu esimees Irina Panova selgitasid kooli ja hoolekogu ettepanekuid: kool toetas nimekuju "Tartu Aleksandr Puškini Kool" ning tegi ettepaneku märkida põhimääruses, et kooli õppekeeleks on vene keel.

Tiia Teppan tutvustas linnavalitsuse muudatusettepanekuid eelnõu kohta.

Kairit Peekman selgitas komisjonile, et kui õppekavast 60% toimub vene keeles ja 40% eesti keeles, on õppekeeleks vene keel.

Jelena Frunze toetas kooli hoolekogu ettepanekut ning selgitas, et lapsevanemate soov on, et põhikoolis saaks õppida vene keeles ning õpitaks selgeks ka eesti keel.

Komisjonile esitati põhimääruse § 5 sõnastamiseks järgmised ettepanekud:

1. Kooli õppekeelteks on vene keel ja eesti keel. Õpe võib olla korraldatud kakskeelse õppena.
2. Kooli õppekeeleks on vene keel. Koolis tegutsevates keelekümblusklassides on õppekeeleks eesti keel.
3. Kooli õppekeeleks on vene keel. Vanemate nõusolekul on klassi õppekeeleks eesti keel.

Kooli hoolekogu toetas varianti nr 2.

Kairit Peekman selgitas mõiste "keelekümblusklass" sobimatust, kuna seadus ei anna sellekohast definitsiooni.

Märt Põder tegi ettepaneku redaktsiooniliseks paranduseks: sõna "õppekeeleks" asendada sõnaga "õppekeel".

Variandi nr 3 kohta tehti muudatusettepanekuid:
a) Kooli õppekeeleks on vene keel. Vanemate nõusolekul on õpirühma või õpilase õppekeeleks eesti keel.
b) Kooli õppekeeleks on vene keel. Vanemate nõusolekul võib õpe toimuda eesti keeles.
c) Kooli õppekeel on vene keel. Vanemate soovil võib õpe toimuda eesti keeles.

Ettepanekut nr 1 toetas esimesel hääletusel 2 komisjoni liiget, ettepanekut nr 2 toetas 2 komisjoni liiget, ettepanekut nr 3 põhimõtteliselt toetati, kuid peeti vajalikuks muuta 2. lause sõnastust.

Teisel hääletusel toetas ettepanekut nr 1 2 komisjoni liiget, ettepanekut nr 2 ei toetanud keegi, ettepanekut nr 3 koos muudatusega toetas 12 komisjoni liiget.

Teisi linnavalitsuse esitatud muudatusettepanekut toetasid kõik komisjoni liikmed.

Otsustati:
4.1. teha ettepanek sõnastada põhimääruse § 5 järgmiselt:
"§ 5. Kooli õppekeel
Kooli õppekeel on vene keel. Vanemate soovil on õppekeel eesti keel."(poolt 12);
4.2. toetada linnavalitsuse esitatud muudatusettepanekuid § 35 ja 36 kohta (poolt kõik komisjoni liikmed);
4.3. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada määruse vastuvõtmist volikogus (poolt 13, vastu ei olnud).


5. Tartu Karlova Kooli põhimäärus

Kuulati abilinnapea Tiia Teppani ettekannet.

Otsustati:
5.1. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt 13, vastu ei olnud).


6. Tartu Linnavolikogu otsuste kehtetuks tunnistamine

Kuulati abilinnapea Tiia Teppani ettekannet.

Otsustati:
6.1. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada otsuse vastuvõtmist volikogus
(poolt kõik komisjoni liikmed).


7. Noorte projektlaagri pidamise loa väljastamise kord

Kuulati abilinnapea Tiia Teppani ettekannet.

Otsustati:
7.1. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt 12, vastu ei olnud).


8. Noortelaagri korraldamise toetamise kord

Kuulati abilinnapea Tiia Teppani ettekannet.

Otsustati:
8.1. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt 12, vastu ei olnud).


9. Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine

Kuulati abilinnapea Tiia Teppani ettekannet.

Tiia Teppan ja Riho Raave vastasid komisjoni liikmete küsimustele.

Komisjoni liikmed tundsid muret, kas lapsevanemad saavad muudatustest õigeaegselt teavitatud.

Piret Uluots tegi ettepaneku kehtestada määrus 1. jaanuarist 2015.

Otsustati:
9.1. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt 11, vastu 1).


10. Tartu linna eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise kord

Kuulati abilinnapea Tiia Teppani ettekannet.

Otsustati:
10.1. teha linnavalitsusele ettepanek kaaluda § 12 lg 1 p 2 sõnastuse muutmist järgmiselt: "2) lapsehoiuteenuse osutaja korraldab lapsehoiuteenuse raames last arendavaid tegevusi, sh muusika- ja liikumistegevusi vähemalt kaks atronoomilist tundi igal nädalal lapse kohta.";
10.2. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt 11, vastu 1).


11. Eralasteaiale toetuse eraldamise kord

Kuulati abilinnapea Tiia Teppani ettekannet.

Otsustati:
11.1. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt 11, vastu 1).


12. Koolitoetus

Kuulati abilinnapea Tiia Teppani ettekannet.

Otsustati:
12.1. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt 11, vastu ei olnud).


13. Loa andmine riigihanke „Kohustuslik ujumisõpetus Tartu linna 2. klassi õpilastele“ korraldamiseks

Kuulati abilinnapea Tiia Teppani ettekannet.

Otsustati:
13.1. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada otsuse vastuvõtmist volikogus
(poolt 12, vastu ei olnud).


14. Kohal algatatud küsimused

Riho Raave tuletas komisjonile meelde, et 12. märtsil k.a arutas komisjon loa andmist õppeasutuste õppekeskkonna arendamise projektis osalemiseks ning otsustas: linnavalitsusel pärast projekti heakskiitmist Euroopa Majanduspiirkonna taotlusvoorus tulla uuesti hariduskomisjoni lõpliku nõusoleku saamiseks projektis osalemiseks.

Linnavalitsuse esitatud projekt sai Euroopa majanduspiirkonna taotlusvoorus kõrgeima hinde ning linnavalitsus on valmis projektis osalema.

Otsustati:
14.1. volitada linnavalitsust jätkama osalemist projektis TULUKE (Teaduspõhine uus lähenemine - Uus koolikultuur Eestis)
(poolt 11, vastu ei olnud).