EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
28. mai 2014. a. nr LV-IP-0194 |
| Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu linna arengukava muutmisettepanekute ja eelarvestrateegia projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine |
Võttes aluseks Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 11 lg 1 ja 12 lg 4 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 10. oktoobri 2013. a määrusega nr 101 "Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020 uue redaktsiooni kinnitamine ja Tartu linna eelarvestrateegiat 2014-2018 vastuvõtmine", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks „Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020“ muutmisettepanekud vastavalt lisale 1 ja suunata need avalikule väljapanekule.
2. Kiita heaks „Tartu linna eelarvestrateegia 2015-2018“ projekt vastavalt lisale 2 ning suunata see avalikule väljapanekule.
3. Määrata avaliku väljapaneku kestuseks 30. juuni - 4. august 2014 ja avaliku väljapaneku kohaks Tartu linna veebileht.
4. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu linna arengukava muutmisettepanekute ja eelarvestrateegia projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine " juurde
Arengukava muutmine
Vastavalt Tartu linna arengudokumentide koostamise korrale vaatab linnavalitsus igal aastal üle Tartu linna arengukava ja esitab vajadusel volikogule ettepanekud selle muutmiseks.
Linnavalitsus esitab Tartu linna arengukava muutmiseks 34 ettepanekut, mis koos põhjendustega on esitatud eelnõu lisas 1. Ettepanekud on esitatud arengukava valdkondade kaupa, järgides arengukava ülesehitust. Suurem osa ettepanekutest on seotud kas valdkonda kirjeldava teksti või ülesannete sõnastuse korrigeerimisega ning ülesannete täitmise tähtaegade täpsustamisega. Arengukavasse soovitakse lisada 4 uut ülesannet ja jätta välja 3 ülesannet. 24 ettepanekut puudutavad hariduse valdkonna ja 10 ettevõtluse valdkonna muudatusi.
Lastehoiuvõimalusi puudutavate muudatusettepanekute tegemisel on arvestatud Tartu koolieelsete lasteasutuste võrgu kaasajastamise töörühma ettepanekuid.
Teadmuslinna osas tehtud ettepanekutest üks puudutab kirjeldavasse peatükki täiendava alapeatüki lisamist, milles käsitletakse koolijuhtimise temaatikat, kuna nimetatud teema on oluline ja vajab eraldi väljatoomist. Veel soovitakse haridusvaldkonda kirjeldavas osas muuta tugistruktuuride alapeatüki sõnastust, et viia see kooskõlla juba toimunud muudatustega.
Oluliste väljakutsete nimekirjas peetakse vajalikuks täiendada esimest väljakutset nii, et lisaks lasteaiakohtade loomise vajadusele oleks välja toodud ka hoiukohtade loomine ning täiendavalt soovitakse lisada kaks uut väljakutset, mis on seotud hariduslike erivajadustega õpilaste koolivõrgu korrigeerimisega ning koolijuhtimise kvaliteedi tõstmisega.
10 ettepanekut on seotud lastehoiuvõimaluste loomise meetmetega (1.1.1 ja 1.1.2). Neljal juhul soovitakse korrigeerida tegevuse tähtaega, välja palutakse jätta Kesklinna piirkonda lasteaia rajamine, kuna arengukava perioodil eeldatavasti selle ehitamiseks ressursse ei jätku ning lisada soovitakse neli täiendavat ülesannet, mis on seotud olemasolevate lasteaedade renoveerimise või laiendamisega (Kesklinna Lastekeskus, Karoliine, Ploomike) ning üüripindade kasutuselevõtuga täiendavate hoiukohtade loomiseks. Üks ettepanek puudutab eralasteaedade toetamist käsitleva tegevuse täiendamist.
5 ettepanekut on seotud põhikoolide võrgustiku korrastamiseks ettenähtud tegevuste (meede 1.1.3) tähtaegade pikendamise või edasilükkamisega, kuna algselt määratud tähtajad ei ole reaalsed.
Kaks ettepanekut on seotud hariduse tugiteenuste osutamise osas toimunud muudatustega, millest tulenevalt on tehtud ettepanek sõnastada meetme 1.2.2 esimene ülesanne kahe iseseisva ülesandena ning sama meetme teise tegevuse sõnastuses ära nimetada ka logopeedide ametikohtade loomise vajadus.
Kaks ettepanekut on seotud karjääriplaneerimisalaste tegevustega (meede 1.2.3). Soovitakse pikendada esimese tegevuse tähtaega ja täpsustada teise meetme sõnastust.
Ettevõtluslinna osas soovitakse esimese arengusuuna Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime arendamine kirjeldavast tekstist välja jätta kulueelise teemat käsitlev lause, kuna see teema pole enam aktuaalne.
Meetme 2.2.2 Oskustööjõu koolitamine kahe esimese ülesande sõnastust soovitakse laiendada ja kasutada mõiste "kutsekoolid" asemel mõistet "kutseharidust pakkuvad koolid". Sama meetme ülesanne Praktikatoetuste juurutamine soovitakse vahendite puudusel välja jätta.
Meetme 2.2.3 Elukestva õppe arendamine all soovitakse ühendada kaks esimest tegevust, kuna need osaliselt dubleerivad teineteist ning korrigeerida kolmanda ja viienda tegevuse sõnastust.
Meetme 2.3.2 Ettevõtluse kinnisvara arendamine kolmanda tegevuse sõnastust soovitakse laiendada.
Meetme 2.4.1 Rahvusvahelistumise arendamine all olev tegevus: Tartu ettevõtlussaadikute valimine välismaal soovitakse välja jätta, kuna linnal puudub selleks ressurss ning ülesanne dubleerib ühtlasi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevust. Sama meetme viimase tegevuse sõnastust soovitakse laiendada.
Eelarvestrateegia uuendamine
Lisaks Tartu linna arengukava tegevuste muudatusettepanekutele esitab linnavalitsus eelarvestrateegia projekti aastateks 2015-2018, mis on esitatud lisas 2.
Eelarvestrateegia annab rahalised orientiirid linna võimaluste kohta arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks, on aluseks iga-aastasele eelarve koostamisele ja võimaldab selgemalt aru saada omavalitsuse võimekusest teha investeeringuid ning võtta laene ja muid kohustusi. Kuna strateegia koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta tarbeks, siis vaadatakse see igal aastal üle ja viiakse kooskõlla eeldatavate finantsvõimalustega.
Aastatel 2006-2011 koostas Tartu linn eelarve prognoose.
Käesolev eelarvestrateegia on koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) § 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 372 alusel. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks, samuti eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, olulisemad tegevused investeerimistegevuse eelarveosas, investeeringute kogumaksumuse prognoos ja võimalikud finantseerimisallikad, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus.
Põhilisteks linna finantsolukorda iseloomustavateks näitajateks on Tartu linna eelarvestrateegias linna põhitegevuse tulem, investeerimistegevuse osakaal ja netovõlakoormus. Nimetatud näitajate abil saab ülevaate linna omafinantseerimisvõimekusest, arengusse orienteeritusest, olemasolevate kohustuste teenindamise ja uute laenukohustuste võtmise vajadustest ning võimalustest.
Eelarvestrateegia perioodi tegevuste planeerimisel on eesmärkideks seatud:
- Põhitegevuse tulemi kasv;
- Investeeringute püsivalt kõrge osakaal kogukuludest;
- Piisava likviidsuse säilitamine. Linna põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevad rahavood peavad tagama, et linnal oleks jooksvalt piisavalt vabu rahalisi vahendeid kohustuste õigeaegseks täitmiseks;
- Arengukavas planeeritud eesmärkidest lähtuva investeerimistegevuse elluviimiseks maksimaalses võimalikus mahus välisrahastuse kasutamine, tagades linnapoolse omafinantseerimise;
- Otsese võlakoormuse hoidmine mõõdukal tasemel;
- Finantsdistsipliini tagamise meetmetest kinnipidamine.
Eelarvestrateegia esimestel aastatel liigub Tartu linn nimetatud eesmärkide täitmise suunas. Kõigi eesmärkide ranget samaaegset täitmist raskendavad majanduskriisi järelmõjud ning Eesti liigsest fiskaaltsentralismist tingitud omavalitsuste (sh Tartu linna) väike finantsautonoomia. Eelarvestrateegia perioodi teises pooles toodud eesmärgid realiseeruvad järk-järgult.
