24.03.2014. a esitati arhitektuuri ja ehituse osakonnale projekteerimistingimuste taotlus nr PTH-14-103 Pärna 28a hoone laiendamine ja korterelamuks rekonstrueerimine. Taotluse esitaja on Pärna tn 28a hoonestusõiguse omanik.
Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule asub Pärna tn 28a krunt väikeelamute maa juhtfunktsiooniga alal. Kuna tegemist on tööstushoone muutmisega korterelamuks, siis lähtub linnavalitsus analoogiast planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 3 elamu püstitamise regulatsiooniga. Planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 3 kohaselt võib kohalik omavalitsus ilma detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimustega lubada olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue korterelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega.
Projekteerimistingimuste eelnõu on eelnevalt esitatud tutvumiseks Pärna tn 30, Jaama tn 62, Jaama tn 62c, Jaama tn 62e, Pärna tn 28 ja Pärna tn 28a kinnistu omanikele. Kinnistu omanike poolt kirjalikke nõusolekuid ega vastuväiteid ei esitatud.
Tingimused määratakse ehitusmahtude, arhitektuurse lahenduse ja välisviimistluse osas. Linnavalitsus on seisukohal, et korterelamu projekteerimine vastavalt määratavatele tingimustele on piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid arvestav ega kahjusta naabrite õigusi.
Alal puudub kehtiv detailplaneering. Tingimuste koostamise aluseks on esitatud eskiis. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2 võimaldab ilma detailplaneeringut koostamata laiendada olemasolevat hoonet kuni 33 % hoone maapealsest kubatuurist. Tingimused määratakse ehitusmahtude, arhitektuurse lahenduse ja välisviimistluse osas.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 ja lg 3, planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2 ja Tartu linna ehitusmääruse § 26 lg 1 p 1 ja lg 4, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b :
1. Määrata projekteerimistingimused Pärna tn 28a hoone laiendamiseks ja korterelamuks rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale.
2. Korraldus jõustub projekteerimistingimuste taotlejatele teatavakstegemisest.
3. Korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teada saamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
|
Lisa |
|
Tartu Linnavalitsuse |
|
korralduse eelnõu nr LV-K-0545 juurde |
|
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED HOONE PROJEKTEERIMISEKS
nr PTH-14-103 |
Määratud: Tartu Linnavalitsuse
pp kk aaaa korraldus nr ........
|
| 1. ÜLDANDMED | Krundi aadress: Pärna tn 28a
Ehitisregistri kood: 104038458
Maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa 100%
Krundi pindala: 2050 m²
Kavandatav ehitustegevus: hoone laiendamine ja korterelamuks rekonstrueerimine |
2. LÄHTE-
MATERJAL: | Projekteerimistingimuste taotlus 24.03.2014 nr PTH-14-103
Asendiplaani eskiis |
3. ARHITEKTUUR-
SED JA LINNA-
EHITUSLIKUD TINGIMUSED: |
- Pärna tn 28a on arhitektuuriväärtuslik hoone, seetõttu tuleb hoone rekonstrueerimise ja laiendamise projekteerimisel leida sobiv kombinatsioon vana ja uue ehitise osa ühildamiseks.
- Ehitusala: lubatud hoonet laiendada kuni 33% olemasolevast kubatuurist, pikendades hoone mahtu loodesuunas krundi sügavusse.
- Krundi täisehitus: kuni 20% (arvutus näidata asendiplaanil)
- Hoonete arv krundil: 1 põhihoone + 1 abihoone
- Arhitektuur: kõrgetasemeline, kaasaegne. Kujunev kompleks peab moodustama professionaalselt lahendatud arhitektuurse terviku.
- Korruste arv: kuni 2
- Korterite arv: kuni 10
- Lubatud suurim kõrgus: olemasolev.
- Räästajoone kõrgus: olemasoleval mahul säilitada.
- Katus: lahendada hoone tervikut silmas pidades.
- Katusekalle: põhimahul olemasolev, laiendusel vaba. Tasakatusega osad soovitav lahendada osaliselt katuseterrassina.
- Katusekate: plekk, kivi jmt. Vältida matkivaid materjale.
- Soovitame säilitada tänavapoolse hooneosa fassaadide telliskujundus (karniisid, akende ümbrised). Hoone soojapidavuse parandamiseks soovitame soojustada põrandad ja vahelaed ning tihendada olemasolevad konstruktsioonid ja avade ümbrus, et maksimaalselt säiliks olemasolev tellisfassaad ega muutuks oluliselt hoone oluliste detailide proportsioonid (räästad, aknad seina välispinnas).
- Välisviimistlus: kasutada ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, näiteks puit, kivi, krohv, tellis vms. Vältida matkivaid materjale. Vaadetel anda läbimõeldud värvilahendus kataloogi alusel koos värvinäidistega.
- Avatäited: projekteerida hoonele sobivas stiilis, järgida hoone ehitusaegsete avatäidete asukohta ja suurust. Katusekorruse valgustamiseks on lubatud kasutada katuseaknaid või ehitada vintskappe.
- Arhitektuursete detailide (trepid, piirded, väravad, varikatused, luugid, välisuksed jmt) lisamisel hoida hoone ehitusaegset stiili ja järgida hoone kui terviku lahendust.
- Vertikaalplaneerimine: lahendada asendiplaanil. Näidata katendid. Sademevesi lahendada oma krundil.
- Piirded: lahendada kaasaegselt, sobilikuna piirkonna miljöösse, soovitavalt aed kõrgusega 1,2 - 1,5m. Järgida naaberkruntide piirdeaia kõrgusjoont. Kui sellega kaasneb süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast, on piirdeaia rajamisel vajalik kirjalik nõusolek.Esitada joonis.
- Haljastus: anda põhimõtteline kujunduslik-funktsionaalne lahendus.
- Parkimine, juurdepääsud ja jäätmekäitlus: lahendada normikohaselt (EVS 843:2003, Tartu linna jäätmehoolduseeskiri, juhend "Jalgrattaparklate tüüptingimused Tartu linnas") oma krundil. Sõidetava kattega osa krundist peab olema väiksem kui kompaktsed haljastatud osad.
- Hoone number: näha ette tänavapoolsel seinal või krundi piirde küljes nähtaval kohal (näidata joonistel).
- Välisvalgustus: lahendada sissepääsudel ja numbrimärgil.
|
4. INSENER-
TEHNILISED TINGIMUSED: |
- Eriosade võimsuste muutumisel taotleda tehnilised tingimused ja kooskõlastada projektid vastavate võrguvaldajatega.
- Soojusvarustus lahendada arvestades Tartu linna üldplaneeringu ptk. 9.2. "Kaugküte" nõudeid.
|
| 5. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS: |
- Ehitusprojekt koostada vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimis- normidele, Tartu linna ehitusmäärusele, majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“, energiatõhususe miinimumnõuetele, müra- normidele ning heale projekteerimistavale.
- Ehitusloa menetluse käigus tuleb taotleda hoone kasutamise otstarbe muutmist korterelamuks.
- Ehitusprojekti (selle osad) peab koostama või kontrollima projekteerimises pädev vastutav spetsialist (Ehitusseadus §18 lg4 p1). Soovitame tellida projekt arhitektilt.
- Ehitusprojekti digitaalsel esitamisel soovitame järgida juhendmaterjali "Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel", mis on kättesaadav Tartu linna koduleheküljel www.tartu.ee arhitektuuri ja ehituse osakonna asjaajamisjuhiste alt.
- Ehitusprojekti alusplaanina kasutada tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on registreeritud Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3, III k).
- Ehitusprojekti asendiplaanil eraldi välja tuua: hoone olemasolev kubatuur; ehitusprojekti alusel taotletav hoone maapealne kubatuur; ehitise maapealse osa kubatuuri laienduse suurus %-des.
- Põhijoonised koostada mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200.
- Joonistel eristada olemasolevad ja kavandatavad konstruktsioonid.
- Ehitusprojektile lisada koopia projekteerimistingimustest, koopia algsest projektist või mõõtmisjoonistest.
|
| 6. KOOSKÕLAS- TUSED: |
- Projekti peab heaks kiitma Päästeameti Lõuna Päästekeskus (insenertehniline büroo, tel 733 7318 Vanemuise tn 64 I k). Heakskiit kanda asendiplaanile.
- Projekti tuleb tutvustada naaberkruntide omanikele, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust või naabrusõigusi (halvenevad valgustingimused või krundi piirile ehitatakse lähemale kui 4 m, millest tulenevad tuleohutusalased ehituslikud piirangud). Nõusolekud kanda asendiplaanile.
- Projekti tutvustada krundi (kaas)omanikele.
- Projekt kooskõlastada linnaarhitektiga (Küüni tn 5 III k tuba 321) juba eskiisi staadiumis.
|
| Ehitusprojekt esitada digitaalselt e-posti aadressil aeo@raad.tartu.ee või paberkandjal Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale (aadress Küüni tn 5 III k tuba 323) läbivaatamiseks ja ehitusloa taotlemiseks. |
| Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat alates määramisest. |
|
Taotleja soovib Pärna tn 28a tööstushoonet laiendada ja rekonstrueerida korterelamuks (taotlus)
Üldplaneeringu järgi on Pärna tn 28a krundi juhtfunktsiooniks väikeelamute maa. Kuna tegemist on tööstushoone muutmisega korterelamuks, siis lähtub linnavalitsus analoogiast planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 3 elamu püstitamise regulatsiooniga. Planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 3 kohaselt võib kohalik omavalitsus ilma detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimustega lubada olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue korterelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega.
Projekteerimistingimuste eelnõu on eelnevalt esitatud tutvumiseks Pärna tn 30, Jaama tn 62, Jaama tn 62c, Jaama tn 62e, Pärna tn 28 kinnistu omanikele. kiri naabritele . Kiri on saadetud ka Pärna tn 28a kinnistu omanikele tutvumiseks. kiri omanikule , kiri taotlejale (krundi hoonestusõiguse omanik) . Pärna tn 28a krundi hoonestusõiguse omanik teatas oma nõusolekust projekteerimistingimuste kavandile. Teiste kinnistu omanike poolt kirjalikke nõusolekut ega vastuväiteid arhitektuuri ja ehituse osakonnale ei esitanud.
Alal puudub kehtiv detailplaneering. Tingimuste koostamise aluseks on esitatud eskiis. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2 võimaldab ilma detailplaneeringut koostamata laiendada olemasolevat hoonet kuni 33 % hoone maapealsest kubatuurist. Tingimused määratakse ehitusmahtude, arhitektuurse lahenduse ja välisviimistluse osas.
Hoonet ei ole peale 2003. a laiendatud (kui vastav planeerimisseaduse säte jõustus).
Teemat arutatud LEK-is 25.02.2014. Protokoll 
fotod.
Vaade tänavalt.
Asendiplaani eskiis - kollasega märgitud planeeritud laiendus
