Valdava osa Tartu kultuurisündmustest korraldavad sõltumatud ühingud ning linna osalus projektide ettevalmistamises piirdub eelkõige erinevas mahus nõustamiste, partnerluste suunamise ning muude toetavate tegevustega. Projektide puhul, mis on linna korraldada, rakendatakse tihti (idee)konkursse. Kultuurivaldkonna ideekonkursid on eelkõige tingitud vajadusest leida uudne idee ja/või formaat linna korraldatavatele kultuuriprojektidele, mis on üldjuhul liigilise, žanrilise või temaatilise fookuseta ning suunatud väga laiapõhjalisele sihtrühmale. Konkursi korraldamine võimaldab kultuurisektori suuremat kaasatust, sh nii ideede väljatöötamise kui ka analüüsi tasandil (töö komisjonide ja ekspertidega), annab suurema sekkumisvõimaluse loojatele.
1. 2012. aastal toimunud konkursid
1.1 Raeplatsi jõulukujunduse ideekonkurss
Tartu linnavalitsuse korraldusega nr 318, 20.03.2012 otsustati korraldada ideekonkurss eesmärgiga leida Tartu raekoja platsile atraktiivne jõuluaegne kujunduslahendus.
Võistluse kuulutas Tartu linnavalitsus välja 27.03.2012, võistlus lõppes 4.05.2012.a. Võistlus oli avalik, anonüümne ja üheetapiline.
Võistlustöid hindas Tartu linnavalitsuse korraldusega moodustatud laiapõhjaline ja suurt hulka professionaale kaasav žürii, mille koosseisu kuulusid žürii esimehena Tartu abilinnapea Tiia Teppan, Katriin Fisch-Uibopuu (Tartu LV kultuuriosakond, juhataja), Indrek Mustimets (Tartu LV avalike suhete osakond, juhataja), Tiit Kaunissaare (Tartu LV arhitektuuri- ja linnakujundusteenistus, linnakunstnik), Aile Parmsoo (Tiigi Seltsimaja, projektijuht ja festivali Jõululinn Tartu korraldaja), Karin Bachmann (OÜ Kino, maastikuarhitekt), Madis Liplap (Tartu Kõrgem Kunstikool, õppejõud), Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater, kunstnik), Katrin Vernik (AS A. Le Coq, turundusjuht), Tõnis Arjus (Tartu LV arhitektuuri- ja linnakujundusteenistus, linnaarhitekt), žürii sekretär Külli Aleksanderson (Tartu LV kultuuriteenistus, peaspetsialist).
Ekspertidena olid hindamisprotsessi kaasatud Andres Pool (Tartu LV linnamajanduse osakond, juhataja asetäitja), Erkki Annama (Tartu LV arhitektuuri- ja linnakujundusteenistus, arhitekt), Aarne Hansalu (Vanemuise teatri dekoratsiooniala juhataja) ja Margus Triibmann (Disainibüroo Keha3 disainer).
Kokku laekus määratud tähtajaks 13 võistlustööd, millest 1 töö tunnistati nõuetele mittevastavaks, sest sellel võistlustööl puudus idee graafiline lahendus.
Žürii koosolekud toimusid 9. ja 18. mail 2012. Teisel koosolekul toimus auhinnaliste kohtade ja preemiasummade määramine. Otsused võeti vastu avaliku hääletamise teel lihthäälteenamuse alusel.
Žürii otsustas esimest kohta mitte välja anda, sest puudus võistlustöö, mis oleks olnud terviklikult lahendatud ja võistlusjuhendiga püstitatud nõudeid järgides igakülgselt läbi mõeldud.
Žürii määras auhinnalised kohad ja preemiasummad alljärgnevalt:
II koht: võistlustöö „Tamara“ (autor Anna-Liisa Unt), 1000 eurot
III koht: võistlustöö „Valguse võit“ (autorid Raido Valk, Karin Sillaots), 700 eurot
ära märgitud eripreemia: võistlustöö „Kuusk-leierkast“ (autorid Liina Stratskas, Raido Valk), 400 eurot
eripreemia: võistlustöö „Valgusetoojad“ (autorid Eva Tallo, Elo Liiv), 300 eurot
eripreemia: võistlustöö „Valged jõulud“ (autorid Indrek Leht, Henry Timusk), 300 eurot
Märkus: Võistlustöö „Valged jõulud“ ideelahendusi (kujundite projitseerimine raeplatsi hoonetele) kasutati 2012. aasta jõulufestivalil.
Komisjoni ja ekspertide hinnangud võidutööle
Konkursi žürii hindas kõrgeimalt maastikuarhitekt Anna-Liisa Undi ideekavandit järgmistel põhjustel. Eksperdid tõid välja töö vormimaailma ja kontseptuaalse idee haakumise kaasaegse rahvusvahelise disainimõttega, uudse ja innovaatilise lahenduse, keskkonnateadlikkuse, stambi- ja klišeevaba lähenemise. Need olid märksõnad, mille puhul hinnati ka Tartu kuvandi - innovaatiline ja teistsugustele lahendustele avatud linn - toetamist.
Hinnati, et antud lahenduselt saab välja arendada laiema platvormi ühistegevusteks, erinevate valdkondade ja sektorite kaasamiseks ning linnaruumi pikemaajaliseks arendamiseks. Tunnustati, et projekt võimaldab mitte piirduda vaid lühiajalisem ühekordse kasutusega, mis värskuse kaotanuna muutuks peatselt kasutuskõlbmatuks, vaid et see on edasiarendatav erinevates variatsioonides, asupaikades, aasta-aegadel.
29.05.2012 esitleti konkursi tulemusi linnavalitsuse liikmetele 
21.06.2012 esitleti konkursi tulemusi volikogu kultuurikomisjonile
Kevadel toimusid näitused võistlustöödest (Raekoja infopunktis) ning Kaarsillal, kus lisaks võistlustöödele esitleti ka rahvusvahelisi arhitektuurinäiteid, mis lähtuvad võidutöö kontseptsioonist ja ideestikust.
Võidutöö realiseerimine
2013.a suvel sõlmis jõulufestivali korraldav Tiigi Seltsimaja lepingud Anna-Liisa Undi ja Anne Rudanovskiga, kes valmistasid augustis ja septembris ette töö maketi ja digiversiooni, mis oleks aluseks tööjooniste valmistamiseks ja kujunduse loomiseks. Võeti esmased hinnapakkumised tööde teostamiseks. Lisaks kaasati ühtse terviku loomisse ka helilooja Ardo Ran Varres.
8. oktoobril toimus valminud maketi esitlus Tartu linnavalitsuse liikmetele. Arutati püstitamisega seonduvat ning ideestiku kasutamist turunduslikel eesmärkidel, võimalusi selle tootmiseks.
Otsiti koostöövõimalusi, et saaks toota võimalikult odavalt, aga samas kvaliteetselt.
30. novembril ehitati installatsioon platsile ja demonteeriti 6. jaanuaril 2014.
Arhitektuurilise lahenduse maksumus
Eeltöölepingud kunstnikega (juuli-august) 2738
Eeltöölepingud (oktoober-november) 3200
Testimised prototüüpidele, insenerilahendus 575,46
Moodulid (materjal, lõikamine, immutus, transport) 9441
Kinnitused, liidesed 3486,48
Poldid 866,59
3D prototüübid, animatsioonid, kleebised 513,6
Montaaž ja demontaaž, ehitusjärelvalve 2406
Turvateenus, sh kogu raeplatsile 30.11.2013-6.01.2014 3496
Kokku 26723,13
Tulemused
Moodulsüsteemiga näidati, kuidas kujundid liituvad üksteisega lõpmatuks süsteemiks. Samal ajal toimusid töötoad lastele ja noortele, kus sai erinevates materjalides seda vormiloome loogikat proovida. - http://uusnurk.ee/galerii/2013/projekt
Talvelinna originaalteosena valminud moodulskulptuur on korduvkasutatav ning seda soovitakse kasutada suviste tegevuspaikade kujunduselemendina. Mooduleid võib paigutada ja ühendada erinevates variatsioonides ja/või võtta kasutusele (väli)mööblina (lauad, pingid, infotulbad).
Moodulite joonised on kunstnike ning linna kui omaniku poolt antud vabaks avalikuks kasutuseks (joonised allalaaditavad), eesmärgiga õpetada geomeetrilist mõtlemist. Nii Talvelinn Tartu kui ka nimetuse Uusnurk egiidi all toimusid populaarseks osutunud töötoad, kus õpetati antud süsteemi rakendama erinevates materjalides ja funktsioonides, õpetades seeläbi ka geomeetrilist mõtlemist.
Paralleelselt ja inspireerituna moodulskulptuuri valmimise protsessist arendati välja ka koostööplatvorm Uusnurk, mis täidab väga erinevaid arengukavalisi eesmärke. Uusnurk on platvorm hariduslikuks ja kultuuriliseks koostööks (vt veebileht www.uusnurk.ee), eesmärgiga kujundada Tartust kaasaegse (linnaruumi) disaini arenduskeskus. Koostööplatvorm eesmärgiks on otsida ja tutvustada uusi vaatenurki ja katsetada ruumiloomise võimalusi, et jõuda eri meetodeid, vahendeid ja tehnoloogiaid kombineerides uue ja värske vormikeeleni, mis rikastaks linnaruumi.
Oluline märksõna on läbivalt olnud osalus: kõik ettevõtmised ja projektid on olnud suunatud laiemale avalikkusele, sh toimusid õpitoad lastele, kooliõpilastele, tudengitele, linnakodanikele. Platvorm ühendab erinevaid erialasid (arhitektuur, maastikuarhitektuur, mööbli-, tekstiilidisain, skulptuur jne) ja osapooli (omavalitsused, erialaliidud, haridusasutused). Toimunud suuremad tegevused:
- Uusnurga ideestikku ja mõttemaailma tutvustati 16.12.2012-16.04.2013 Tartu kaarsillal korraldatud näitusega http://uusnurk.ee/tegevus/naeitus
- Välkloeng arhitektuuri ja mõttekultuuri seostest, 14.03.2013
http://uusnurk.ee/tegevus/xxxiv-vaelkloeng
- Töötuba Tartu Ülejõe piirkonda ilmestavate ja värskendavate funktsionaalsete või dekoratiivsete vormide leidmiseks. Osalejaiks Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Maaülikooli õppejõud ja tudengid. http://uusnurk.ee/tegevus/uusnurga-toeoetuba
Eelneva tõttu evib jõulukujunduse projekt selgelt laiemaid väärtusi kui ajutise iseloomuga installatsioon - see kannab kultuurilisi, loomemajanduslikke, hariduslikke eesmärke. See on jätkusuutlik ning pikaajalisemat kultuurilist mõju avaldav kui ühekordne kohaliku loojaskonna osaluseta loodud atraktsioon.
2. 2013. aasta konkursid
2013.a alustati eeltegevusi Tartu laulupeo korraldamiseks. Korraldati Tartu 2014. aasta laulupeo kunstilise juhi ning laulupeo visuaalse identiteedi konkursid.
2.1 Tartu laulupeo kunstilise juhi konkurss
Iga viie aasta tagant korraldatav Tartu laulupidu on suurüritus, mille raames toimub lisaks põhikontserdile lauluväljakul ka mahukas kultuuriprogramm, sh kontserdid, näitused, albumite esitlused erinevates esitluspaikades. Laulupeo kunstilise juhi ülesandeks on anda peole meeldejääv ning kõnetav teemafookus - juhtmotiiv - ning suunata sellest lähtudes kunstilise toimkonna tööd, sh valida laulupeo liigijuhid ja koostöös liigijuhiga liigidirigendid, anda lähtealused lavastaja, liikumisjuhi, graafilise disaineri ja teiste loovisikute tööle, kes loovad konkreetse peo identiteeti ning anda põhisuund kogu programmile.
9. jaanuaril kuulutas Tartu linnavalitsus välja Tartu 2014. aasta laulupeo kunstilise juhi konkursi.
Kunstilise juhi valimiseks korraldatud konkursi statuudi kohaselt pidid kandidaadid esitama ideekavandi, mis sisaldaks ülevaadet laulupeo ülesehitusest, peoga kaasnevatest üritustest, esinejate kooslusest ja repertuaari valiku koostamise põhimõtetest.
Konkursile laekus 4 tööd.
Vastavalt konkursi statuudile moodustati komisjon konkursitööde hindamiseks. Komisjoni kuulusid dirigent ja helilooja Alo Ritsing, koorijuht Triin Koch ja koorijuht ning Vanemuise peakoormeister Piret Talts.
Tööde hindamise komisjon esitas oma hinnangud peakomisjonile, kes laekunud esildisi hinnates ning ekspertide arvamusele tuginedes kinnitas 15.03.2013 Tartu 2014.a laulupeo kunstiliseks juhiks Riho Leppoja konkursitööga „Enne ja nüüd“, mille alusel määrati R. Leppoja 2014. aasta peo kunstiliseks juhiks.
2.2 Laulupeo tunnusgraafika konkurss
Ideekonkursi eesmärgiks oli leida sobivaim logo ja tunnusgraafika 2014. aasta Tartu laulupeole. Tunnusgraafika leidmiseks oli põhjendatud suunatud konkursi korraldamine. Eelvaliku puhul seati eesmärgiks suunata konkurss professionaalidele, kelle oskused ja kogemused võimaldaksid lahendada tööülesande, mille puhul on lisaks kunstiliselt kõrgele tasemele ja originaalsusele vajalik ka disaineri oskus arvesse võtta kogu laulupeo tunnusgraafika kasutusvaldkonda - erinevas formaadis trükised, veebi- ja telereklaamid, erinevas materjalis teostatud suveniirid jpm. Seetõttu on vajalik, et konkursil osalev kunstnik valdaks oskuslikult erinevate infokandjate kujundamist ja omaks kogemust erinevate tööde teostamisel ning oskaks suunata disainijuhtimise protsessi.
Ideekonkursist kutsuti osa võtma Heino Prunsvelt, Martin Rästa, Martin Eelma ja Alina Luther. Kokku laekus 8 võistlustööd 3 autorilt (osalemisest loobus H. Prunsvelt). Igale osalejale maksti ideekonkursil osalemise eest osalustasu summas 500 eurot.
Ideekavandeid hindas Tartu linnavalitsuse korraldusega nr 990, 08.10.2013.a kinnitatud 7-liikmeline žürii koosseisus: Riho Leppoja, 2014. aasta Tartu laulupeo kunstiline juht, Tartu 2014. a laulupeo peakomisjoni liige; Külli Aleksanderson, kultuuriosakonna kultuuri-teenistuse juhataja, Tartu 2014. a laulupeo peakomisjoni liige; Kristel Tannik, 2014. aasta Tartu laulupeo peakomisjoni liige; Tõnis Arjus, arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuse juhataja-linnaarhitekt; Jaanus Eensalu, Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna juhataja; Kristjan Mändmaa, kujundusgraafik, Viljandi Kunstikooli direktor; Mart Anderson, kujundusgraafik.
Žürii hindas kavandite originaalsust, värskust ning vastavust Tartu 2014. a laulupeo kontseptsioonile ja juhtmotiivile „Enne ja Nüüd“ ning kujunduslahenduste professionaalsust, sh eelkõige arvestamist laulupeo tunnusgraafika kasutusaladega.
Žürii kinnitas konkursi võitjaks Martin Eelmaa, kellega on tänaseks sõlmitud ka leping laulupeo kujundustööde teostamiseks.
|