Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek muuta hetkel kehtiva Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2010. a määruse nr 7 “Restaureerimistoetuse andmise kord” põhimõtteid, võtta vastu uus restaureerimistoetuse andmise kord ja tunnistada 18. veebruari 2010. a määrus nr 7 kehtetuks.
Restaureerimistoetuse andmise korra muutmise vajaduse põhjendus
Eesmärk on korrigeerida sätete sõnastusi, viies need kooskõlla viimaste aastate praktikaga ning jätta välja sätted, mille rakendamine on muutunud ebavajalikuks. Lisaks on tehtud mõned põhimõttelised täiendused, et tagada korra eesmärgi täitmine ja tõhustada miljööväärtuslike hoonestusalade ehitiste säilimist.
Uue ehitusseadustiku jõustumisest ei ole akende vahetuseks kirjalik nõusolek enam nõutav, mistõttu on vaja restaureerimisnõuetesse lisada jooniseid nõudev säte, kuna restaureerimistoetuse andmine ilma lahendust eelnevalt kokku leppimata võib anda ebasoovitud tulemuse. Uue ehitusseadustiku ja planeerimisseadustiku (eelnõud) eeldatav jõustumise aeg on 1. juuli 2015.
Peamine muudatus puudutab kasutamata jäävate toetussummade kasutust. Hetkel kehtiva korraga ei ole sellist võimalust antud. Igal aastal on mõned taotlejad, kes küll taotlevad toetust, kuid otsustavad jätta tööd täies mahus või osaliselt tegemata ehk restaureerimistoetusteks eelarvesse antud vahendid jäävad sihipäraselt kasutamata (2012. aastal jäi kasutamata 6526 eurot, 2013. aastal 5778 eurot). Mõistlik oleks kasutamata jäävad summad jagada samal aastal toetust kasutanud taotlejate vahel, suurendades proportsionaalselt kõikide toetust saajate toetuse protsenti.
Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva määrusega
Toetuse objekt. Lisatud on säte (§ 3 lg 2 p 4), et toetuse objektiks ei ole abikulud (nt asendusavatäite paigaldus, prügivedu jms), mis ei ole restaureerimistoetuse andmisest tulenev eripära, vaid võivad kaasneda kõigi objektide ehitustööde puhul.
Uuest määrusest on eemaldatud säte (hetkel kehtivas § 3 lg 2 p 1), mille järgi taotleja, kes on omavoliliselt sobimatute detailidega ehitist moonutanud, ei saa toetust taotleda. Kui nt plastikakende paigaldaja on oma veast aru saanud ja soovib taastada puitraamidega aknad, siis takistab taotleja toetusest ilma jätmine pigem miljööväärtuslike hoonestusalade ilme korrastamist ja määruse eesmärkide täitmist ning ei ole seetõttu põhjendatud.
Toetuse taotlemisest teavitamine. Kehtivas korras (§ 4 lg 1) on sätestatud, et osakond teavitab avalikkust ajalehes Postimees. Uues korras on ajalehes teavitamine välja jäetud, kuna selleks tehtavaid kulutusi arvestades ei ole see eesmärgi suhtes proportsionaalne. Infot avaldatakse jätkuvalt linna veebilehel ja vajadusel kasutatakse lisaks ka muid kanaleid (nt teisi kohalikke ajalehti või suhtlusportaale). Info kättesaadavus eeldatavalt muudatuse tõttu ei halvene.
Taotlemine. Täpsustatud on taotlusele lisatavate materjalide loetelu (§ 4 lg 4). Materjalid tuleb esitada detailide restaureerimiseelse olukorra kohta, detailide paiknemise kohta jms. Omandiõigust tõendava dokumendi esitamine ei ole enam vajalik, kuna omanike andmeid on võimalus avalikest registritest kontrollida. Jooniste (ja ehitusprojekti) esitamise nõuet taotluse esitamise ajal enam ei ole. Nende olemasolu on vajalik tööde tegemisel, seega on vastavad sätted üle viidud restaureerimisnõuete paragrahvi.
Taotluse määramine. Lisatud on sätted (§ 4 lg 7), millal võib linnavalitsus toetust mitte anda. Toetust võib mitte anda, kui toetuse andmine ei tagaks autentse miljöö taastamist või kui hinnapakkumised on võrreldes teiste samalaadsete tööde hinnapakkumistega ebamõistlikult kõrged.
Toetuse suurus. Kehtivas korras on sätestatud (§ 5 lg 1), et eelistatakse restaureerimist koopia valmistamisele, kuid ei ole öeldud, millises mahus seda võib teha. Uue korraga on täpsustatud, et eelistatavate objektide toetusprotsent võib olla kuni 5% suurem. Täiendavalt on viimaste aastate praktikast lähtuvalt lisatud täpsustus, et eelarves olevad restaureerimistoetuse vahendid jagatakse kõigi korrale vastavate taotluste vahel proportsionaalselt (§ 5 lg 3), nt viimastel aastatel on olnud kõikidele taotlejatele antav toetus ligikaudu 25% taotletud summast.
Restaureerimistoetuse eelarveliste vahendite kasutus. Kehtivas korras puudub säte, mis reguleeriks toetuse kasutamisest loobumise või tööde mahu vähenemise tõttu kasutamata jäänud toetussummade kasutust. Uue korraga on tehtud ettepanek kasutamata jäänud summad jagada proportsionaalselt kõigi toetust kasutanud taotlejate vahel pärast lõpparuannete esitamise tähtaja möödumist, kui on selgunud välja maksmisele kuuluvad toetused (§ 5 lg 6). Sealjuures arvestatakse, et toetus ei ületaks kokku korras lubatud maksimaalset ülemmäära.
Restaureerimisnõuded. Lisatud on sätted (§ 7 lg 6 ja 7), mille järgi tuleb uute detailide valmistamisel võtta aluseks kultuuriväärtuste teenistusega kooskõlastatud tööjoonised ja et mälestiste puhul peab tööde tegemiseks olema kultuuriväärtuste teenistuse väljastatud luba. Sätted on lisatud, et välistada juhtumid, kus tööd tehakse ilma eelnevalt heaks kiidetud lahenduseta, ja vältida olukorda, et tööd ei vasta seetõttu hiljem restaureerimisnõuetele ja/või on omavolilised ehitusseaduse mõttes.
Lõpparuande kinnitamise tähtaeg. Hetkel kehtiva korra järgi kinnitab osakond lõpparuande hiljemalt 1. detsembriks. Uues korras on tähtajaks sätestatud (§ 8 lg 3) 15. november, et jääks piisav aeg kasutamata jäänud toetussummade ümber jagamiseks ja välja maksmiseks.
Kulude vähenemine. Kehtiva korra järgi tuleb linnavalitsusel restaureerimistööde kulude vähenemisel proportsionaalselt vähendada ka toetussummat. Uude korda on lisatud täpsustus (§ 8 lg 4), et kui kulud vähenevad kuni 2%, siis toetust vähendada ei ole vaja. Muudatus on vajalik, et vähendada restaureerimistoetuse lõpparuannete menetlusele kuluvat tööaega, kui muudatus summas on väheoluline.
Oluline rikkumine. Uude korda on lisatud restaureerimistoetuse andmise korda või lepingu tingimuste olulist rikkumist reguleerivad sätted (§ 8 lg 5 ja lg 6). Olulisteks rikkumisteks loetakse, kui restaureerimistööd ei ole tehtud vastavalt kooskõlastatud lahendusele, restaureerimistöö ei ole kvaliteetne või kui töö on pooleli. Oluliste rikkumiste puhul on linnavalitsusel õigus toetust mitte maksta ja tunnistada toetuse andmine kehtetuks.
Lisaks muudetakse määrust selliselt, et restaureerimistoetuse taotluse vormi, restaureerimistoetuse lepingu vormi ja restaureerimistoetuse lõpparuande vormi kinnitab arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja otsusega (§ 4 lg 3, § 6 lg 2, § 8 lg 1). Hetkel kehtiva korra järgi kinnitatakse eelnimetatud dokumendid osakonna korraldusega.
Määruse rakendamine
Määrus jõustub järgmiseks taotlusperioodiks ehk alates 2015. aastast, kuna sel aastal toimus taotlemine juba varasema korra kohaselt, seega peaks menetlus lõpuni toimuma arvestades varasemat regulatsiooni. Samas on tehtud kehtivasse korda täiendus, mis hakkab kehtima juba 1. aprillist 2014 - et oleks võimalik juba 2014. aastal kasutamata jäävaid restaureerimistoetuse summasid sihipäraselt kasutada. Tegemist oleks taotlejate jaoks soodsama lahendusega.
Uue restaureerimistoetuse andmise määruse kehtestamise järgselt peab arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja kinnitama oma otsusega restaureerimistoetuse taotluse vormi, restaureerimistoetuse lepingu vormi ja restaureerimistoetuse lõpparuande vormi.
==================
Linnavolikogu liikme Jüri-Ott Salmi 17.03.2014 esitatud ettepanek:
Ettepanek suunata kasutamata summa reservfondi.
Põhjendus: linnal on mitmeid kohustusi, mis eelarve vähesuse tõttu täitmata (näit tervisekaitse või päästeameti ettekirjutused haridusasutustele). Kui meil on kindel soov tunnustada ja premeerida kinnisvara renoveerijaid rahaliselt, siis teeme ettepaneku tunnustada neid, kes restaureerinud ja saanud tunnustuse linnavalitsuse või asumiseltside poolt ning määratleda eraldiseisvalt vastav tegevus ja summa linnaeelarvest.
