EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
INFORMATSIOON |
|
Tartu
|
30. jaanuar 2014. a. nr LVK-I-0015 |
Informatsioon linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamisest Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020, arengustrateegia "Tartu 2030", Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020 üldplaneeringu ja teemaplaneeringute eesmärkidele vastavuse analüüsi osas ning valdkondlike arengukavade üldplaneeringule vastavuse analüüsi osas
|
1. Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020
Tartumaa üldvisioon
Tartumaa strateegiliseks tunnuslauseks on „Väärt elu haritud maal“. See tähendab ühelt poolt väärtuste loomist, nendest lähtumist ja nende kasutamist, väärikat soovitud ja sobilikku elu ja keskkonda, teiselt poolt kvaliteetset haridust ja „ülesharitud maad“ regionaalselt tasakaalustatud maakonda, otstarbekat maa ja teiste ressursside kasutamist ja tugevat maamajandust.
Maakonna strateegiline visioon laiendab ja täpsustab selle tunnuslause sõnumit läbi mõõdetavate eesmärgiväidete:
- Tartumaa on kasvava elanikkonnaga atraktiivne ja turvaline elukoht;
- Tartumaa elanikud väärtustavad isiklikku arengut, perekonda ja tervist – Tartumaa inimareng on heal Euroopa tasemel;
- Tartumaa annab suurima panuse Eesti paremaks muutumises – Tartumaa on jätkuvalt Eesti teadmiste tootmise keskus, Tartumaa sotsiaal-majandusliku arengu tempo ületab teisi maakondasid, Tartumaa on Eesti kvaliteedikeskus, sh ressursitõhusale majandusele ülemineku eestvedaja;
- Tartumaa on väärtustatud hariduse tõmbekeskus, sündmuste toimumiskoht ja huvitav külastuspiirkond;
- Tartumaa on piirkondlikult tasakaalustuv maakond;
- Tartumaa on maailmaga ühendatud ja suhtlev piirkond.
Tartu linna üldplaneeringuga seatud ruumilise arengu põhimõtted (vt detailsemalt p. 2 juures) ja koostamisel oleva Tartu kesklinna üldplaneeringuga (edaspidi kesklinna üldplaneeringu) määratavad ruumilise arengu eesmärgid vastavad Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020 seatud visioonile.
Järgnevalt on toodud Tartu maakonna arengustrateegiaga 2014-2020 määratletud eesmärgipärased arendustegevused üldvisiooni täitmiseks (numeratsioon vastavast dokumendist) ja nende vastavus Tartu linna üldplaneeringule ja muudele sama liigi planeeringutele (linnaosade üldplaneeringud, teemaplaneeringud).
- 4.1.1.10 Tartu linna rahvusvahelise kogukonna arendamine.
Koostamisel oleva kesklinna üldplaneeringuga on loodud eeldused rahvusvahelise kogukonna arenguks haridus- , kultuuri-, teenindus- ja majutusasutuste arendamisega ja elamuehituse suunamisega kesklinna. Koostatavas kesklinna üldplaneeringus vajab vastavates peatükkides kajastamist meede rahvusvahelise kogukonna arendamiseks.
- 4.1.1.11 Toomemäel akadeemiliste inkubatsioonitingimuste loomine valitud külalisprofessoritele – nt vana anatoomikum, Tähetorn, TÜ ajaloo muuseum.
Toomemäe üldplaneeringuga on antud võimalused arengueesmärgi täitmiseks.
- 4.1.1.12 Akadeemiliste majade ehitamine kesklinna, mis pakuvad mõistliku hinnaga kvaliteetseid üürikortereid töökoha läheduses.
Tartu linna üldplaneering nimetatud küsimust ei käsitle. Koostamisel oleva kesklinna üldplaneeringuga on ette nähtud planeeringualale ca 120 tuh. m² elamispinna lisandumine, üldplaneering ei saa reguleerida elamuturgu selle omandisuhte osas.
- 4.1.2.32 Kultuurikvartalite rajamine.
Tartu linna üldplaneeringuga on määratud säilitamisele Antoniuse õu. Kesklinna üldplaneeringu edasisel koostamisel tuleb vajadusel välja tuua kultuurikvartalite võimalikud asukohad ja nende sisu.
- 4.1.3.13 Ülikoolide majandusliku huvi tõstmine tugevate teaduspõhiste ettevõtete tekkel – osalus arendustegevuses – tehnopargid ülikoolidele kuuluval maal – Maarjamõisa, Oeconomicum, Tähtvere.
Tartu linna üldplaneeringu ja koostamisel oleva kesklinna üldplaneeringuga on maa-alad nimetatud arengueesmärgi tagamiseks reserveeritud.
Kõrgharidusasutuste teemaplaneeringu järgi koondub Tartu Ülikooli ruumiline areng kesklinna linnakusse (humaniora ja socialia valdkond) ning Maarjamõisa linnakusse (realia et naturalia ja medicina valdkond). Maarjamõisa teaduslinnaku edasine areng toimub tipptehnoloogilise teaduskeskusena.
- 4.1.4.6 Tartu kesklinna areng ärikeskusena.
Tartu linna üldplaneeringuga on antud linna üldkeskuse mõiste, asukoht ja piirid. Koostamisel oleva kesklinna üldplaneeringuga on ette nähtud planeeringualale ca 150 tuh. m² haldus- ja äriteenuste ning targa majanduse büroopindade lisandumine. Nimetatud loob eeldused arengueesmärgi täitmiseks.
- 4.2.3.2 Sotsiaalkeskuste rajamine, sh Tartu Tamme ja Anne sotsiaalkeskuste rajamine.
Tartu linna üldplaneeringuga ja selle alusel koostatud detailplaneeringutega on sotsiaalkeskused vastavates linnaosades kavandatud.
- 4.2.3.10 Eakate päevakeskuste rajamine Tartu linnaosades ja piirkonnakeskustes, kus need puuduvad (nt Kambja).
Tartu linna üldplaneeringuga ja selle alusel koostatud detailplaneeringutega on sotsiaalkeskused vastavates linnaosades kavandatud.
- 4.2.5.9 Raamatukoguhoonete rajamine ja renoveerimine, sh Tartu linna keskraamatukogu uue hoone rajamine.
Tartu linna üldplaneeringuga on sätestatud, et Tartu linna keskraamatukogu asukoht reserveeritakse kesklinna asumist. Tartu linna keskraamatukogu asukoht analüüsitakse ja fikseeritakse kesklinna üldplaneeringuga.
- 4.2.5.12 Muuseumihoonete ehitus ja renoveerimine – Eesti Rahva Muuseum, Tartu Kunstimuuseum.
Eesti Rahva Muuseum ehitatakse vastavuses Tartu linna üldplaneeringuga, kesklinna üldplaneeringuga tuleb määrata uued funktsioonid vabanevatele hoonetele kesklinnas. Tartu Kunstimuuseum on Tartu linna üldplaneeringuga säilitatud krundil Vallikravi 14, võimalik uus asukoht fikseeritakse kesklinna üldplaneeringus.
- 4.2.5.21 Spordirajatiste remont, rekonstrueerimine ja arendamine – Tartumaa tervisespordikeskuse hoonete ja rajatiste rekonstrueerimine, Supilinna spordipargi laiendamine Dendropargi alale, Vooremäe keskuse arendamine, Alatskivi spordi- ja vabaajakeskus koos staadioni rekonstrueerimisega; Ülenurme staadioni rekonstrueerimine, pallimänguväljakute rajamine ja rekonstrueerimine suuremates keskustes.
Supilinna Spordipargi laiendamiseks on planeeringuline alus Tartu linna üldplaneeringu näol olemas.
- 4.2.5.28 Tartu Uue Teatri teatrimaja väljaarendamine.
Tartu linna üldplaneering antud küsimust ei käsitle. Magasini tn piirkonda kavandatava kultuurikvartali, sh. Tartu Uue Teatri väljaarendamine täpsustatakse kesklinna üldplaneeringuga.
- 4.2.8.1 Tartu südalinna kaubanduse elustamine.
Tartu linna üldplaneeringuga on antud linna üldkeskuse mõiste, asukoht ja piirid. Nimetatud on ka kaubandusfunktsiooni arendamise vajadust. Tartu südalinna kaubanduse elustamise meetmed antakse koostatavas kesklinna üldplaneeringus p. 4. 8.
- 4.3.1.7 Uute riigiasutuste (ametite, sihtasutuste) toomine Tartusse, Tartu kesklinnas riigiasutuste kvartali välja kujundamine.
Tartu linna üldplaneering seda küsimust otseselt ei käsitle. Tartu linn peab koostöös Tartu maavalitsusega täpsustama võimalikud riigiasutused, mis võivad hakata paiknema kesklinnas. Kesklinna üldplaneeringus reserveeritakse vastavad maad.
- 4.4.1.1 Tartu linna ümbersõidu rajamine – Idaringtee koos sillaga, Lääneringtee rekonstrueerimine koos raudteetunneli ja mitmetasandiliste ristmikega, Põhjaringtee koos sillaga.
Vajalik on riigisisese sujuva liikluse tagamiseks rekonstrueerida Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga omavaheline ühendus. Eeldused selle ühenduse rajamiseks on loodud Tartu linna üldplaneeringu ja Maanteeameti poolt koostatava Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vastava lõigu rekonstrueerimisprojektiga ning Põhjaringtee eelprojektiga ning Tartu linna idapoolse ringtee eelprojektiga. Eritasandiline raudteeületus Ringtee tänava kohal on praeguseks rajatud.
- 4.4.1.5 Asulasiseste teede ehitus ja remont – Tartu sadamaraudtee siseringtee, Tartu sildade remont, Tartu ja Elva kruusatänavate rekonstrueerimine kõvakattega ja äärekiviga tänavateks.
Tartu linna üldplaneeringuga nähakse ette Tartu sadamaraudtee koridori siseringtee ehitamine, vajalik on lõpule viia detailplaneeringu protsess.
4.4.1.6 Parklate, parkimismajade ja peatuskohtade ehitus ja renoveerimine – Tartu kesklinna parkimismajad.
Tartu linna üldplaneering seda teemat otseselt ei käsitle. Kesklinna üldplaneeringu koostamiseks koostati kesklinna liikuvuskava (IB Stratum), mille põhjal lahendatakse kesklinna parkimine uushoonestuse rajamisel. Kesklinna üldplaneeringus on fikseeritud põhimõte, et laiendatakse parkimisalasid kesklinna piiril. Kavandatud on hoonete mahus standardist suurema parkimismahu võimaldamine.
4.4.1.7 Tartu linnastu kergliiklusvõrgustiku välja-arendamine, puhkealade ning Tartu lähiasulateni jalgrattateede rajamine ning nende sidumine linnasiseste jalgrattateedega – Tartu-Luunja-Melliste, Tartu-Elva, Tartu-Haage, Tartu-Ilmatsalu, Tartu-Kurepalu-Vooremäe.
Tartu linna idapoolse ringtee rajamisega seotakse omavahel linna lähialade kergliiklusteed: Tartu-Luunja-Melliste ja Tartu-Kurepalu-Vooremäe. Linnasiseselt on Valga, Võru ja Ihaste suund seotud kesklinna tänavavõrguga.
4.4.1.13 Rahvusvahelise reisisadama rajamine Emajõele Tartu kesklinnas (soovitatavalt Vabaduse silla ja Sõpruse silla vahel) koos reisiterminaliga Emajõe äärses hoones.
Tartu linna üldplaneeringuga on vastav maa-ala reserveeritud. Kesklinna üldplaneeringuga on kavandatud sadamahoone asukoha täpsustamine.
4.4.1.14 Ropka kaubasadama ja külaliskai väljaarendamine – sisevete tollijaam Tartus.
Vastavaks arendustegevuseks on Tartu linna üldplaneeringuga vastavad maa-alad reserveeritud.
4.4.1.18 Peterburi-Tartu-Riia-Kaliningradi-Berliini eurolaiusel raudtee idee tutvustamine otsustajatele.
Tartu linna üldplaneering küsimust ei käsitle.
4.4.2.4 Elektrivõrgu uuendamine – õhuliinide asendamine maakaablitega, alajaamade ehitamine ja renoveerimine, Tartu kesklinnas kõrgepinge õhuliinide likvideerimine ja viimine maa alla.
Tartu linna üldplaneeringus on vastavad arendustegevused fikseeritud.
4.4.2.7 Biogaasi tootmise arendamine Tartu Veevärgis ja gaasibusside tankimissüsteemide väljaehitamine.
Tartu linna üldplaneering teemat ei käsitle, kuid vajaks planeeringusse lisamist. AS-il Tartu Veevärk on rajamisel biogaasi tootmissõlm, toimub sõlme käivitamine. Gaasisõidukitele (gaasibussidele) on rajatud surugaasitankla Tähe tänaval.
- 4.4.3.1 Tartu kesklinna väljaarendamine vastavalt kesklinna planeeringuala strateegiale ja üldplaneeringule.
Lahendatakse kesklinna üldplaneeringu elluviimise kavaga pärast selle kehtestamist.
- 4.4.3.2 Miljööväärtusalade kaitse tõhustamine ning toetusprogrammide rahastamine.
Tartu linna üldplaneeringuus on kehtestatud miljööväärtuslike alade kaitse eesmärgid ja piirid. Jätkata tuleb miljööväärtusega hoonestusalade täpsemaid kaitse- ja kasutustingimusi käsitlevate teemaplaneeringute koostamist.
- 4.4.3.7 Asulate esindushoonete ja kesksete elamukvartalite ehitamisel arhitektuurikonkursside korraldamine.
Tartu linna üldplaneeringus kehtestatud nõuet (Uute hoonete ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitamise planeerimiseks ning projekteerimiseks linna üldkeskuses kõigi hoonete puhul ja mujal alates 7-korruselisest hoonest, samuti suuremate ühiskondlike hoonete (spordihooned, kirikud, koolid jm) projekteerimiseks ja ehitamiseks või suurema kui 1200 m² ehitusaluse pindalaga hoone ehitamiseks on parima lahenduse saamiseks reeglina kohustuslik arhitektuuri/planeeringuvõistluse korraldamine.) rakendatakse igakordse kaalutletud otsusega analüüsides detailplaneeringu koostamisel/projekteerimistingimuste määramisel vastavas asukohas ja juhul arhitektuuri-, planeeringuvõistluse korraldamise vajadust ja põhjendatust. Üldplaneeringusse vajalik sisse viia vastav täiendus.
4.4.4.12 Pinnavee kaitse ja veekogude tervendamine: Emajõe puhastamine ja kaldajoone korrigeerimine Tartu linnas; avalikult kasutatavate puhkeväärtusega paisjärvede puhastamine; Lämmijärve saaste vähendamine koostöös Pihkva oblastiga.
Tartu linna üldplaneeringuga on sätestatud Emajõe avaliku kasutuse põhimõte. Emajõe kalda puhastamist teostatakse lõikudes, kus see takistab laevade sildumist. Kaldajoonel teostatakse kallaste kindlustamise töid; kaldajoone olulist muutmist ei ole kavandatud.
4.5.2.7 Tartu kesklinna turismiväärtuse tõstmine – Toomemäe rekonstrueerimine, Emajõe kaldaalade miljöö ja taristu parandamine, uue kesklinna väljaehitamine.
Toomemäe rekonstrueerimiseks on Toomemäe üldplaneeringus toodut arvestades koostatud vastav projekt. Hooldus- ja ehitustööde läbiviimisel arvestatakse koostatud projektis tooduga. Emajõe kaldaaladel toimub kaldakindlustuse uuendamine ja uue kaldakindlustuse rajamine vastavalt teemaplaneeringule.
4.5.2.8 Mäluasutuste ja teemaparkide võrgustiku väljaarendamine – ERM, TÜ muuseumid, Alatskivi loss, Lodjakoda, Ahhaa, Vanatehnikamuuseum, Lennundusmuuseum, Põllumajandusmuuseum jt.
Mäluasutuste ja teemaparkide võrgustiku väljaarendamiseks linnas on kehtestatud vastavad detailplaneeringud.
2. Arengustrateegia "Tartu 2030" (edaspidi Strateegia)
2.1. Strateegiaga on määratud visioon Tartu 2030 - Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn ja selle allvisioonid - Tartu on teadmuslinn, Tartu on ettevõtluslinn, Tartu on modernse elukeskkonnaga linn, Tartu on hooliv linn, Tartu on loov linn.
Üldplaneeringuga on määratud linna ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub linna ruumiline planeerimine linnasüdamest lähtuvate erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoriaalse arendamise kaudu, kus tasakaalustatult arvestatakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Erinevaid funktsioone kandvate maa-alade arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
Elamumaad - piirkonna looduskeskkonna taluvuse ja ressursside säästva kasutamise arvestamine uute elamupiirkondade määramisel; olemasoleva elamumaa tihendamine piirkonna hoonestuslaadi ja arhitektuuristiili arvestavate korter- ja väikeelamute ehitamisega; aiamajade piirkondade ümberkujundamine elamupiirkondadeks koos vajaliku infrastruktuuri rajamisega; detailplaneeringute koostamisel hoonete ehitamise sidumine tehnovõrkude ja tänavate ehitamisega.
Väiketootmis- ja ärimaad - keskkonnasäästliku väikeettevõtluse arenguks sobivate maa-alade reserveerimine seni hoonestamata aladel elanikkonna paiksuse tõstmisest ja liikluskoormuse vähendamisest lähtudes; maa-alade planeerimine äri- ja büroohoonete tarvis kesklinnas; maa-alade planeerimine lokaalsetele teeninduskeskustele ja ülelinnalist ning regionaalset tähtsust omavatele logistilistele keskustele.
Tööstusmaad - olemasolevate tööstuspiirkondade restruktureerimine maakasutuse intensiivistamise ja keskkonda säästva tehnoloogia kasutuselevõtu stimuleerimisega; innovaatilisele uusettevõtlusele territooriumide reserveerimine, sh Raadi ja Ropka tööstuspiirkonnas; seni hoonestamata maa-alade reserveerimine olemasolevate tööstusettevõtete laiendamise ja uute ettevõtete rajamise võimaldamiseks, sh Veeriku tööstuspiirkonnas; Tartu Teaduspargi territoriaalne väljaarendamine Räni linnaosas;
olemasolevate tootmisalade tihendamine.
Ühiskondlike hoonete maad - maa-alade reserveerimine regiooni- ja riigiasutustele ning linna haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalsfääri arendamiseks.
Ülikoolide, teiste kõrgemate õppeasutuste ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi maad - maa-alade reserveerimine kõrgkoolide territoriaalsete arengukavade elluviimiseks; kliinikumi väljaarendamine Maarjamõisa linnaosas.
Puhke- ja virgestusalad - territooriumi reserveerimine puhkealade, spordi- ja kultuuriasutuste jaoks;
Emajõe-äärse rohelise koridori väljakujundamine ja jõe avamine linnale - puhkealade väljaarendamine Annelinna sõudekanali ääres, Raadi asumis ja Emajõe luhal; hoonestatud alade suhtes kompensatsioonialade ühtse võrgustiku loomine, mis hõlmab haljasalasid, parke ja veekogude kaitsevööndeid.
Liiklusmaad - transiitliikluse suunamine linna äärealadele, uute magistraalteede ja ristmike ehitamine, et vältida suuri autotranspordivooge läbi elamupiirkondade; raudtee transiitliikluse linnast mööda juhtimine. Ümbersõit on aktsepteeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ja tuleb kavandada maakonnaplaneeringuga; liikluskoormuse hajutamine kesklinnas liiklussujuvuse parandamise ja tõhusa parkimiskorralduse rakendamise abil; jalakäigutsoonide laiendamine kesklinnas; võimaluste säilitamine kogu linna hõlmava jalgrattateede võrgustiku ehitamiseks; liiklusskeemiga tarbetute sissesõitude vältimine vanalinna (Kroonuaia, K. E. von Baeri, Vallikraavi, Poe tänavate ja Emajõe vaheline ala) ning suunamine eeslinnadest lähtuva liikluse sisemist ringi mööda magistraaltänavatele ja teedele.
Linnavalitsus on seisukohal, et üldplaneeringuga määratud linna ruumilise arengu põhimõtted annavad võimaluse ning toetavad Strateegiaga määratud visiooni Tartu 2030 ja selle allvisioonide elluviimist ning üldplaneering ei vaja ruumilise arengu põhimõtete määramise osas muutmist.
2.2. Strateegiaga on määratud allvisioonide elluviimise eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad. Nimetatust on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või Strateegias või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad järgmised:
T 2.3. Üldhariduskoolide võrgu optimeerimine, gümnaasiumite lahutamine põhikoolidest. Rahvusvahelise gümnaasiumi rajamine Balti riikide, SRÜ ja Ida-Euroopa andekatele noortele.
Üldplaneeringus ei ole Rahvusvahelist gümnaasiumit nimetatud ning asukohta määratud. Samas on üldplaneeringuga reserveeritud piisavalt teadus- ja haridusasutuste maad.
T 3.1. Kõrgkoolide õppe- ja teaduskeskuste ruumilise baasi väljaarendamine. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli kampuste väljaehitamine Tähtveres ja Maarjamõisas, Tartu Kutsehariduskeskuse hoonestiku laiendamine Ropkas, Tartu Kõrgema Kunstikooli hoonestiku ehitamine Karlovas ja Tartu Lennukolledži laborite rajamine Ülenurmel.
Üldplaneeringuga on kõikide eelpool nimetatud olemasolevate ja ehitatavate õppe- ja teadushoonete jaoks reserveeritud piisavalt maad, Tartu Ülikooli ruumiline areng linnaruumis on määratletud vastava teemaplaneeringuga.
T 3.2. Tartu Ülikooli, riigi ja linna koostöös ülikooli ajaloolise hoonestiku renoveerimine kesklinnas ja selle baasil ülikooli kesklinna kampuse arendamine Vanemuise tänavast kuni Botaanikaaiani, koos õppehoonete, muuseumide jm juurdekuuluvaga.
Strateegias tõstatatud eesmärgi täpsustamiseks on kehtestatud kõrgharidusasutuste teemaplaneering.
T 3.3. Ülikoolide külalismajade väljaehitamine avaliku ja erasektori koostöös külalisõppejõudude ja –teadlaste tarvis.
Strateegias tõstatatud eesmärgi täpsustamiseks on koostatud linna kõrgharidusasutuste teemaplaneering.
T 3.6. Tippülikooliväärilise teadusraamatukogu väljaarendamine.
Vastav maa-ala on üldplaneeringus reserveeritud.
T 8.1. Regiooni majandusele oluliste tööstusharude valdkondlikul võrkstruktuuril põhinevate tehnoloogia- ja arenduskeskuste rajamine. Teadmistepõhiste elektroonika-, materjaliteaduste, biotehnoloogia-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tervisetööstuse klastrite loomine ja arendamine.
Vastavad maa-alad on üldplaneeringus reserveeritud (Teaduspark). Koostatavas kesklinna üldplaneeringus on eriline tähelepanu suunatud tarkade töökohtade arengule kesklinnas.
T 10.2. Hoonestatud piirkondades luuakse kompensatsioonialade ühtne võrgustik koos roheliste tuumaladega, mis hõlmab haljasalasid, parke ja veekogude kaitsevööndeid.
Üldplaneeringus on nimetatu lahendatud tekstilises osas peatükis 6. Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine ning kaardil 17. Roheline võrgustik ja puhkealad. Puhkealade arengu paremaks suunamiseks ja täpsustamiseks on vaja koostada vastav üldplaneerinu teemaplaneering.
T 10.3. Emajõe kalda-aladel, eriti kesklinna piirkonnas, keelatakse rajada tihedat kõrghoonestust.
Üldplaneeringus on nimetatuga arvestatud. Kesklinna üldplaneeringu eskiislahendusega ei ole planeeringualale lubatud üle 6- korruseliste hoonete kavandamine (v.a. kehtivate detailplaneeringutega lubatu).
T 10.8. Annelinna, Ränilinna ja Ravila piirkonna elamispinnad restruktureeritakse.
Restruktureerimise tulemusena tekkiva täiendava elamispinna nõudluse rahuldamiseks on üldplaneeringuga reserveeritud piisavalt maad nii korruselamute kui ka väikeelamute ehitamiseks.
T 12.2. Hoitakse veeressursse ja rakendatakse meetmeid veekadude vähendamiseks, kujundatakse linnastu vee- ja kanalisatsioonisüsteem.
Üldplaneeringus on lahendatud ühtne vee- ja kanalisatsioonisüsteem, süsteemi kavandamine, kaalumist vajab lähivaldadega ühtse vee- ja kanalisatsiooniskeemi väljatöötamise vajadus.
T 12.3. Reostusriskide maandamiseks uute veehaarete kasutuselevõtt väljaspool linna.
Veehaare on ÜVK kohaselt kavandatud Tartu valda.
T 12.6. Veevarustuse riskide vähendamiseks ehitatakse veetornid.
Üldplaneering sätestab, et ühisveevärgi varustuskindluse suurendamise eesmärgil tuleb Ränilinna, Uus-Tamme või Maarjamõisa asumis leida asukoht veetornile ning see välja ehitada.
Ränilinna linnaosa üldplaneeringus on vastav asukoht reserveeritud.
12.9. Põhivõrgus ringtoitesüsteemi väljaarendamine. Kõrgepinge õhuliinide asendamine maa-aluste kaabelliinidega.
Üldplaneeringuga on kavandatud ringtoitesüsteem ja ette nähtud 9,8km ulatuses õhuliinide likvideerimine ja 7,1 km ulatuses maakaablite rajamine nende asemele.
T 12.10. Kaugküttevõrgu väljaehitamine ja koostootmisjaama rajamine.
Üldplaneeringus on nimetatu lahendatud tekstilises osas ptk 9. "Kaugküte" ning kaardil 14 "Olemasolev ja perspektiivne soojusvõrk ning kaugküttepiirkond".
T 13.1. Transiitliikluse väljajuhtimine linnast.
Üldplaneeringuga on vastavad tee- ja tänavakoridorid reserveeritud. Eelprojektid on koostatud Tartu linna idapoolse ja põhjapoolse ringtee rajamiseks. Ehitamisel on Tartu linna idapoolne ringtee lõigus Võru mnt - Lammi tn.
T 13.2. Linnasiseste põhitänavate, sildade ja eritasandiliste ristmike väljaehitamine sujuva liikluse tagamiseks.
Üldplaneeringuga on vastavad tee- ja tänavakoridorid reserveeritud. Üldplaneeringuga kavandatud sildade osas on tööde hetkeseis järgmine: Tähtvere sillale on koostatud eskiislahendused juurdepääsuteede ja silla koridori määramiseks; Vabadussild on rajatud; Ropka silla rajamiseks koostatakse detailplaneeringut; Idaringteega seotud sild on rajamisel.
T 13.3. Liikluskoormuse hajutamine, vanalinna tarbetute sissesõitude vältimine.
Üldplaneeringuga kavandatud liiklusskeemi elluviimise üheks eesmärgiks on liikluskoormuse hajutamine, samuti on seatud eesmärgiks vanalinna tarbetute sissesõitude hajutamine. Koostamisel on Kesklinna üldplaneering, millega täpsustatakse kesklinna liiklusskeemi.
T 13.6. Transpordiühenduste arendamine: ehitada Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee neljarealiseks, rekonstrueerida Via-Hanseatica (Jõhvi-Tartu-Valga), ehitada välja Rail Baltica ja sisse seada regulaarne lennuliiklus Ülenurmelt.
Üldplaneeringuga on linna haldusterritooriumil maantee ehitamiseks maa-alad reserveeritud. Maanteeameti koordineerimisel toimub Tartu linna läänepoolse ringtee rekonstrueerimine. Praeguseks on rekonstrueeritud Riia raudteeharu ja Ringtee tn vaheline lõik. Tartu linna idapoolse ringtee realiseerimise järgselt (valminud on eelprojekt ja realiseeritakse Võru tn - Lammi tee vahelist lõiku) on tagatud Jõhvi-Tartu-Valga ühendus ning transiitliikluse ohutu ümbersuunamine. Rail Baltica koridori reserveerimine saab tulla kõne alla pärast vastavate otsuste tegemist Vabariigi Valitsuse poolt. Ülenurmele on rajatud funktsioneeriv lennuväli.
T 15.3. Tervisespordirajatised ja tervisespordi üritused on kõigile kättesaadavad.
T 21.5. Regulaarse laevaliikluse arendamine Emajõel ja Peipsi järvel, regulaarreiside korraldamine Pihkvasse. Emajõe Jõeriigi arendamine atraktiivseks puhkepiirkonnaks: randumissildade rajamine, puhkekohtade ja matkaradade võrgustiku loomine koostöös naaberomavalitsustega.
Üldplaneeringuga on tervisespordirajatiste säilitamiseks ning uute ehitamiseks maad reserveeritud. Linna ja selle lähiala tervisespordirajatiste, matkaradade ning puhkekohtade ühtse võrgustiku loomiseks on vajalik maakonnaplaneeringu vastava teemaplaneeringu koostamine või selle detailsem käsitlemine koostatavas Tartu maakonnaplaneeringus.
3. Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020 (edaspidi Arengukava)
Arengukavaga on määratud linna arengusuundumused aastateks 2013- 2020 ja muuhulgas arengusuundumuste elluviimiseks vajalikud ehitatavad või laiendatavad objektid Nimetatust on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või Arengukavas või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad järgmised:
3.1. Kulli 1 lasteaia ehitamine ja sisustamine (2013−2015)
Detailplaneering on kehtestatud.
3.2. Pepleri 1a lasteaia ehitamine ja sisustamine (2014−2016)
Detailplaneering on kehtestatud.
3.3. Uus 56 lasteaia ehitamine ja sisustamine (2015−2017)
Vastab Tartu linna üldplaneeringule.
3.4. Oa 23 lasteaia ehitamine ja sisustamine (2016−2018)
Detailplaneering on kehtestatud.
3.5. Hariduslike erivajadustega lastele lasteaia ehitamine Tartu Maarja Kooli territooriumile (2016−2018)
Detailplaneering on kehtestatud.
3.6. Ihastesse lasteaia ehitamine ja sisustamine (2017−2019)
Tartu linna üldplaneeringuga on lasteaed ette nähtud Ihaste tee 18 krundile, detailplaneering on koostamisel.
3.7. Tartu Lasteaia Rukkilill juurdeehitis ja selle sisustamine (2018−2019)
Vastab Tartu linna üldplaneeringule.
3.8. Kesklinna piirkonda lasteaia ehitamine ja sisustamine (2018−2020)
Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on lasteaed kavandatud Aleksandri tn 32 // Lina tn 4 // 6 // 8 // 11 krundile, detailplaneering on koostamisel.
3.9. Hariduslike erivajadusega lastele uue koolihoone ehitamine (2013−2015)
Selleks on kavandatud Kaasava Hariduse Keskuse rajamine Tartu Herbert Masingu Kooli ja Tartu Kroonuaia Kooli baasil. Keskuses on lisaks tavaõpilastele (kes õpivad riikliku õppekava alusel) loodud kõik vajalikud tingimused ka lihtsustatud ja toimetuleku õpilastele ning ka neile, kelle õppimine praegustes tavapõhikoolides on erivajaduste tõttu raskendatud (kokku luuakse keskuses õppimisvõimalused ca 400-500 põhikooli õpilasele). Keskuse kompleksis nähakse ette ka õpilaskodu (ca 60 kohta) väljastpoolt Tartut õppima tulevatele õpilastele ja kutserehabilitatsioonikeskus. Keskus kujuneks omamoodi kompetentsi-, metoodika- ja nõustamiskeskuseks kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamiseks ja edasiarendamiseks terves Lõuna-Eestis. Sellise keskuse rajamiseks on linnal pakkuda 19 425 m² suurune sobiv maa-ala Kasarmu, Puiestee ja Peetri tänavate vahelisel krundil, mis 10.02.2010 kehtestatud detailplaneeringuga on reserveeritud KOV asutusele.
3.10. Karavanikohtade loomine
Karavanikämping on kavandatud Anne kanali ja Emajõe vahelisele alale, detailplaneering on kehtestatud.
3.11. Raadi-Kruusamäele uue põhikooli ehitamine ja sisustamine (2013−2015)
Üldplaneeringuga on selleks reserveeritud maa-ala Puiestee tn 62 krundile.
3.12. Ropka-Karlova piirkonda uue põhikooli ehitamine ja sisustamine (2015−2017)
Kõrgkoolide teemaplaneeringuga on selleks reserveeritud krunt Salme tn 1a.
3.13. Ihastesse uue põhikooli ehitamine ja sisustamine (2015−2019)
Üldplaneeringuline alus puudub.
3.14. Ettevõtluse tugiorganisatsioonide infrastruktuuri arendamise toetamine
Lahendatakse detailplaneeringutega.
3.15. Ravila ja Ropka tööstusparkide arendamine ja turundamine
Detailplaneeringud on kehtestatud.
3.16. Maarjamõisa teadus- ja tehnoloogialinnaku ning Tähtvere teaduslinnaku arendamine
Arengusuunad on määratud kõrgkoolide teemaplaneeringuga, koostamist vajab Maarjamõisa teadus- ja tehnoloogialinnaku detailplaneering.
3.17. Kortermajade elanikele köögiviljakasvatuseks maa kasutamise võimaluste otsimine
Ei lahendata planeeringutega, maaeraldused on väljastatud ajutise maakasutusena.
3.18. Supilinna pargi rajamine (2020)
Tartu linna üldplaneeringuga on maa-ala reserveeritud. Detailplaneering on kehtestatud, parki tuleks projekteerida koos Marja tn sillaga, koostatava Supilinna teemaplaneeringuga tuleb kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamise vajadust.
3.19. Jaamamõisa pargi rajamine (2020)
Tartu linna üldplaneeringuga on vastav maa-ala reserveeritud. Detailplaneering on kehtestatud.
3.20. Annelinna sotsiaalkeskuse rajamine (2014)
Detailplaneering on selleks kehtestatud krundile Anne tn 67a.
3.21. Tammelinna-Veeriku sotsiaalkeskuse (perekeskuse) rajamine, sh keskuse funktsioonide määratlemine koostöös asjast huvitatud isikute ja ühingutega (2015−2017) ning keskuse rajamine (2018−2020).
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt vajas vastava asutuse asukoht piirkonnas täpsustamist. Asukoht on valitud ja ehitusõiguse määramiseks on koostamisel detailplaneering krundile Tulika tn 1.
3.22. Sotsiaalteenuseid osutavate mittetulundusühingute ruumivajaduste lahendamine (2015−2020)
Nimetatud ruumivajadus ei ole määratud üldplaneeringuga, küsimus on lahendatav muude toimingutega (olemasolevate ruumide remont või uute rentimine või toetamine rentimisel või linna ruumide tasuta kasutusse andmine) või detailplaneeringutega ( h Tulika 1 detailplaneering).
3.23. Pikaajaliste töötute ja marginaliseerunud täisealiste rehabilitatsioonikeskuse rajamine koos siirdeeluruumide ja sotsiaalkorteritega (2016−2017)
Rajatakse aadressil Jaamamõisa 38 vastavalt kehtivale detailplaneeringule.
3.24. Nõlvaku Hooldekeskuse (Nõlvaku 12) laiendamine (2016−2018)
Lahendatakse kehtiva detailplaneeringu mahus.
3.25. Lastekunstikooli õuehoone ehitamine (2013)
Detailplaneering on kehtestatud.
3.26. I Muusikakooli hoone juurdeehitis ja renoveerimine (2016−2019)
Detailplaneering on kehtestatud.
3.27. Linnaraamatukogu ja Kunstimuuseumi ühise hoone rajamine (2016−2020)
Detailplaneering on kehtestatud. Samas toimub kesklinna üldplaneeringus alternatiivsete asukohtade analüüs.
3.28. Linnaraamatukogu harukogude rajamine järgmistesse linnaosadesse: Veerikule, Ülejõele ja Ihastesse.
Tartu linna üldplaneeringuga ei ole asukohti määratud, planeering vajab täiendamist.
3.29. Linnamuuseumile administratiiv- ja hoidlaruumide leidmine, ümberpaigutamine ja sisustamine kesklinnas linna omandis olevale pinnale
Täpsustatakse kesklinna üldplaneeringu koostamisel.
3.30. Muuseumite ühishoidla rajamine
Ei ole teada.
3.31. Uute vabaõhu-esinemiskohtade loomine
Tartu linna üldplaneeringuga ei ole vastavaid asukohti määratud. Uued võimalikud asukohad lahendatakse parkide ja puhkealade üldplaneeringuga.
3.32. Annelinna spordikeskuse (sh jäähalli) rajamine (2018−2020)
Tartu linna üldplaneeringuga on vastav maa-ala reserveeritud. Detailplaneeringu koostamine on algatamisel.
3.33. Aura veekeskuse laiendamine (2019−2020)
Detailplaneering on kehtestatud.
3.34. Raadi halli rajamise vajaduse ja võimaluste uurimine
Detailplaneering on kehtestatud.
3.35. Teisaldatava kunstmuruväljakuga jalgpalli sisehalli rajamine
Valitud asukoht on Tartu linna üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringu koostamine on algatamisel.
3.36. Koostöös Tartu Ülikooliga Ravila tänava teaduslinnaku muruväljakute rajamine, et võimaldada seal läbi viia sportlikke ja vaba aja üritusi
Üldplaneering ei välista ajutise iseloomuga vastavaid tegevusi. Ei vaja detailplaneeringut.
3.37. Avalike mänguväljakute rajamine
Uued võimalikud asukohad lahendatakse parkide ja puhkealade üldplaneeringuga.
3.38. Anne Noortekeskuse rajamine (2013)
Tartu linna üldplaneeringuga on vastav maa-ala reserveeritud. Detailplaneering on kehtestatud.
3.39. Ekstreemspordihalli rajamine (Anne Noortekeskuse teine järk) (2018−2020)
Tartu linna üldplaneeringuga on vastav maa-ala reserveeritud. Detailplaneering on kehtestatud.
3.40. Lodjapargi loomine: lodjakoja, ujula ja kalapargi rajamine (2014−2016)
Tartu linna üldplaneeringuga on vastav maa-ala reserveeritud. Detailplaneering on kehtestatud.
Valdkondlikud arengukavad:
1. Tartu linna transpordi arengukava 2012-2020 ja Tartu linna transpordi arengukava tegevuskava 2012-2015
Eesmärgiga optimeerida liiklusvooge ning mõjutada transpordiliigi valikut säästvate transpordiliikide kasuks, tagades seejuures linna elanike liiklemisvajadused, majanduse arengu, keskkonnaseisundi paranemise ja liiklusohutuse kasvu, on koostatud Tartu linna transpordi arengukava 2012–2020 Transpordi arengukava eesmärk on täpsustada linna arengudokumentides seatud eesmärke ning luua alus transpordi plaanipärasele arengule ja selle rahastamisele. Ennekõike on Tartu linna transpordi arengukava 2012–2020 linnavalitsusele praktiliseks töövahendiks, sest: 1) võimaldab pikemaajaliselt planeerida transpordivaldkonna tegevusi, määratleda nende elluviimise kulusid ja mõju linna arengule; 2) aitab linnavalitsusel välja töötada kestlikku transpordipoliitikat; 3) aitab määrata kindlaks eelarve proportsioone ja lihtsustada iga-aastast linnaeelarve menetlemise protsessi (täpsustada linnaeelarve kulustruktuuri). Eelarve koostamise aluseks on arengukava lisana koostatav tegevuskava.
Ettepanekud üldplaneeringu muutmiseks
Transpordi arenguava tegevuskava realiseerimine ei eelda kehtiva üldplaneeringu muutmist. Vajalik on linnaruumi planeeringulahenduse koostamisel jälgida, et tänavaruumis käsitletav arvestaks planeeritavate funktsioonide liikumisvajaduste rahuldamist arvestades Transpordi arengukavaga sätestatud üldprintsiipe.
Ettepanekud teemaplaneeringute koostamiseks
Koostatavate teemaplaneeringute liikluslahenduste väljatöötamisel arvestada Transpordi arengukavas sätestatut. Vajalik on linnaruumi planeeringulahenduse koostamisel jälgida, et tänavaruumis käsitletav arvestaks planeeritavate funktsioonide liikumisvajaduste rahuldamist arvestades Transpordi arengukavaga sätestatud üldprintsiipe.
Ettepanekud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks
Transpordi arengukava tegevuskava realiseerimine ei eelda detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist.
Ettepanekud arendamise kava muutmiseks
Arendamise kava on aktuaalne ning kuulub ülevaatamisele lähtuvalt õigusaktidest. Erakorraline muutmise vajadus puudub.
2. Tartu linna liiklusohutusprogramm 2011-2015 ja Tartu linna liiklusohutusprogrammi rakendusplaan 2011-2015
Tartu linna liiklusohutusprogrammi eesmärk on kohaliku omavalitsuse tasandil liiklusohutusalaste tegevuste korraldamine.
Üldplaneering käsitleb liiklusohutusega seonduvaid aspekte.
Ettepanekud üldplaneeringu muutmiseks - vajadus puudub.
Ettepanekud teemaplaneeringute koostamiseks -puudub vajadus, kuna tegemist ei ole olulisi ruumilisi lahendusi nõudva küsimusega.
Ettepanekud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks - vajadus puudub. Kaalutlusotsuse alusel on linnal õigus vanemate detailplaneeringute realiseerimisel nõuda liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkide realiseerimiseks selle järgimist.
Ettepanekud arengukava muutmiseks - liiklusohutusprogrammis on sätestatud, et järgmist Tartu linna liiklusohutusprogrammi koostamist tuleb alustada hiljemalt 2015. a. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnal kavandada 2015. a. eelarve koostamisel vahendid uue liiklusohutusprogrammi koostamiseks.
3. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025
Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 (ÜVK) on kokkulepe, mis lähtub selle koostamisel teadaolevast olukorrast ja soovist arendada ÜVKd kui head kompromissi vee-ettevõtja ning elanike vahel lähemate ja kaugemate eesmärkide saavutamise ning tartlaste elukvaliteedi parendamise huvides aastani 2025. ÜVK arendamise kava seab põhieesmärgiks tehniliste, majanduslike ja organisatoorsete lahenduste andmise ennekõike reoveepuhastuse efektiivsemaks muutmiseks ja lahkvoolse sademevee ärajuhtimiseks. Olulisel kohal on ka Meltsiveski veehaarde riskide maandamise ning kaasaegse veekäitluse süsteemi tagamine ning töökindluse tõstmine võimalikult väikese keskkonnamõjuga.
Tartu linna üldplaneeringus (Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrus nr 125) on määratud tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohad. Tähelepanu all on puurkaevud, nendega seotud veehaarete sanitaarkaitse ja alade kasutamistingimused. Tähtsustatakse hüdrantide tehnilist korrashoidu ja vajadust arengupiirkondades ehitada uued hüdrandid, et tagada päästetöödeks tarvilik vee operatiivne kättesaamine. Ühisveevärgi varustuskindluse suurendamise eesmärgil tuleb Ränilinna, Uus-Tamme või Maarjamõisa asumis leida asukoht veetornile ning see ehitada. Töös esitatakse ka sademevee kanalisatsioonivõrgu väljaehitamise põhimõtted ja põhitorustike võrk. Tulevikus on kavas välja arendada kogu linna kattev lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem.
Eelmise Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemusel jäeti Tartu linna üldplaneering kehtima, kuid tehti sellesse järgmised ASi Tartu Veevärk tegevust puudutavad täpsustused:
· seada üldisemaks eesmärgiks vihmavee korduvkasutuse populariseerimine ja sademevee immutamise lahenduste leidmine omal krundil (v.a parklate sademevesi). Sademevete suunamisel linna torustikesse võtta eesmärgiks vete võimalikult maksimaalne lokaliseerimine nende tekke piirkonnas;
· koostada ühtsed reo-ja sademeveekanalisatsiooni trasside arenguskeemid koostöös lähivaldadega;
· toetada ASi Tartu Veevärk poolt Keskkonnaministeeriumile esitatud ettepanekut kahe objekti (Meltsiveski tiigi ala ja sufosiooniauk Raadi järve loodeosas) veekaitsealana looduskaitse alla võtmiseks;
· pärast kaitseala moodustamist ja kaitserežiimi määramist täpsustada sõudespordikanali asukohta, arvestades muuhulgas ettearvamatuid muutusi Emajõe hüdroloogilises režiimis (likvideeritakse oluline jõevee puhverala üleujutuste vastuvõtmiseks), Ropka silla rajamise komplitseeritust kanali kavandamisel või olemasolul;
· seada üheks eesmärgiks planeerimisel Emajõe ürgoru tuulekoridori säilitamist, mis tähendab, et Emajõe kaldaaladel, eriti kesklinna piirkonnas, ei rajataks tihedat kõrghoonestust;
· kaaluda kesklinna lähipiirkonnas linnalise keskkonna arendamiseks arhitektuurse sobivuse korral väljaspool miljööalasid üldplaneeringuga kavandatud väikeelamumaal 3 - 4-korruseliste korruselamute kavandamist (nt Mäe ja Roosi tänavate piirkond, Aida, Kalevi ja Aleksandri tn, Malmi tn ja Jõe tn piirkond, Jakobi mäe piirkond, Ujula tn piirkond jne) üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailplaneeringute koostamise kaudu;
· luua teemaplaneeringuga või riigi tasandil antava õigustloova aktiga eeldused Meltsiveski veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse, piiride ja neis nõutavate majandustegevuse kitsenduste määramiseks;
· Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruse nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded" kohaselt on Tartu reoveepuhasti kuja 300m. Kuna enne määruse jõustumist on kehtestatud mitmed detailplaneeringud, mis näevad ette kuja piires ehitustegevust, tuleb täiendavalt analüüsida detailplaneeringute elluviimise võimalusi (märkus: eelnimetatud määruse 25. aprillil 2010. a jõustunud muudatused lahendasid probleemi sätestades, et kuja ulatust kohaldatakse üld- ja detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud määruse redaktsioonis).
22.02.2012. a vastu võetud ÜVKs on täpsustustega arvestatud.
Ettepanekud üldplaneeringu muutmiseks
Kehtiv üldplaneering võimaldab kavandatud tegevuste elluviimist, kuid Kesklinna üldplaneeringu lahendus võib endaga kaasa tuua muutmise vajaduse seoses kogumisalade muutmisega.
Üldplaneeringu kaardi 10 muutmise vajadus tuleneb arendamise kava rakendamisest (üksikute puurkaevude sulgemine) ning asjaolust, et erinevalt üldplaneeringus määratust käsitletakse ÜVKs Anne veehaaret kümne puurkaevu grupina mitte ridaveehaardena.
Kinnitada üldplaneeringu edasiseks elluviimiseks ning majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale positiivset mõju avaldavateks järgmised tegevused ja strateegilised suunad:
· Anne veehaaret käsitleda 10 puurkaevugrupist koosnevana;
· üldplaneeringus näidatud puurkaevude staatus täpsustada igakordselt koostöös keskkonnaameti ja maaomanikuga.
Ettepanekud teemaplaneeringute koostamiseks
Vajalik on Meltsiveski veehaarde sanitaarkaitseala teemaplaneering või looduskaitselise veekaitseala moodustamine, mis on mõttekas pärast põhjavee tarbevaru hindamise töö tegemist.
Ettepanekud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks
Arengukavas sätestatu ei too endaga kaasa vajadust detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks. Kaalutlusotsuse alusel on linnal õigus vanemate detailplaneeringute realiseerimisel nõuda ÜVKst tulenevate eesmärkide saavutamiseks liitumist ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning lahkvoolse kanalisatsiooni ja selle realiseerimiseks vajalike tegevuste kavandamist.
Ettepanekud arendamise kava muutmiseks
Arendamise kava on aktuaalne ning kuulub ülevaatamisele lähtuvalt seadusandlusele iga nelja aasta tagant so 2016.a. Erakorraline muutmise vajadus puudub.
4. Tartu linna jäätmekava 2010-2014
Tartu linna jäätmekava üldine eesmärk on Tartu linna jäätmehoolduse korrastamine, st keskkonnaohutuma, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. kava sisaldab ka olukorra kirjeldust ning ülevaadatud valdkonna probleemidest. Kava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2010-2014 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse.
Üldplaneering jäätmekorraldust ei käsitle.
Ettepanekud üldplaneeringu muutmiseks - vajadus puudub.
Teemaplaneeringute koostamiseks - puudub vajadus, kuna tegemist ei ole olulisi ruumilisi lahendusi nõudva küsimusega.
Detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks - puudub vajadus. Kaalutlusotsuse alusel on linnal õigus vanemate detailplaneeringute realiseerimisel nõuda jäätmekavas seatud eesmärkide realiseerimiseks selle järgimist.
Ettepanekud arengukava muutmiseks - kuna arengukava aegub käesoleval aastal, on vajalik selle ülevaatamine ja uuendamine.
5. Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava
Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava põhineb 2012. aastal valminud Tartu linna välisõhu strateegilisel mürakaardil.
Tegevuskava koostatakse müra ja selle mõju ohjamiseks, mürataseme vähendamiseks ning vaiksetes piirkondades mürataseme suurendamise vältimiseks. Tegevuskavas esitatakse müra ja selle mõju vähendamiseks kavandatud abinõude loetelu nende maksumus ja rakendaja ning rakendamise tähtajad. Eesmärgiks on leida optimaalsed meetmed, vähendamaks keskkonnamürast tingitud kahjulikke mõjusid eelkõige seal, kus müra mõju ning mürast mõjutatud inimeste arv on suur. Tegevuskavas esitatakse juba rakendatud ja perspektiivis rakendatavad müra vähendamise meetmed, sealhulgas vaiksete piirkondade säilitamise meetmed.
Kava näeb ette üldise tegevusena keskkonnamüraga arvestamise planeeringute ja arengudokumentide koostamisel ning teavitamise olulisuse. Planeeringute ja arengudokumentide koostamisel keskkonnamüraga arvestamiseks esitatakse ühtekokku 23 meedet. Tegevuskavas on määratletud vaiksed alad (lk 37-39), mis on meetmete nr 17 kohaselt säilitatavad ja kaitstavad, meetme 18 kohaselt tuleb võimalusel vaikseid alasid juurde tekitada.
Üldplaneering keskkonnamüra problemaatikat kompaktselt ei käsitle.
Ettepanekud üldplaneeringu muutmiseks
Vajalik on kavandatud meetmete ja vaiksete alade temaatika kajastamine.
Majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale positiivset mõju avaldavateks on järgmised tegevused ja strateegilised suunad, mis tuleb kinnitada üldplaneeringu edasiseks elluviimiseks:
· Planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamisel võtta arvesse välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas sätestatut ning rakendada ettenähtud meetmeid.
· Tagada planeerimise kaudu strateegilisel mürakaardil näidatud vaiksete alade säilimine ja kaitse.
Ettepanekud teemaplaneeringute koostamiseks
Teemaplaneeringu koostamise vajadus puudub.
Ettepanekud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks
Kaalutlusotsuse alusel on linnal õigus vanemate detailplaneeringute realiseerimisel nõuda tegevuskavast tulenevate eesmärkide saavutamiseks kavas kirjeldatud meetmete rakendamist.
Ettepanekud arendamise kava muutmiseks
Arendamise kava on aktuaalne ning kuulub ülevaatamisele lähtuvalt seadusandlusele iga 5 aasta tagant 2018. aastal. Erakorraline muutmise vajadus puudub.
6. Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeem 2006
Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeemi eesmärgiks on luua üldine alus etapiviisilisele jalgrattateede võrgu projekteerimisele ja väljaehitamisele. Skeemiga on kavandatud kogu linna kattev jalgrattateede võrgustik ning määratud jalgrattateede väljaehitamise üldised põhimõtted, järjekorrad ja orienteeruvad mahud.
Üldplaneering kajastab 2001. a koostatud "Tartu linna jalgrattateede arenguskeemi" põhimõtteid, mis on kehtiva skeemi ja põhimõtete aluseks.
Ettepanekud üldplaneeringu muutmiseks - puudub vajadus.
Majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale positiivset mõju avaldavateks on järgmised tegevused ja strateegilised suunad, mis tuleb kinnitada üldplaneeringu edasiseks elluviimiseks:
· kuni jalgrattateede arenguskeemi uuendamiseni lähtuda planeerimisel 2006. a koostatud jalgrattaliikluse arenguskeemist.
Ettepanekud teemaplaneeringute koostamiseks - puudub vajadus. Teemaplaneeringute küllus võib viia transpordi ja liikluse teema killustatuseni ja tekib oht vähesele lõimumisele.
Ettepanekud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks - puudub vajadus. Enne arenguskeemi koostatud detailplaneeringute realiseerimisel võetakse aluseks arenguskeem.
Ettepanekud arenguskeemi muutmiseks
Tulenevalt koostatavast parkimise teemaplaneeringust ja kesklinna üldplaneeringust võib tekkida vajadus arenguskeemi kaasajastamiseks. Esikohale tuleb seada koostatud transpordi arengukava, liiklusohutuprogrammi ning teema- ja üldplaneeringute eesmärkide haakuvus arenguskeemiga. Korraldada jalgrattaliikluse arenguskeemi ülevaatamine ja kaasajastamine kergliikluse arengukava või skeemina.
7. "Tartu linna energeetika arengukava II etapp" OÜ AAM Tallinn,1999. a (edaspidi energeetika arengukava)
Energeetika arengukava eesmärgiks oli teha kindlaks asumite energiatarve, kaardistada tehnosüsteemid, koostada energiatarbimise prognoos 15-aastases perspektiivis, leida alternatiivseid lahendusi linna soojusvarustuse tagamiseks, määrata elektrijaotusvõrkude edasine areng, analüüsida kütuste kasutamise perspektiive ja esitada pikaajaline energeetika arengukava ning soovitused energiapoliitika elluviimiseks.
Üldplaneering käsitleb nii elektri- kui kaugküttevarustuse arengut. Kirjeldab elektrivõrgu arengut ning määrab kaugküttepiirkonnad ning nendes tegutsemise korra.
Ettepanekud üldplaneeringu muutmiseks
Üldplaneeringu lahendus on energeetika arengukava edasiarendus ja rakendamine. Arengukavast tulenevalt puudub vajadus üldplaneeringu muutmiseks.
Majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale positiivset mõju avaldavateks on järgmised tegevused ja strateegilised suunad, mis tuleb kinnitada üldplaneeringu edasiseks elluviimiseks:
· maasoojuse kasutamise kavandamisel lähtuda koostatud uurimustööst "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus;
· tuule ja päikeseenergia kasutamise kavandamisel lähtuda koostatud uurimustööst "Tuule ja päikseenergia kasutamine Tartu linnas. Taastuvate energiaallikate kasutamise 21. sajandi linnas".
Ettepanekud teemaplaneeringute koostamiseks - puudub vajadus, kuna tegemist ei ole ruumilisi lahendusi nõudva küsimusega
Ettepanekud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks - puudub vajadus. Kaalutlusotsuse alusel on linnal õigus vanemate detailplaneeringute realiseerimisel nõuda kehtiva üldplaneeringu lahenduse järgimist.
Ettepanekud arengukava muutmiseks
Töö "Tartu linna energeetika arengukava II etapp" koostamisest on möödunud 14 aastat ning valdkonnas on toimunud mitmeid muudatusi, mis vajavad fikseerimist üldplaneeringus, kuid mille aluseks saab olla aktuaalne arengukava. Kaugkütte piirkondade muutmiseks ning alternatiivenergia kasutamise võimaldamiseks tuleb korraldada energeetika arengukava ülevaatamine ja kaasajastamine.