Ülevaade Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjonile Sihtasutuse Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus tegevusest
Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus asutati 04.03.2003. a Tartu Linnavolikogu 2003. a otsuse alusel Tartu linna asutuse Vaimse Tervise Hooldekeskuse baasil.
Sihtasutuse tegevuse eesmärk on psüühikahäiretega tööealiste ja eakate inimeste iseseisva toimetuleku toetamine.
Eesmärgi täitmiseks osutab sihtasutus psüühikahäirega eakatele koduhoolduse, päevakeskuse ja ööpäevaringse hooldamise teenust ja tööealistele isikutele igapäevaelu toetamise, toetatud elamise, toetatud töötamise ja rehabilitatsiooni teenust.
Sihtasutuse kasutuses on kolm hoonet: Staadioni tn 52 tööealistele teenuste osutamiseks, Nõlvaku tn 12 eakate hooldamiseks ja Kaunase pst 22 hooneosa eakate päevakeskus.
Eakate teenuseid finantseeritakse Tartu Linnavalitsuse eelarvest ja klientide omaosalusest. Tööealiste teenuseid finantseerib Sotsiaalkindlustusamet.
Sihtasutuse tegevust juhib juhatus ja nõukogu koosseisus nõukogu esimees Toomas Tein, liikmed Marvi Kibe, Senta Michelson, Urmas Aunin, Joel Luhamets, juhatuses on käesoleval hetkel üks liige Indrek Sooniste.
Majandusaasta 2012. a.
Sihtasutuse peamisteks tuluallikateks olid:
1. eakate ööpäevaringe hooldus kuni 47% eelarvest;
2. igapäevaelu toetamise teenus 23% eelarvest;
3. rehabilitatsioon 16% eelarvest;
4. eakate päevahoid 6,4% eelarvest.
2012. a vähendas Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniteenuse lepingumahtu 62,7 tuh € võrra võrreldes 2011. a. Aluseks muudetud rahastusskeem. Rehabilitatsiooniteenuse mahtu küll aasta jooksul suurendati, aga aasta esimese kvartaliga oli leping täidetud juba pooles ulatuses.
Lepingumahu vähenemise tõttu koondati 6 rehabilitatsioonispetsialisti, kes töötasid töövõtulepingu alusel. Eelarves vähendati oluliselt töötasudeks planeeritud vahendeid, kokku 90,0 tuh €. Võrreldes 2011. a suurenes eakate hoolekandeteenuste tulu 37,6 tuh € võrra.
Sihtasutus lõpetas 2012. a kahjumiga summas 11038 €. Sihtasutuse varasemate aastatega kogunenud kasum vähenes 2013. a aasta alguseks 11 tuh võrra ja oli 152555 €.
2012. suuremaks tegevuseks oli Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse saanud projekti Hooldustugi esitamine ja sihtasutuse köögi kasutusele võtuks ettevalmistuste tegemine.
Sihtasutus osutas aasta jooksul teenuseid 201 eakale ja 339 tööealisele isikule. Võrreldes 2011. a oli klientide arv veidi väiksem eakate teenuste ja rehabilitatsiooni osas.
Sihtasutuses töötas töövõtulepinguga aasta alguses 65, lõpus 57 töötajat.
Sihtasutuse 2012. majandusaasta aruanne on auditeerimisel. Auditi aruanne valmib 30 septembriks 2013. a
Majandusaasta 2013. a
Rehabilitatsiooniteenuse lepingumaht on võrreldes 2012. a oluliselt suurem, so 135 tuh €. Maht selgus I kvartali lõpuks. Esimesel kvartalil oli täitmine väike, et vältida ülekulusid. Seetõttu on lepingu täitmine seadnud suure koormuse rehabilitatsioonimeeskonnale.
Lepingumahud kasvasid 2013. a enamuste teenuste osas, lisaks on teenuste osutamine olnud prognoositust suurem. Tööealistele klientidele osutatavate teenuste: toetatud elamine ja toetatud töötamine, planeeritud eelarvemaht oli täidetud juba juunikuuga.
Olulisemad sündmused 2013. a.
1. Alates 2013. a maikuust täidab juhatuse liikme kohustusi Indrek Sooniste.
2. Köögi baasil alustati eakate ööpäevaringse hooldusosakonna toitlustamist, soetati köögitehnikat ja tehti ehitustöid köögis. Igapäevaselt toitlustatakse lisaks hooldusosakonnale tööealisi kliente. Sooja valmistoitu veetakse koju eakatele ja plaanis on klientide toitlustamist veelgi laiendada, et kasutada täielikult köögi võimsust. Tehtud kulutused kaetakse toidupäeva maksumuse vahega. Köögis pakutakse toetatud töötamise võimalust klientidele.
3. Kvaliteedijuhtimise rakendamine rehabilitatsioonil. Sotsiaalministeeriumi plaanide täitmiseks on vajalik rakendada kvaliteedisüsteem. Seoses sellega valmistub tööealiste teenuste osakond kvaliteedisüsteemi auditiks. See on töömahukas, kuid vajalik, sest rehabilitatsioon annab sihtasutusele olulise sisendi uute klientide näol. Pikemas perspektiivis on rehabilitatsiooni tulevik ebaselge ja riigil on plaanis teenuse kulutusi vähendada. Võimalikeks sarnasteks töösuundadeks on Töötukassas planeeritud reformide järel teenuste osutamine töötukassale.
4. Eelarve tasakaalu saavutamine ja kulude kontroll. 2013. a suurenesid kulud seoses juhatuse liikme vahetumise ja köögi sisseseade ostmisega. Teenuste mahu täitmisega seoses on eelarvepuudujääk aasta algusega võrreldes vähenenud. Ümberkorraldatud on ressursside kasutamist, võetud osa hoonete hooldusest oma käidukorraldusele. Üheks eesmärgiks on saavutada eelarves koostamisel seatud eesmärgist suurem tulude laekumine. See on võimalik nii osade eakatele kui tööealistele osutatavate teenuste osas. Ümberkorralduste eesmärgiks on kulutuste vähendamine ja positiivne tulem.
5. Sihtasutus viib ellu Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud projekti „Hooldustugi“ mille raames osatatakse päevaseid ja ööpäevaseid hooldusteenuseid eakatele, toetamaks nende hooldajate töötamist.
6. Sihtasutuses töötab töövõtulepinguga 65 töötajat, täistööajaga töökohti 59,65.
2014. plaanid:
1. Jätkata Tartu linnale teenuste osutamist 2013. a hinnatasemel, võimalusel osutada teenust suuremas mahus;
2. Suurendada ööpäevaringse hooldusteenuse kohtade arvu;
3. Luua klientidele töökohti asutuse poolt osutatavate teenuste baasil;
4. Otsida võimalusi tööealistele ja eakatele teenuste osutamiseks väljaspool Tartut;
5. Koolitusloa taotlemine hooldustöötaja, tegevusjuhendajate koolitamiseks, töövõime suurendamiseks.
6. Arendada asutuse töötajate töövahendeid ja kujundada nende alusel välja kindel töö metoodika.
7. Algatada Nõlvaku eakate hooldusosakonna II etapi projekteerimine;
Indrek Sooniste
juhatuse liige
21. august 2013. a.